Antiigist tänapäeva (01.03-02.03)

1. märts

1. märts on kreeklastele väga oluline päev. Sel päeval algab kevad. Täna on  õues 17 kraadi sooja. Kevade esimesel päeval kinnitavad emad lastele käe ümber puna-valged paelad päikese kaitseks. Kõlab naljakalt, kuid Kreekas on suvel väga palav ning võib saada päikesepiste. Lapsed kannavad paelu 1. aprillini.

Meie koolipäev algas kell üheksa loenguga ja muidugi ülesanne. Seekord tuli minna muuseume külastama õpetajana, kes otsib teemat, mida muuseumitunnis kajastada. Ülesanne oli keeruline seetõttu, et meil polnud aimugi, mida võiks näha Ateena Gaasimuuseumis.

Kui Akropol oli ette ennustatav, siis gaasimuuseumist teadsime vaid, et tegemist on tehnika- ja linnamuuseumiga. Gaasimuuseum osutus vanaks kivisöest gaasi tootvaks  tehaseks, mis töötas veel eelmise sajandi 80. aastatel. Põhimõtteliselt oli tegemist energiajaamaga. Ateenas kasutati ja kasutatakse palju gaasi. Tänavad on valgustatud gaasilampidega, süüa tehakse gaasipliidil. Tehas toitis peaaegu terve Ateena ja Pireuse. Räägiti tööliste raskest elust ja gaasitootmise tehnoloogiast. Ühes kompleksi hoones oli avatud näitus Kreeka tööstuse arengust algusest 19. sajandi lõpul kuni tänaseni. Toas jooksis ajajoon kirjeldustega ning  sai näha erinevate vabrikute tooteid. See oli meie esimene kokkupuude interaktiivse muuseumiga Kreekas, mis Eestis nii tavaline juba.

Isetegutsemise võimalus Kreeka muuseumides puudub, kõik eksponaadid on klaasi või nööri taga ja puudutada ei saa. Täna õppisime seda, et võid teha plaane, aga tegelikkus osutub teiseks. Õpetaja ei tohi kunagi õpilastega minna eelteadmisteta ja ettevalmistuseta muuseumi.

Täna oli aega piisavalt, et jalutada Ateenas ning tutvuda kreeklaste eluoluga.

Päeva lõpetas õhtusöök Kotili kohvikus, kus meil oli võimalus õppida Kreeka tantsu ja maitsta rahvusköögi hõrgutisi. Kreeklased armastavad hästi ja palju süüa, eriti õhtul. Kreeka vanamehed on kõvad tantsulõvid, aga nad tantsivad pea alati üksinda. Tantsitakse, vesteldakse ja ollakse kui üks pere. Lahe!

Merja kuulab giidi juttu (giid Merjast vasakul)

 

Gaasimuuseumi plaan

Oskar kuulab targa näoga kreekakeelset giidi

Mõista, mõista, mis see on?

Üksildane kilpkonn keset Ateenat

Üle kahe tuhande aasta vanune tänav Kerameikoses

Mētrópolise katedraal

2. märts

Täna saab meie õppus läbi. Päeva algus oli tavaline. Mida teeksime oma õpilastega meremuuseumis? Hea küsimus, aga õnneks ei pidanud sellele rohkem mõtlema. Mõlemad tänased muuseumid olid Pireuses.

Esimesena külastasime Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus- muuseumi. Palju raamatuid meremeeste reisikirjadest Platoni või Aristoteleseni. Giid ütles, et neil on olemas kõik Kreeka teadusraamatud, mis üldse kunagi välja antud.

Kreeka Meremuuseum Pireuses oli tulvil kreeklaste meresõidu ajalugu, aga Eesti omale jääb alla. Meil on huvitavam ja saab ise avastada. Meresõit pole naistele (naine laevas, laev põhjas). Palju oli laevade makette, navigeerimise vahendeid, portreid kuulsatest meresõitjatest ning kogu väljapaneku sidus tervikuks ajajoon, mis algas Vana- Kreeka laevadega ja lõppes  tänapäevaste kaubalaevadega. Ühtlasi sai ülevaate kaubanduse ajaloost.

