Showing posts with label sport. Show all posts
Showing posts with label sport. Show all posts

Monday, October 31, 2022

Kuusalu Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajate õpiränne Itaaliasse juulis 2022

Sel suvel käisid Kuusalu kooli kehalise kasvatuse õpetajad Maria Trei ja Ingrit Keerma Itaalias rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate seminaril. Nende muljeid ja meenutusi saad lugeda allpool.

  

23. - 29. juulil käisime suurejoonelisel, juba 8. korda toimuval, rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate seminaril Itaalias, Lõuna-Tiroolis väikeses linnas nimega Malles. Seminarist võttis osa ligi 300 kehalise kasvatuse õpetajat/treenerit 20. riigist üle maailma.  

Vastuvõtja oli Malles linna keskkool ja õpetajad ning kõik koolitused toimusid kooli võimlates, välialadel ja linna ujulas ning staadionil. 

Seminaril oli 5 koolituspäeva, igal päeval 6 tundi ja iga tunni puhul sai valida 9 samaaegselt toimuva koolituse vahel. Kokku pakkus koolitustunde 47 treenerit ja juhendajat. 

Kõik tunnid olid praktilised ja intensiivsed. Läbivaks sõnumiks oli mängulisus, kaasamine, motiveerimine, individuaalne ja samm-sammuline arenemine.  

Nädal oli meie endigi jaoks nagu spordilaager, kus olid koos tugev treening, rahvusvaheline seltskond ja imeilusad linnad ja loodus. 


 

Suur tänu Erasmus+ ja Kuusalu Keskkool selle võimaluse eest! Saime uut energiat ja põnevaid ideid, mida meie õpilastele edasi anda.  





 Õpiränne sai teoks tänu Erasmus+ KA1 programmile.


 

Wednesday, May 1, 2019

Tujuküllane teisipäev sporti tehes



Teisipäev Portugalis

See päev oli töökas, aga meie pidasime vastu.
Hommikul sõin koos oma sõbra Dianaga krõbinaid. See jääb mulle eluks ajaks mõistatuseks, miks ta neid sooja piimaga joob. Pärast seda läksime bussi peale. Seal ma nägin, kuidas poisid koguaeg kätt suruvad. See on vist nende komme nii teha. Kui kooli juures bussist välja astusime, läksime jälle tema klassi juurde. Kõik ütlesid ka mulle tere, kui tulid. Läksime alla ja juba olid teised eestlased ka seal.
Päevane programm algas ja läksime mänge mängima. Esimene neist oli kerge - lihtsalt tervitad ja annad palli edasi. Mõned mängud olid rasked, mõned kerged. Aga viimane palli mäng tuli mul hästi välja.









Käisime koolisööklas lõunat söömas ning pärast, vabal ajal otsustasime mängida kõik koos võrkpalli. See oli tore ja õudne, kui pall tuli. Pärast mängu märkasin, et olin päikest saanud kätele. Käed olid punased.




Siis oli aeg minna bussi peale ja sõita kanali äärde. Seal moodustati grupid ja esimene grupp läks algul ratastega sõitma. Pärast 5 km sõitu sai meie grupp kanuutama. See oli üli äge. Olin koos Franciscaga. Me pritsisime teisi ning meid pritsiti vastu. Olin pärast jube märg.









Anett, Kärt ja Mariella tegid nagu kukuksid nad vette.






Läksime tagasi kooli ning otsustasime minna poodi. Seal tutvustati meile Portugali alkoholi. Pärast hakkasime bussiga tagasi kodu poole liikuma. Seal puhkasime ja rääkisime juttu. Kuna mul olid käed ära põlenud, otsustati minna apteeki päikese kreemi ostma. Pärast seda oli õhtu söök ning pärast õhtu sööki läksime peole.

Ma olin väsinud, kuna Eestis on aeg 2 tundi ees. Jõudsime koju kell 1 öösel. Jube väsimus oli, aga siis saime koju magama. See oli üks jube tegus päev:)

Elis

Saturday, May 27, 2017

Itaalia - neljas päev (N 25.05)

Täna oli tõeliselt pikk ja väsitav päev, meid ootas pealinn Rooma. Ärkasime varem ja hommikusöögigi sõime varem.

Hommikusöök on igal hommikul sarnane eelmisega, krõbe sai, erinevad moosid ja saiake. Põhjamaalastena tunneme puudust singist, juustust ja värskest kurgist ja tomatist. Puder oleks ka tore, aga sellest me enam isegi ei unista. Eks Eestis jõuab seda süüa.

Lõunasöögi pakikesed pakiti meile kaasa ja kella 8.00st olime juba Rooma poole teel. Ega me oluliselt rohkem sellest päevast ette ei teadnudki, kui seda, et sõidame Rooma ja meil on võimalus linna vaatamisväärsustega tutvuda. Sõit oli pikk ja ummikuterohke. Kuid etteruttavalt võib öelda, et see kõik oli seda väärt.

