Koduteele! (E 30.04)

Ärkasime kell 7.45, panime riidesse, pesime hambad ja suundusime hommikust sööma. Hommikuks olid samad toidud, mis ennegi. Pakkisime asjad ja otsisime üles iga viimsegi soki.

Kogunesime maja ette ja andsime hosteli omanikule tubade võtmed tagasi, tänasime Teda viimast korda ja asusime teele bussijaama poole. Rebisime kottidelt pabersildid, et meie pagas tagasi Zagrebisse ei sõidaks. Bussi oodates saabus meid vastu võtnud horvaatide imetore õpetaja Gordija. Jätsime temaga hüvasti ja ronisime bussi.

Sõit läks väga kiirelt, magasime sügavalt kuna ees ootas pikk ja väsitav reisipäev. Jõudes Rijekasse tegime 5 minutilise pausi, et käia WC-s või osta midagi kosutavat. Buss startis taas ja oli sõitnud mõnikümmend meetrit, kui avastasime, et Joosep oli maha jäänud. Kai teavitas bussijuhti ning suundusime tagasi bussipeatusesse. Seal ootas meie kadunud sõber, kes oli pingelisest olukorrast hirmunud. 

Edasine sõit sujus stressivabalt. Jõudsime probleemideta Zagrebisse. Panime tähele, et tagasisõidul ei läinud mägise maastiku mõjul kõrvad enam nii lukku. Meile tuli vastu õpetaja Vlasta, kellega kohtusime meie reisi esimesel päeval.

Astusime tuttavasse bussijaama, andsime oma pagasi hoiule ning läksime lõunale. Jalutuskäik kestis 5 minutit läbi Zagrebi tänavate. 

Jõudsime Butleri nimelisse restorani. Sisse astudes hämmastas meid restorani hipsterlik stiil. Saime valida Caesari salati ja horvaatiapäraste makaroniplönnide vahel. Viimane oli serveeritud koos lihaga. Magustoiduks olid imemaitsev šokolaadikook, panna cotta ja šokolaadi mousse. 

Kui keha kinnitatud oli meil 45 minutit vaba aega, et linna peal ringi vaadata. Kuna me ei tundnud eriti linna otsustasime minna tagasi bussijaama, kus maitsesime kohalikku jäätist. Kui aeg oli valmis siis liikusime oma pagasi järele. Meid ootas lennujaama viiv buss, kust lõpuks korraliku wifi leidsime. 

Umbes 30 min hiljem olimegi mugavalt Zagrebi modernses lennujaamas, kus bussist väljudes tegime juba meemiks muutuva viimase grupipildi. 

Asusime check-in-i. Pärast turvakontrolli läbimist oli meil aega tutvuda tax-free poodidega, kust saime soetada head ja paremat. Hiljem lennukit oodates jagasime muljeid reisist piltide jms abil. Asusime teele. Maandumisel tervitas meid tugev turbulents, mis mõned nõrganärvilised täiesti endast välja viisid, aga osade jaoks oli see mõnus adrealiinilaks. Piloodid olid tasemel ning maandusime turvaliselt Frankfurdis, tegime neile ka kõva aplausi.

Kuna tulime riigist, kus on rakendatud rangemaid turvameetmeid siis pidime läbima põhjalikuma turvakontrolli kui Tallinnas või Zagrebis. Mõnel meist arvati olevat kotis lõhkeaineid ning teostati põhjalik kontroll. Edasine läks väga libedalt, leidsime üles õige värava. Istusime viimasele lennule ning algas sõit Eesti poole. Kogesime päris tugevat turbulentsi. Oli palju nuttu ja naeru. Kuid lõpuks olime tagasi turvaliselt Eestis ning kõigil oli hea meel taas kodus olla.

Petrik, Pärtel, Georg