Hakkab lõpule jõudma meie seiklusrikas reis. Veel viimased pingutused, kokkuvõtete tegemine (eksam),  pidulikud käesurumised ja nägemist.

3. märtsil alustame hommikul vara koduteed. Trotsides karmi lumetormi loodame pealelõunat koju tagasi jõuda. 

Admiral Nelsoni aegne laev (Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus-muuseumi)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Kes on ateenlane?

1. Tumedapäine, tumedasilmne ja lühikest kasvu. 

2. Räägib keelt, mis on segu hispaania, itaalia ja vene keelest.

3. Kirjutab ja loeb eestlasele tundmatus tähestikus.

4. Valdab inglise keelt suhtlustasandil.

5. Kui ta tuleb kohtumisele 15 minutit hiljem, pole ta hiljaks jäänud.

6. On kõva jutumees/naine, aga ei suru end peale.

7. Armastab tantsu ja võistelda selles.

8. Armastavad head toitu ning joovad palju kohvi.

9. Ei oska liikluses olla, kui vihma sajab.

10. Enamus neist teenib umbes 500 eurot kuus, majanduskriis viis palgad alla.

11. Euroopa Liidu rumalaid seadusi ei järgita (toidukohtades tehakse suitsu, toidu hügieeninõuded)

12. On rajanud bensiinijaamad suurte elumajade alla.

13. Ei tunnista punast valgusfoori tuld.

14. Toidavad kodutuid koeri ja kasse.

15. Ei viska tualetipotti paberit, sest kogu torustik on vana ja võib ummistuda.

16. On truu fänn ühele palliklubile.

Muuseumitunnid templites (28.02)

28. veebruar

Meie tänane päev algas raske õppetööga. Tuli ette valmistada muuseumitund, mis oleks õpilastele huvitav, tõmbaks tähelepanu, oleks õpetlik ning laseks avastada ja järeldada. Meid jagati gruppidesse. Iga grupp sai ühe Vana-Kreeka legendi, mille põhjal tuli ülesanne vormistada. Seejärel algas läbimäng. Esmalt jagas iga grupp nn soojendusülesanded huvi äratamiseks.

Lõunast sõitsime Akropolile. Akropol on Ateena keskel olev küngas, mida kasutati juba ammu ohvripaigana, kuid mis oma hiilguse saavutas riigimees Periklese ajal. Siis ehitati sinna Ateena Mereliidu rahadega templid  tarkusejumalanna Athenale (Parthenon ja Erechteion) ja võidujumalanna Nikele.

Parthenon oli neist suurim ja uhkeim. Värviliste sammaste, kujude ja reljeefidega, ühtpidi kaheksa sammast, teistpidi 17. templi autoriks kuulus Vana- Kreeka arhitekt Pheidias. Kesksel kohal seisis uhke ja kullatud Athena kuju. Aja jooksul on näinud paremaid ja kehvemaid päevi. Parthenonis toimusid kunagi väga pidulikud usutalitused, kristluse tulles ehitati see ümber kirikuks, moslemid tegid sinna mošee, 17. sajandil kasutati püssirohu hoidlana. Viimane kahjustas uhket ehitist enim, sest püssirohi plahvatas ja paiskas ehitise sisemuse segamini. 19.sajandil viisid britid veel säilinud kunstiteosed Inglismaale ja pole neid Kreekale siiani tagastanud.

Erechteioni tempel on peaaegu hävinud, alles vaid väike ruum ja selle katust hoidvad karüatiidid (kaunid naisekujud). Akropoli jalamil on suur amfiteater, kus ka eestlastel olnud au esineda. 