Esmalt viidi meid Rooma Olümpiastaadioni kompleksi, kus saime selle keskuse suursugusust tunda ja näha. Erilisi hetki, mis olid väärt igavesti mälusse jäädvustamist, oli mitmeid.

Esmalt olümpiahalli jooksurajal. Anna-Liisa ja Carmen otsustasid, et korraldavad väikese omavahelise jooksuvõistluse. Oli emotsionaalselt liigutav näha nende säravaid silmi ja nende taga teadmist, et oleme olnud omal moel osalised olümpiamängudel. Nii need uued ja suured olümpiatähed sirguvadki.

Teine hetk, mis eriliselt meelde jäi, olid Itaalia jalgpalli meeskonna ruumides viibimine ja nende toolidel istumine. Selle hetke erilisuse võttis sõnadesse kokku Joosep, kes lubas tulevikus oma lastele sellest rääkida, kui eriliste meeste toolil on ta saanud istuda. Midagi taolist enamus meist võib-olla enam kunagi kogeda ei saagi.

Edasi liikusime Itaalia olümpiakomitee suursugusesse koosolekute ruumi, kus meile tutvustati põgusalt selle organisatsiooni tegevust. Ja olümpia teema lõpetuseks saime me kohtuda ühe itaallasest maailmameistriga kolmikhüppes (kelle nime mäletamisega on mul raskusi).

Sellest emotsionaalsest olukorrast tulime maa peale tagasi pargis, kus toimus meie lõunasöögi piknik. Kuna siin on kuum, vihmakest pole ammu nähtud, siis oli muru kuivkrõbe ja pikniku tunnet küll ei tekkinud.

Ka olime me pisut segaduses pikast ja väga kõva koorikuga saiast, mille vahel oli lihariba. Hambaid sellest läbi lüüa oli raske, aga olime vaprad ja saime natuke keha kinnitada. Selles kuumuses suurt söögiisu ei tekigi.

Pealelõunal külastasime Vatikani ja kuulsat Püha Peetruse väljakut, seisime seal 30-kraadises kuumuses ja vähemalt õpetajad tegelesid pidevalt kümneni lugemisega (laste üle lugemisega).

Kuna rahvahulk sellistes kuulsates paikades on äärmiselt suur, siis olime eelnevalt lastega kokku leppinud, kuid toimida juhul, kui keegi meist peaks grupist maha jääma. Keegi küll kaotsi ei läinud, aga närvikulu oli suur (eriti õpetajatel).

Lapsed said oma kauplemisoskuse samuti mitmeid ja mitmeid kordi proovile panna, mustanahalisi kauplejaid oli igal nurgal ja nendega toimetulekuks tuli igal oma strateegia välja mõelda.

Ära nägime ka Colosseumi ja sealse ümbruse. Õhtupoolikul hakkas linna ilu nautimist häirima villide tekkimine, päikesepõletus ja väsimus. Me kõik igatsesime tagasi hotelli, kuid sellele eelnes ülipikk teekond tagasi „koju“.

Õhtusööki saime alles kella 21 ajal.
Kuigi päev oli ülipikk ja väsitav, siis magamamineku ajaks seda küll märgata ei olnud. Istuti üksteise tubades ja nauditi üksteise seltskonda. Mõneti üllatuslikult tehti seda omade vahel. Eks näis, mida järgmised päevad toovad.

Buonanotte!

Itaalia - kolmas päev (K 24.05)

Kolmanda päeva eel tundsid vähemalt õpetajad mõningast ärevust, sest kätte oli jõudnud Eesti kehalise õpetajate väljatöötatud mängude läbiviimise päev. Olime omavahel kokku leppinud, et selle ülesande võtavad enda peale õpilased.

Aga päev algas hoopis orienteerumisega Viterbo´s. Kogunesime ühele imeilusale väljakule, kus moodustati segatiimid, igas tiimis üks eesti, üks slovakkia, üks rumeenia ja kaks itaalia õpilast. Kaardid kätte ja liikvele kõik läksidki. Selgus, et me oleme mu hulgas ka orienteerumisrahvas. Kaks korda erinevaid radu läbi käia ei osutunud kellelegi üleliia keeruliseks. Lisaks pakkus see lastele suurt rõõmu, sest kes siis oma tugevaid külgi näidata ei tahaks. Eriti positiivse liidrina näitas end Bronek. Seda märkasid ka treenerid ja tunnustasid teda selle eest.

Peale matka linnas liikusime kooli, kus ootas meid lõuna. Itaalias koolitoitu ei saa. Seetõttu sättisid sealses koolis õppivad õpilased koju sööma minema. Külalistele oli aga lauad aulasse tõstetud ja hotellist soe toit tellitud. Seekord pakuti valikuna pastat ja lihakotletti kartuliga. Oli koduselt maitsev.

Päeva teine pool algas Eesti ja Itaalia partnerkoolide mängudega. Palusime luba alustada – mis tehtud, see tehtud. Meie lapsed leppisid omavahel kokku, et Joanna selgitab mängu põhimõtteid ja Joosep korraldab mängu platsil.

Selgus ka, et itaallased olid meie mängu jaoks soetanud hiiglamasuure võrgu, mis tähendas seda, et pidime jooksu pealt oma plaanid ringi tegema. Kahe grupi asemel sai hoopis üks suur grupp moodustatud.

Mäng sai äärmiselt meeleolukas. Lisaks avastasime, et selle mängu käigus on võimalik paremini üksteise nimesid tundma õppida. Iga uue õpilase üle ronimist saatis ülejäänute kõrvulukustav kisa ja nime hüüdmine.

Kokku jõudsime läbi teha vaid kolm mängu, sest peale seda olid kõigil keel vestil kuid meeleolu suurepärane. Saime pärast oma mängu suure aplausi osaliseks.

Tunnustatud saime me ka treenerite poolt, kes tõid esile just selle poole, et lapsed ise mängu läbi viisid. Me saime suurepärase kogemuse ja oleme oma õpilaste üle uhked!

Õhtu hotellis möödus tavapärasest veidi lärmakamalt, sest emotsioonid olid laes ja need oli vaja maha laadida. Üks väiksemat mõõtu arusaamatus oli ka, kuid anname endale aru, et see käib grupiks kasvamise juurde.

Elagu Eesti ja sõbralikud partnerid, kellega koos on nii turvaline ühtehoidvaks ja koostöiseks grupiks kasvada.

Itaalia - teine päev (T.23.05)

Unesegune hommik algas hotelli hommikusöögiga, mis oli üllatuslikult väga väikese valikuga ja lihtne.

Punased, ühtset meeskonnatunnet loovad T-särgid selga ja juba me seisimegi kokkulepitud ajal hotelli ees bussi.

Võõrustav kool asub meie koduhotellist ca 20 minuti bussisõidu tee kaugusel, vaated linnale imelised. Lõpuks seisimegi kooli ees, mida vähesed meist vaid piltidelt olid näinud.

Spontaanselt tekkis meie lastest koolimaja ette rivi ja nii saime kiirelt ka grupipildid tehtud. Meie elevust märgates tulid ka teiste riikide lapsed pildile ja ühe soojaga klõpsutati ka ühispildid valmis.

Natuke sõbralik-lärmakat segadust ja meid juhatatigi saali, kus külaliste tuleku auks oli ettevalmistatud tervitusaktus. Meid tervitasid väikese etendusega lasteaialapsed, mängiti projekti hümni ja ka kõikide osalevate partnerkoolide riikide hümne. Olime oma hümni laulmise ajal küll pisut hädas, sest tempo oli liialt aeglane. Kuid tunne oli ülev – me oleme osa sellest suurest mitmerahvuselisest projektiperest. Stiilinäiteid leiab piltidelt ja videolõikudelt.
/lisame varsti/

Rootsist oli tulnud meie lastega icebreaking´ut tegema Lennart. Laste käest küsiti, milliste ootustega nad reisile tulid ja ka seda, miks Euroopa Liit seda projekti üldse rahastanud on. Samuti leppisime kokku ühised reeglid nendeks päevadeks. Saime päeva lõppedes kiita, et meie lapsed on hästi ettevalmistatud. Nad oskasid kaasa rääkida ja olid ka julged oma arvamust avaldama nii kirjalikult kui suuliselt.

Ühised ja koostööle ärgitavad mängud said meie teise päevapoole osaks. Meie lastele olid mängud enamasti tuttavad ja ainuke mure, mida nad hiljem välja tõid, oli see, et itaallased ei saanud inglise keelest aru. Kui meie lapsed pakkusid moodustatud gruppides omi lahendusi, siis neid ei rakendatud – tekkis kommunikatsioonihäire. Kuid me saime sellega hakkama.

Esimene ühine päev möödus kiirelt ja õhtul olid juba ka rahvuselased segunemisele.

Tuesday, May 23, 2017

Itaalia - 1.päeva kokkuvõte (E, 22.05)






Meie kooli õpilastele ja õpetajatele ei ole välisreisidel käimine enam uudseks kogemuseks,
kuid ikkagi on iga uus reis uue maailma avastamise laadne.
Kuna selle reisi eeltegevused ei andnud aega üksteisega tuttavaks saada, siis oli põnevust
palju – kes me kõik oleme ja kuidas me üksteisega sobime? Uus ja huvitav vajab avastamist
reisi jooksul. 



Kui õpetajad Tallinna lennujaamas end hommikuse kohvi ja võileivaga kostitada otsustasid, siis leidsid lapsed, et lennujaama parim seltskond istub just õpetajate kohvilaua taga ja nii nad meiega liitusidki. Eks reisiärevus ja mõnetine teadmatus lähipäevade ees sundis kokku hoidma. Hoolimine ja üksteise hoidmine said meie esimese reisipäeva kõige olulisemateks märksõnadeks.