Künkalt avaneb lummav vaade linnale. Ükski maja linnas ei tohi olla kõrgem kui seitse korrust, et kaasaeg ei varjutaks Akropoli ilu.

Osa Parthenoni ilust on säilitatud Akropoli muuseumis, mis asub pisut eemal. Uus ja suur hoone, mille vaatamiseks jäi liiga vähe aega. Seal tuligi meil anda muuseumitund. Meie grupi legend jutustas  Athena ja Poseidoni tülist Ateena linna pärast, aga sellest ei kirjuta. Uurige ise, kes on Athena, kes on Poseidon ja miks nad tülitsesid? Millise valiku oleksid teinud, kui oleksid ateenlaste kuningas?

Kahjuks jäi vähe aega muuseumi vaatamiseks, sest ees ootas sõit Sounionisse, kus kunagi oli jumal Poseidoni tempel. Ateenlased ehitasid selle kompensatsiooniks, et vaigistada Poseidoni viha. Tee sinna kulges mööda rannikut ja oli omaette elamuseks.

Kreeklaste seas levib legend, et inglise luuletaja George Gordon Byron (1788-1824) olevat kraapinud oma nime ühele templi sambale. Kogu grupp tormas autogrammi otsima ja leidsime ka. See oli päeva parim osa, me saime vägeva elamuse!

Selline oli meie tänane päev.

Ateenlaste kohtumaja (vundamendist pole kaugemale jõutud)

Amfiteater Akropoli jalamil

Panthenon

Tagaplaanil Ateena akropoli uus muuseum

Erechteioni tempel

Sina ja mina

Poseidoni tempel Sounionis

Kes on pildil?

Päike loojub Egeuse merre

Ateena - Maailm on meie klassiruum (25.02-27.02)

25. veebruar

Hommikul asusid Tallinnast teele kaks reisiselli. Ees ootas pikk lend Tallinnast Münchenisse, sealt Ateenasse ja lõpuks Pireusesse. Lend läks hästi ja nüüd ootamas põnev koolitusnädal.  Ateena on  Euroopa kultuuri häll. Linnas ja tema eeslinnades elab üsna suur osa Kreeka rahvastikust - 2 miljonit inimest. Siin on palju ühesuguseid maju, mäenõlvadel kasvavad oliivipuud ja tänavaid ääristavad mandariinipuud. Viimaste viljad kogutakse kokku ja tehakse marmelaadiks. Siin on soe, pluss 17, aga kreeklastel on talv ja vilets ilm. Kui Ateenas vihma sajab, on see katastroof, liiklus seisab, elu seisab.

Pireus, kus me peatume on Ateena eeslinn. Kunagi oli kaks eraldi linna- Ateena ja Pireus,  aja jooksul kasvasid ühte. Pireus on sadamalinn, ülikoolilinn. Siin elab umbes 200 000 inimest.

Ateena panoraam

26. veebruar

Täna oli loengupäev. Õppisime, kuidas muuta muuseumitund huvitavaks, kuidas panna noored muuseume armastama. Avastamine on muuseumiõppe võtmesõna. Neli asja, mis teevad muuseumi külastajale põnevaks: saab puudutada, tunnetada, reageerida ja  seostada endaga. Tänapäeval ei piisa ainult eemalt vaatamisest, tänapäeva inimene tahab kogemust. Meile anti kodune ülesanne. Nädala jooksul tuleb kõike vaadata, puudutada ja ahmida endasse, teha märkmeid ja kirjeldada oma emotsioone. Ülesanded käes, läksime Pireust avastama. Põnev.

Kell seitse õhtul oli õhtusöök kogu grupile. Saime maitsta erinevaid mereande ja  Kreeka rahvustoite. Saime omavahel tuttavaks ning rääkida maast ja ilmast (otseses mõttes). Koolitusel osaleb kaks rootslast, neli leedulast, taanlane, Küprose kreeklane, hispaanlane ja kolm eestlast. Südaööl jalutasime sadamas.