Meie laste hulgas on neid, kellele lennureis esmakordne kogemus. Kaaslaselt uuriti, milline on tema enesetunne, kas saab kuidagi aidata, kuni selleni välja, et palju turvalisem on maandumise ajal üksteiselt kõvasti käest kinni hoida.

Üks vahva vahejuhtum Riia lennujaamas oli ka. Nimelt arvas üks lastest, et me oleme jõudnud Saaremaale ja oh üllatust, kui selgus, et Eestimaa on juba seljataha jäänud.

Lennud möödusid kiirelt ja juba me Roomas maandusimegi. Kuna olime partnerkoolidest viimased saabujad, siis leidis meie võõrustaja Giuseppa meid kiirelt üles ja juhatas bussi. Teised olid meid juba tunde oodanud ja seetõttu üsna väsinud olemisega. Tunnike sõitu ja meie armas „kodu“ paistiski kätte. Hotell on hubane, kõik vajalik on olemas. Kui lapsi üldse midagi häiris, siis see, et poodi ei ole läheduses.


Õhtusöök oli tõeliselt rikkalik. Esimesel õhtul meil seda üheskoos lõpetada ei õnnestunud, aga
me õpime. Homme oleme juba kindlasti paremad. 

Esimesele õhtule omaselt hoidsime esialgu turvaliselt omaette, aga on täiesti kindel, et homme saab olema teisiti.

Nädala tegevused (vihjed):






Tuesday, March 7, 2017

Õpilased Belgiat avastamas

Sellel nädalal viibivad 10 meie kooli õpilast ja 2 õpetajat Liege'e linnas Belgias, kus toimub Erasmus+ Kaasava hariduse projekti "Join Us Support me" järjekordne kohtumine. Kui sügisesel kohtumisel Rumeenias oli põhiteema muusika, siis Belgias keskendutakse spordile.

Projekti leht Facebook'is

Õpetajad Maria ja Ingrit edastasid meile jooksvalt infot kogetust ja meeleoludest.

Head reisikirja lugemist!  Nüüd on veebis üleval mõlemad reisikirjad - Viimane päev, kokkuvõtted ja tagasiside lastelt on ära toodud Reisikiri nr.2 väljaandes.

Otselink- Reisikiri 1
Otselink - Reisikiri 2


Sunday, May 22, 2016

20.05 - Ilus oli, aga otsa sai...

Emotsiooniderohke ja sportlik projektinädal on läbi saanud. Reede lõpuõhtu Näkiallikal tõi nii nalja, naeru kui pisaraid... Lahkuminek sõpradest on alati raske.
Uuesti saadakse kokku hilissügisel Rumeenias, kus põhiteemaks on muusika. Spordilainel kohtutakse aga kevadel 2017 Türgis ja Itaalias.
Aitäh kõigile osalistele, nii suurtele kui väikestele!

Thursday, May 19, 2016

19.05 - Discgolf Kõrvemaal

Neljas päev algas taas sooja päikesepaistega, mis meid kõiki siiralt rõõmustas. Oleme ju terve nädala nalja visanud, et kõige suurem osa selle projekti eelarvest on kulunud ilmataadile tasumiseks.
Külalised startisid Tallinnast koos maailma parima Hansabussi bussijuhiga ja Eesti tiim Kuusalust koos õpetajate Raili, Maria ja Sergoga.
Kõrvemaa oli meid ootamas. Kulus mõnevõrra aega gruppide moodustamisele ja mängu reeglite tutvustamisele ning peagi sai mäng alata. Pärast tänast teavad oluliselt suurem hulk itaallasi, türklasi, rumeenlasi ja slovaklasi, mis asi on discgolf. See mäng jättis paljudele kustumatu mälestuse.
Mänguaeg kulus kiirelt ja juba oligi aeg lõunat süüa.
Kõrvemaa kokad pakkusid meile täna guljaśśi kartulite ja salatiga ning magusroaks kohupiima kooki. Kas see oli nüüd värske õhk, läbikõmbitud kilomeetrid või hoopis juba tuttavaks saanud eestipärased maitsed, kuid toit kadus laudadelt imekiirelt.
Siis saabus aeg, kus meie instruktor kuulutas välja iga tiimi võitjad. Ja selgus, et discgolfis on parimad Türgi ja Eesti mängijad.
Eriliseks sündmuseks kujunes täna ka ilusate siniste T-särkide saabumine, millel projekti logo ja seljal kiri "Join us, support me". Külalised olid siiralt üllatunud ja tänulikud nii vahva kingituse eest. Sinistesse särkidesse sai riietatud eranditult kõik ja nii saime rõõmsalt taevasinise ühispildi.
Päeva viimases osas esitlesid kõik eilsed tiimid oma loodud rahvusvahelist mängu. Selleks olid 5 eri riikide esindajatest moodustatud tiimi saanud loosiga valida vahendid ja liikumisviisi.
Siinkohal ongi paslik üles tähendada, millega loos tiime üllatas:
I tiim (kapten Argo, Eesti): liikumisviisiks kükakil, vahenditeks 3 palli ja 2 rõngast
II tiim (kapten Kristin, Eesti): liikumisviisiks ühel jalal, vahenditeks 8 linikut ja 8 rõngast
III tiim (kapten Karina, Rumeenia): liikumisviisiks 4 jalal, vahendiks taldrik
IV tiim (kapten Yavuz, Türgi): liikumisviisiks paaris, vahenditeks 5 nööri, 3 koonust ja 1 pall
V tiim (kapten Nils, Eesti): liikumisviisiks vähikõnd, vahenditeks tennisepallid
Kõik tiimid tutvustasid oma mänge ja Sergo abil said need kõik ka üles filmitud.
Natuke aega tagasisideks ja nii see päev otsa saigi.
Väga paljudele meeldis tänasest päevast kõige enam discgolf, aga ka tiimide loodud uued mängud, tiimitöö, lõunasöök ja meie imelised metsad.
Oleme leidnud uusi sõpru, häid ideid, taasavastanud Eestimaa imelist loodust ja tundnud ehedaid emotsioone. Peagi on juba nädal möödunud uute sõprade saabumisest. Nii mõnigi keeraks kella seisma, et neid toredad hetked saaks veel kesta. Hoiame ja hindame neid hetki kõrgel