Pireus sadam

Kaugelt paistab kuulus Ateena akropol

Te mäletate, aga minul on

27. veebruar

Täna oli jälle tore päev. Nägime Kreeka rahvusraamatukogu, rahvusooperit, vaatasime pilvepiirilt alla Ateenale.

Rahvusraamatukogu oli nii uus, et seda pole veel jõutud kasutusele võtta. Kreeklasedki tulid alles suurte gruppidena oma uut imet kaema. Suur on see tõesti ja modernne.Viis korrust, mis raamatuid paksult täis, aga ooperimajale jääb alla. Ooperimaja on tõesti vägev. See valmis 2016. aastal. Suur saal, kus on iga detail läbi mõeldud, mitte midagi pole jäetud juhuse hooleks. Värvid, ehitusmaterjalid, toolid, prožektorid, tõlkemonitorid, absoluutselt kõik paigas. Meenutab amfiteatrit ja milline akustika! Harjutusruumidki on helikindlad, avarad ja mugavad. Küll oleks tore, kui saaks pakkida selle maja kaasa ja tuua Eestisse Estoniale kingituseks.

Pärastlõunal külastasime merikilpkonnade varjupaika. Seal tehakse vabatahtlikena palju tööd, et päästa neid haruldasi loomakesi. Emaskilpkonnad käivad munemas ainult Zakynthose saarel, kuigi Kreekal on palju saari. Igast tuhandest merikilpkonnast saab täiskasvanuks ainult üks. Täiskasvanud merikilpkonnal (umbes 20- aastane) on looduses vaenlasi vähe. Kõige suurem vaenlane on inimene, kes oma kalapaadiga teda vigastab või risustab merd. Vabatahtlikuna võib töötada igaüks, kes 16 aastat vana ja saab olla vähemalt ühe kuu merikilpkonnade päralt. Kohalikud noored käivad taskuraha eest mune valvamas ja imeväikseid kilpkonnalapsi merre aitamas. Iga abikäsi on teretulnud.

Kreeka Rahvusraamatukogu

Kreeka Rahvusraamatukogu

Rahvusooperi viiendal rõdul

Rahvusooperi esireas

Siin harjutavad sümfoonikud

Minimalistlik SNFCC

Kõik, mida kilpkonnad kahjuks sisse söövad

Üks patsientidest

Huntzz ja teised nutikad maastikumängud

Eelmises postituses oli juttu Geopeitusest, aga lisaks Geocaching' appile on olemas veel mitmeid teisi põnevaid rakendusi. Üks neist on eestlaste endi loodud Loquiz, mida oleme ka Kuusalu kooliski juba mänginud. 

Teine on Huntzz - treasure everywhere. Ka selle mängu puhul on vaja kõigepealt tõmmata app oma nutiseadmesse, mängimiseks on vaja lülitada sisse GPS. Kui Geopeitus põhineb erinevas suuruses ja formaadis aarete otsimisel, siis Huntzz'i puhul on otsimine vaid üks osa mängust. Nii nagu Loquiz'i puhul, saab ka selles keskkonna õpetaja ise koostada oma õpilastele sobivaima marsruudi ja küsimused. Huntzz'i puhul meeldis meile eriti see, et kui küsimusele oli õige vastus leitud, sai täiendavalt juurde lugeda õpetaja poolt ettevalmistatatud infot sama teema kohta. Siin võib muidugi kahelda, kas õpilased ikka tahavad täiendavat õppeotstarbelist teksti juude lugeda, eriti kui mängus on võistlus esikoha peale. Kui peale finišijoone ületamist aga esitada paar kontrollküsimust, mis samuti loevad punktiarvestuses, siis on lastel piisav motivatsioon võtta see aeg ja lugeda:)

Geopeitus ja Huntzz on mõlemad oma olemuselt interaktiivsed maastikumängud, neist viimatimainit sobib paremini õppeotstarbeliseks tegevuseks.