Wednesday, May 18, 2016

18.05 - veemängud, rahvusvahelised mängud, Tallinn

3. päev - 18.05 fotod

Täna saime tõeliselt uhkust tunda oma suurepäraste sportimisvõimaluste üle! Sellist suurepärast staadioni, kooli ümbrust ning spordikeskust pole vastu pakkuda mitte ühelgi partnerriigil. Õpetajatel tuli vastata oma õpilaste korduvatele küsimustele -  a la "Miks meil nii ei ole?", "Lähme veel ujuma!".

Kui pisikesed sekeldused riietumisega seljatatud, saigi esimene grupp, Slovakkia ja Rumeenia õpilased, basseini minna. Itaalia ja Türgi grupid vaatlesid sel ajal meie õpilaste kehalise kasvatuse tunde staadionil. Basseinis juhtis vägesid õpetaja Maria. Vesised pallmängud olid küll vahvad ja lõid kohati päris tõelisi võistlushetki,  pakkusid tõelist elevust siiski vettehüpped ja mullivann:)


***
Kalasupp.  Oh imet, sööklas kadus imemaitsev kalasupp lausa võluväel! Oli selle põhjuseks aktiivne basseinimelu või koolikokkade salanipid  - partnerriikide õpetajaid suudeti igatahes üllatada. Olid nemadki mõnevõrra skeptilised õpilaste ja kalasupi koostöö toimimisest...

***

Kõht täis, tuju hea, aeg hakata ise mänge looma. Programmis seisis rahvusvahelise mängu loomine. Taas moodustati grupid ja loositi igale grupile mänguvahend ja liikumisviis.
Nüüd tuli igal grupil näidata üles loomingulisust ja koostööd, et üheskoos üks mäng välja mõelda ja see teistele tutvustamiseks ette valmistada.




Ilmaga on meil kõik need päevad tõeliselt vedanud. Kõik õuemängud on peetud õues!
Ja kui päike paistab, on kõigil tuju hea!











Pärastlõunal viis buss meie külalised Tallinna, kus õpetaja Anu ning tublid 11. klassi noored tutvustasid neile linna ja  jalutasid vanalinna tänavatel. Kuid mitte ainult!
"Tallinn Competition 2016", mille valmistasid ette leedu koolitajad,  ootas mängimist!

Iga grupp pidi täitma järgmised ülesanded:
  • Selfie with your group (x3)
  • Photo with Estonia flag
  • Photo with a smiling dog
  • Photo with sewer lid
  • Photo in a BIG square
  • Photo near a church
  • Hug a tree
  • Learn 3 facts about Talinn
  • Carry a group member for 30 meters
  • Shout together „I Love Talinn!“
  • Learn how to say „Hello“ and „Thank You“ in Estonian language


Oli taas üks vahva päev!


Tuesday, May 17, 2016

17.05 - Orienteerumine ja teised sportmängud

Teine päev sujus sportmängude tähe all.

Hommikul bussi saabudes astuti kooli õuele rõõmsate nägudega ja "tere hommikust" hüüded kostusid mitmes keeles. Tundus, et itaallaste "Buongiorno!" kõla meeldis ja meelitas kordama - itaaliakeelne tervitus kõlas nii mõnegi mitte-itaallase suust.

Peale lühikest peatust oma "pesades", igal grupil on oma koduklass, koguneti spordikeskuse ette, et ühiselt minna staadionile. Seal nummerdati kõik lapsed - igaüks sai endale käe peale numbri ühest kümneni. Nende numbrite alusel moodustati päeva jooksul erinevaid gruppe, just nii, kuidas järjekordne mäng parajasti vajas.

Peale torbikujooksu, kus tuli tähti leida ja neist sõna kokku saada, milleks oli muidugi "Estonia", alustas leedu koolitaja Liudas järgmise, põneva orienteerumismängu seletamist. Kooli ümbruses tuli üles leida 10 punkti ja sooritada ülesanne. Punktides seisid kaugelenähtavate helkurvestidega nii meie õpetajad kui koolitajad-õpetajad partnerriikidest. Mängus oli väga suur roll koostööl - 10-liikmeline grupp pidi liikuma koos. Oi, kus mõni ägedama võistlusvaimuga laps oli sunnitud tempot alla laskma ja kaaslasi järele ootama. Ja nii mõnigi lühema sammu ja madalama võistlusmotivatsiooniga laps oli sunnitud kiiremaid samme tegema, et kaaslastele järele jõuda. Punktides tehtavad ülesanded valmistasid ette leedu koolitajad Liudas ja Andrijus. Grupid pidid näiteks wc-paberi abil vormima muumia, tegema inimskulptuure, aga ka sportlikumaid tegevusi, nt penalteid lööma, õpetaja Sergo väravas palle püüdmas ning üle puude vahele tõmmatud nööri hüppama. Rõõmu, lusti ja avastamisrõõmu kui palju!
 
Kell sai 13 ja traditsiooniline lõunasöögi aeg käes. Kui esmaspäevane supp olevat pannund nii mõnegi ettevaatlikumalt toitu mekkima, siis teisipäevane tatar ja kaste sai hoopis rohkem kiitvaid hinnanguid. Oleme püüdnud lõuna serveerimisel arvestada nii taimetoitlaste soovidega kui ka Türgi grupi erisoovidega.

Päeva teises pooles oleksid päris mitmed tahtnud pidada ühe korraliku siesta, kuid see pidi veel ootama. Enne veel mängiti läbi mängud, mida tõid kaasa Slovakkia ja Rumeenia esindajad. Slovakkia mäng meenutas meilegi tuntud nn ussijooksu või siis sabakulli ja Rumeenia mäng sarnases väga rahvaste palliga.





Projektinädala igal õhtul kell 16 antakse tagasiside päevale ja tegevustele. Ka selle tegevuse eest kannavad hoolt leedu koolitajad. Tänane hingetõmbehetk ja arutelu toimus iga maa grupis eraldi. Vastata tuli küsimustele "Mis sulle meeldis tänasest päevast?" ja "Mida sa õppisid?"





Kokkuvõte riikide tagasisidest:
 
Rumeenia
Eriti meeldis orienteerumine (punktide läbimine). Meeldis, et sai inglise keelt harjutada ja suures tiimis hakkamasaamist õppida.

Türgi
Meeldisid riikide mängud, mis algasid juba eile. Eelis oli neil, kes täna mängisid, sest täna oleme juba rohkem sõbrad kui eile. Täna õppisime, kuidas leida uusi sõpru ja orienteerumine meeldis väga.

Itaalia
Meeldis orienteerumine. Meeldivad grupitööd, kus saab rääkida väiksemates gruppides, nii on julgem. Sai jagada oma emotsioone. Keel ei ole probleemiks.

Slovakkia
Meeldis orienteerumine, eriti see punkt, kus tuli hääletult grupp vanuse järgi ritta seada.

Eesti
Meeldis orienteerumine. Kõikide riikide tutvustatud mängud. Saime õppida, kuidas saada tiimiks.
---------------------------------------------------------------

Kohtume homme! See you tomorrow! Arrivederci!

 Fotod 2.päev 17.05

Monday, May 16, 2016

16.05 - Tere tulemast! Saame tuttavaks!