Õpiränne „Outdoors as a field for improved learning“.

Algklassiõpetajad Kaja-Astrid Reiska ja Kaire Truus osalesid 14-20 . novembril   õpirändel, mille teemaks oli  „Outdoors as a field for improvedlearning“. 

Asusime lumiselt Eestimaalt teele  juba 13. novembri  varahommikul ja juba keskpäeval võttis meid vastu päikeseline Kreeka. Meie ajutiseks koduks sai seitsmeks päevaks Piraeuse  sadamalinn Ateena lähistel ning meid oli ootamas ees põnev nädal .

14. nov -1. õppepäev

Meie koolitus toimus Ateena lähistel Piraeuse linnaosas. Koolitusel osalesid 14 õpetajat  Taanist, Rootsist, Belgiast, Soomest ja Eestist. Meie kursuse teemaks oli „Õuesõpe“, kuid kohapeal selgus ,et et oleme ühel kursusel õpetajatega, kelle sooviks oli osaleda koolitustel „Efektiivne kool“ ja „Säästlik kool“. Kõik kolm teemat olid ühendatud üheks terviklikuks kursuseks. Esimene õppepäev koosnes loengutest, rühma – ja paaristöödest. Kõik osalejad tutvustasid ennast, oma kooli  ja ootusi eelolevale nädalale. 

15. nov. -2. õppepäev.

Hommikul alustasime bussiga sõitu õppekäigule Ateenast ida poole . Esimene peatus oli Vouliagmeni järve ääres, mille veetemperatuur on aastaringselt 24 kraadi. Selle järve vesi on rikkalik erinevate mineraalide poolest ja tegemist on väga looduskauni kohaga, mis on populaarne ka turistide hulgas. Meie ülesandeks oli leida vastused töölehel olevatele küsimustele.

Õppekäigul iidses Thorikoses

Edasi suundusime Lavrioni  iidse kaevanduse alale, kus uurisime  ja õppisime tundma erinevaid kivimeid. Seejärel  tegime peatuse  mõne km kaugusel iidse Thorikose linna varemetel , kus 2600-1000 a eKr asus hõbedakaevandus. Meie reisijuhi juhendamisel  mängisime näitlikult läbi tegevused, kuidas tol ajal  kaevandamine toimus ning saime põgusa ülevaate linna ajaloost.  Iidsete kultuuri kohtab Kreekas peaaegu igal sammul ning kreeklased on selle üle väga uhked . Palju väärtusi on veel avastamata ning uute arheoloogiliste leidude  avastamine on seatud prioriteediks .

Õppereisi  viimaseks sihtkohaks oli Cape Sounion ja Poseidoni tempel, millest päikeseloojangu taustal jäi kustumatu mulje. Just siin  asuvalt merest kõrguvalt järsult kaljult olevat kuningas Aigeus leinavalus merre hüpanud, arvates et tema poeg Theseus   oli võitluses Minotaurusega hukkunud. Hukkunud kuninga järgi sai endale nime Egeuse meri. Nii räägib legend. 

Poseidoni tempel Sounioni neemel

Tagasisõit Piraeusse  võttis tunduvalt rohkem aega kui olime arvestanud, põhjuseks tänavate sulgemine ja liikluse ümberkorraldus seoses USA presidendi B. Obama visiidiga  Kreekas.

16. nov -3. õppepäev

Sel hommikul alustasime bussiga sõitu õppekäigule Ateenast lääne poole. Kõigepealt külastasime Agii Theodori algkooli Korintosel. Meie kohalolek oli kooliperele suur sündmus ja kreeklastele kombekohaselt ei hoitud seda rõõmu enda teada.  Juba koolimajja sisenedes saime sooja ja südamliku vastuvõtu osaliseks. Kuigi enamus  kohalikest õpetajatest, ei osanud inglise keelt, ei takistanud see suhtlemist. 