Erasmus+ kaasava hariduse esimene projektipäev Kuusalus „Tere tulemast! Saame tuttavaks!“
Kui külalised kaugelt Rumeeniast, Türgist, Slovakkiast, Itaaliast, Leedust ja UK-st 16. mai hommikul Kuusalusse jõudsid olid tunnid juba alanud.
Pealtnäha tavalist koolipäeva saatis aga tavapärasest erinev ootusärevus. Nii suurt hulka külalisi, kokku 56(!), võõrustada ei ole võimalik ilma suurepärase koostööta.
Õpetaja Anu sõitis hommikul vara Tallinnasse, et külalistele juba Tallinnas suur ja südamlik tere tulemast öelda. Kell 10 jõudsidki kõik rõõmsalt Kuusalusse ja esimene projektipäev Kuusalu Keskkoolis võis alata.
Tere tulemast kontsert aulas algas 5.-7. klasside õpilaste vaimustushüüetega, kui külalised saali sisenesid. Mudilaskoori, rahvatantsurühmade, lastekoori, poiste ansambli, noortekoori ja JJ-street tantsugrupi esinemine pani aga meie külalised vaimustusest õhkama. Kuusalu vallavalitsuse esindus eesotsas vallavanem Urmas Kirtsiga tervitasid tervituskõne ja meenetega.
Pärast pidulikku algust võtsid ohjad üle Leedu treenerid Liudas ja Andrius, kes püüdsid läbi erinevate tegevuste lapsi üksteisega suhtlema õhutada. See kõik möödus kiirelt ja juba leidsimegi end kooli sööklast lõunat söömast. Nagu teada, on toidul võõrustamisel oluline roll mängida. Meie esialgne hirm, kuidas külalised eestipärast toitu vastu võtavad, sai kiirelt maha võetud. Toit oli maitsev ja toitev. Suur aitäh meie suurepärastele kokkadele ja abilistele!
Pealelõunane aeg kulus Itaalia, Türgi ja Eesti sportmängude tutvustamisele ja mängimisele kooli staadionil. Vaevalt sai mängutuurid üles võetud, kui tuli juba hakata tagasisidet andma ja bussi peale minema, et Tallinnasse sõita. Kuid ehedad emotsioonid ja rõõm koostegutsemisest saatsid meid terve päeva vältel. Las räägivad pildid, sest need räägivad rohkem kui tuhat sõna.
Kui nüüd korraks koostöö juurde tagasi tulla, siis neid inimesi, kes tänase päeva õnnestumisse panustasid, oli sadu! Kõiki siia kirja panna ei julgegi, sest siis ei või kindel olla, kas ikka kõik saavad mainitud. Uskuge või mitte, aga meie koolipere on parim tiim, kellega selliseid suuri ja olulisi projekte ellu viia! Seega suur-suur-suur ja siiras tänu kooliperele ja headele koostööpartneritele! Vaid üheskoos suudame!
Join us, support me!
Fotogaleriid asuvad Kuusalu keskkooli Facebooki lehel
https://www.facebook.com/kuusalukk/

 

Friday, May 6, 2016

Minu Norra õpiränne




Õpireis viis mind 3.-8. aprillil 2016 Lõuna-Norrasse, kus vastuvõtjaks oli Drammen videregående skole, ehk siis Drammeni keskkool. Rände teema oli kehaline kasvatus koolis, koostöö koolide ja spordiklubide vahel.


Kool on suur eliitkool – 1315 keskkooli õpilast. Kooli suurimad õppesuunad on tippsport, kunst ja draama ning teadussuund. Lisaks veel kuus suunitlust – üld, majandus, maailmasuund, logistika, vaimse puudega inimesed, sisserännanute klass, e-õpe.

Drammeni keskkooli juurde kuulub 50m sisebasseini ning 50m välibasseiniga linnaujula.  Kooli ümbruses on kolm täismõõtmetes jalgpalliväljakut ja terve staadioni kompleks. Kaugelt paistab suusamägi, kus toimuvad kooli mäehüppe treeningud.



Kooli aatrium on avar, parajasti oli seal kunsti- ja draamasuuna näitus.
 


Vastuvõtjad olid väga sõbralikud ja natuke ähmis minu ilmumisest. Mõned päevad hiljem tunnistasid, et neil pole varem Erasmus projekti raames õpetajat olnud. Olles ise tippspordi õpetajad ja treenerid polnud nad siiski kindlad kas suudavad ikka mulle pakkuda piisavalt huvipakkuvat. Suutsid küll, julgustasin, et huvitab igasugune sport ja ka tavaline ainetund on mul huvitav jälgida. Nii sain lisaks ujumisele näha jalgpalli ja käsipalli treeningut, sporditeooria tundi ja norra majanduse tundi.
  

Spordisuunal on eraldi klassid jalgpallile ja käsipallile. Kolmas paralleel on individuaalalade klass, kus on koos suusahüppajad, murdmaasuusatajad, ujujad, sportakrobaadid ja veel jääpalli meeskond. Klassijuhatajatele kuuluvad õpilased spordialade järgi ja nt. ujumisõpetaja oli 1, 2 ja 3 klassi ujumisõpilaste klassijuhataja. Koolis on samad teemad ja probleemid nagu meilgi – õpetajad ei ole rahul õpilaste tööga ja vastupidi, testide järgi tegemine on väga vaevaline jne. :)
 
Koolitunnid kestavad 90 min. Tunde on nädalas 30 ja spordisuunal koos treeningutega 35.

Tunniplaanis on eri värvi kolmapäevad, st. alates kl 12-st kui on kollane kolmapäev, siis ei pea koolis olema, kui on vaja olla mujal, roosal kolmapäeval kogunevad ainesektsioonid, sinisel tehakse midagi klassikaupa jne. 

Koolis sööklat ei ole. On vaid puhvetilaadne, mille üle õpilased meile kurtma tulid, et menüü on muutunud ja liiga tervislikku toitu pakutakse. Garderoobi ei ole, on vaid kapid õpikute jätmise jaoks. 

Kooli raamatukogus nii õpitakse kui süüakse.