Apelsinipuud kooli aias.

 Kool oli saanud tunnustuse: „ Parim säästlik kool  Kreekas“, mis tähendab seda, et laste õpetamisel ja kasvatamisel pööratakse väga suurt tähelepanu keskkonnaharidusele ja loodusressursside säästlikule kasutamisele. 

Koolipere oli väga uhke oma kooliaia üle, mille eest hoolitsevad õpilased koos õpetajatega. Kreeka aiad erinevad Eesti aedadest mitmeski mõttes-  aial on eelkõige praktiline otstarve, välimusele  ja eksponeerimisele ei pöörata just eriti palju tähelepanu. Põhjamaalaste pilke paeluvad muidugi eksootilised taimed.

Leidsime aiast ka herned, oad  ja sibulad

 

Lapsed veedavad kõik vahetunnid kooliõues

Vulkaani kraatris

Pärastlõunane õppekäik Sousaki vulkaanile oli meeldejääv oma kaunite vaadete poolest. Veetsime vulkaanil loodust uurides ja selle kohta  töölehte täites mitu tundi. Enne tagasisõitu vaatasime ära ka 6 km pikkuse Korintose kanali.

 17. nov-4. õppepäev

Peamine transpordivahend Hydra saarel

Pidime ärkama varakult, sest ees ootas õppepäev väljasõiduga Hydra, Porose ja Aegina saartele. Hydra saarel oli liiklemine mootorsõidukitega keelatud. Põhiliseks transpordivahendiks olid eeslid ja muulad. Hydra võitis meie südame oma eheda looduse ja kauni arhitektuuriga. Porose  ja Aegina saarel tegime jalutuskäigu koos meie kursuse juhendajaga, kes tutvustas meile  kreeka arhitektuuri,  kombeid ning kohalikku taimestikku. Aegina saarel kasvavad  kreeklaste sõnul maailma parimad pistaatsia pähklid. Veendusime ka ise, et pähklid olid tõesti head!

Õhtul laeval kuulasime Kreeka muusikat ja saime tantsida ka Kreeka rahvatantsu Sirtakit.

18. nov- 5. õppepäev

Päeva teemaks oli „Efektiivne kool“ . Hommik algas ringkäiguga Piraeuse algkoolis, kus oli võimalik külastada tunde ja vestelda õpetajatega. Selles koolis paistis eriti silma kreeklastele omane  mõtteviis: tähtsam kui see, mis on sinu ümber on see, mis on sinu sees. Koolimaja ise oli tagasihoidlik, seinad pisut määrdunud, kuid nii lapsed kui õpetajad olid avatud ja rõõmsad. Sellest koolist saime kaasa mitmeid ideid ja koolituse meie jaoks olulisema mõttetera : „If you smile, you are alive!“

Lõunapausi ajast näpistasime aega ka selleks, et teha väike suplus Vahemeres.

Reede õhtu  aga osutus töiseks. Kohtusime Kreeka hariduse juhtivate tegelastega ning toimusid arutelud ja rühmatööd teemal, missugune on   efektiivne kool. Meie rühm pidi  leidma konkreetseid tegevusi, mis aitaksid kaasa õppetöö keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks. 

 19. nov.- 6. õppepäev

 

Erechtheion Akropolis

Koolituse viimasel päeval tutvusime Ateena  vaatamisväärsustega. Suurejoonelise ja võimsa elamuse saime külastades Akropoli.

Koolitus lõppes  kokkuvõtete tegemise ja piduliku õhtusöögiga .Kokkuvõteks võib öelda, et koolitus vastas meie ootustele: saime huvitavaid ideid, praktilisi harjutusi, sõlmisime uusi tutvusi, avardasime oma silmaringi ja arendasime inglise keele oskust.

Õppisime ka sööma Kreeka moodi- pühendades  selle jaoks aega   ning  nautides mitmekesist toitu ja suurepäraseid maitseid.