Kooli- ja spordirajatised on kaasaegsed ja kõige mõeldavaga varustatud, näiteks on õpilaste kasutada pulsikellad.

Õpilased olid väga lahked ja suhtlemisest huvitatud. Kas oli põhjuseks soov praktiseerida inglise keelt või soov meeldida oma sümpaatsele ujumistreenerile, aga pidevalt tuldi ise rääkima ja küsima, kuidas mulle treening meeldis või kuidas tund oli või kuidas mul täna läinud on!? Samuti rääkisid kohe ja lahkelt kuidas neil endal läheb, mis meeldib ja mis mitte, millised sportlikud tulemused neil on ja millised eesmärgid. 


Minu vastuvõtja oli ujumistreener ja –õpetaja Petter Koch. Kohtusin ka Andreas Björnstad'iga, kes täitis Rio paraolümpia normi.





--------------------------------------
 
Norra majandusõppe tund, kus vabalt tegeleti oma asjadega, valmistati võileiba või vaadati oma arvutist mõnd seriaali. Akna taga oli jalkapoiste treeningtund ja tagumine rida vaataski valdavalt mängu.
 
Ühes tunnis paluti mul rääkida Eestist. Tegin siis õpilastele kiirema googeldaja viktoriini küsimustega stiilis kes on Eesti naabrid, kui kaugel on Drammen Kuusalust, mitu korda suurem on Norra Eestist jne. Hiljem näitasin slideshow http://photos.visitestonia.com/eng/presentation ja panin taustaks Youtubest Ewert and the two dragons albumi. Klass, kes kogu aja oli nihelenud jäi seda vaadates äkitselt hiirvaikseks. Olin Norrasse minnes veidi mures kuidas vajadusel Eestit huvitavalt tutvustada, aga paistis, et selline variant sobis noortele hästi ja ehk on siinjagatust abi kellelegi, kel sama mure. Suusapoisid küsisid, et kui nad Eestisse tulevad, kas nad siis Andrus Veerpalu kohtavad? Mina kohtasin seal koolis üllatuslikult Peeter Kümmelit, kes oli samal ajal külas oma heal sõbral Björn Kristiansenil, endisel Eesti sprindikoondise peatreeneril ja praegusel sama kooli õpetajal. 

Spordiõpetajate tase ja ka õpilaste sportlik tase on koolis kõrge. Igale õpetajale lisati tutvustades juurde endised kõrge tasemega töökohad ja ka õpilastele nende sportlikud tippsaavutused.
Korduvalt kuulsin lugu sellest, kuidas selle kooli õpilane 17 aastane Martin Ødegaard käis koolis testi sooritamas. Martin mängib hetkel Madrid Realis ja õpib valdavalt e-õppe kaudu, kuid mingi testi jaoks pidi ta siiski ise kohale tulema. Selleks kasutati eralennukit, mis tõi ta ekstra selleks Hispaaniast kohale, ootas ja viis kohe pärast testi sooritamist ka tagasi.


-----------------------------------------------------------
 

Soovisin minna Norrasse õppima ujumise õpetamist ja treenimist, soovisin näha kuidas neil toimib korraldus ujulas, basseinis ning kuidas treenerid tehnikat õpetavad. Nägin küll vaid ühe kooli ja kahe klubi tööd, kuid nähtu põhjal on hea meel mõelda, et Eesti ja Norra koolides ja klubides on üsna sarnane tase, nii organiseerimise kui sportliku taseme poolest. On paremaid võimalusi ja rajatisi ja jutu järgi on ka tunduvalt kehvemaid võimalusi. On koole, kus ujumine on hästi korraldatud ja osades koolides on kehvad kooliujumise võimalused. Klubiline tegevus on põhimõtteliselt samamoodi üles ehitatud. Õpetajad töötavad samuti hommikuti koolis õpetajana ja õhtuti teevad klubitreeninguid.

Ujumistehnika on algklassides meie koolis kindlasti parem, aga norra lapsed oskavad rahulikult pikka maad ujuda. Nägin ujumistundi, kus 8-10 aastased ujusid 1000 m. Lapsi on ujumistunnis ikkagi terve klassi jagu korraga, u 24 last, aga täiskasvanuid oli selle laste arvu kohta neli! Treener peab olema väga demokraatlik, kui juhtub, et mõne lapsega jäi treeningul suhtlemata, siis on vägagi võimalik lapsevanema kõne, et miks minu lapsele ei pööratud tähelepanu?! Klubi ujumistreeningu ajal on tavaline, et mõni lapsevanem sätib end basseini äärele treeneriga mõnusalt vestlema.

Mul on väga hea meel, et sain minna väljapoole Eestit kogema teise maa sarnasusi ja erinevusi. Nähes Norra koolielu ja kuuldes laste vaba aja veetmise võimalusi, sain aru, et Eesti meie piirkonnas on need teemad väga hästi korraldatud.



Aitäh Kuusalu Keskkool!


Maria Trei,
kehalise kasvatuse õpetaja, ujumistreener