Töövarjuna Horvaatias

Erasmus+ KA1 haridustöötajate õpiränne. Kaja-Astrid Reiska

13 - 26. oktoobril oli mul suurepärane võimalus viibida töövarjuna Horvaatia väikelinna Rovinji põhikoolis. 

Linnake asub Istria poolsaarel Aadria mere rannikul.  Suvekuudel  turistidest pulbitsev linn oli oktoobri lõpus meeldivalt rahulik. Vanalinna tänavatel seisid poeuste ees igavlevad müüjad ning restoranide teenindajad püüdsid veel sisse meelitada hooaja viimaseid turiste. Õhtuti vanalinnas jalutades kohtas kasse rohkem kui inimesi. Ja kuigi ilmataat oli kinkinud selleks ajaks sooja ning päikselise ilma, olid rannad inimestest tühjad. Puhas ja turvalisena tunduv linnake oli ideaalne paik kahenädalaseks avastusretkeks.

Jurja Dobrile põhikoolis õpib üle 600 õpilase. Sama õppeasutuse alla kuulub ka kaks läheduses asuvat väikest (30-40 õpilasega) küla-algkooli. Ruumipuuduse tõttu on algklasside õppetöö korraldatud kahes vahetuses vaheldumisi: ühel nädalal on 1. ja 3. klassid hommikuses ja  2. ja 4. klassid õhtuses  vahetuses  ja järgmisel  nädalal on vastupidi. 

Klassiruumid seevastu on aga suured ning lastel on ruumi ka liikumiseks. Lisaks on klassides ka mängu- ning lugemisnurk. 

Mul oli võimalus vaadelda erinevate õpetajate tunde 1., 2., 3. ja 4. klassis. Samuti külastasin Rovinjist 10 km kaugusel asuvaid väikseid külakoole Rovinsko Selos ja Bales. 

Suures osas on Horvaatia koolisüsteem meie omaga üsna sarnane. Õpetajate jutu järgi ongi hariduselu arendamisel rohkesti eeskuju võetud just põhjamaadest. 

Kooli lähevad lapsed 6-aastaselt ning 1. klassis alustavad tähtede ning numbrite õppimisega. Hindeid pannakse alates esimesest klassist. Õppeained on põhimõtteliselt samad nagu meie koolides, kuid suurt rõhku pööratakse koolis võõrkeelte õppimisele, vähem muusikale, kehalisele kasvatusele ja kunstile. 

Juba algklassides alustatakse inglise ja itaalia keele õpingutega, hiljem lisandub ka kolmas võõrkeel. Tunniplaanis on ka soovijatele usuõpetus, mis ei ole kohustuslik õppeaine. 

Mitmed õpetajad kasutasid oma tundides ainetevahelist lõimist, näiteks emakeel läks sujuvalt üle matemaatikaks, või siis muusika ja kunsti tund oli ühendatud üheks tunniks. Lõimimist kasutasid ka suuremate klasside aineõpetajad tehes omavahel koostööd.

Koos 7. klassi õpilastega osalesime Actionboundi äpi abil orienteerumismängus vanalinnas.

Hommikuti ja  õhtuti, vastavalt sellele, kas õppetunnid toimuvad hommikuses või õhtuses vahetuses,  on lastel  võimalus  osaleda nii öelda pikapäevarühma töös, kus tegeldakse loovuse arendamise,  käelise tegevuse ja liikumisega. 

Sattusin õpirändesse ajal, mil Horvaatia koolide õpetajad võitlesid oma elujärje parandamise eest, seetõttu sattus nendele nädalatele mitu streigipäeva ning õppetööd ei toimunud. Nendel päevadel vahetasime õpetajatega mõtteid ning  tutvusin kohaliku elu ja vaatamisväärsustega. 

Pärast koolitunde oli jalgratas hea abivahend ümbritseva looduse avastamiseks.


Vabadel päevadel sai uudistatud ka naabruses asuvaid linnu Poreči ning Pulat. Külastasin ka Baredine kaljukoobast. 

Pula amfiteater

Olm ehk beebidraakon, nagu teda hellitavalt kutsutakse, elab pimedates kaljukoobastes asuvates veekogudes. Mina kohtusin temaga Baredine koopas.

Mis jäi meelde ja hinge?

u  Kogemused erinevatelt õpetajatelt

u  Uued ideed

u  Puhas ja ilus keskkond

u  Soojad ja sõbralikud inimesed

u  Soe lõunamaa päike

u  Rännak iseendasse

u  See miski, mida ei saa sõnades väljendada

Euroopa mõõde

Ongi Erasmus+ projektinädal läbi saamas. Need viis päeva on möödunud ootamatult kiiresti, suheldes ja õppides, nautides ja järele mõeldes. Usun, et lapsed saavad sellistelt reisidelt kaasa suurepärase kogemuse, kuidas olla ja käituda avatud meelega eurooplasena. See on midagi, mida ei saa õppida ega õpetada koolitunnis klassiruumis.

Reede ennelõunal tutvusime üheskoos Zagrebi kauni rohelise loomaaia ja seda ümbritseva Maksmiri pargiga.

 

Iga laps ja õpetaja sai lõunapaki, mille sisu oli hea rohelises pargis nautida. Ilm oli samuti suurepärane - tundus, nagu oleks kätte jõudnud Eestimaa suve kõige kuumem päev.

Seejärel liikusime tagasi kesklinna, kus meid oodati Zagrebi Euroopa majas. 

Erasmus+ õpetajate tiim ja Euoopa maja esindaja. Nii tore oli kuulda, et meie meeskonna energiat ja ühtekuuluvustunnet on esimese koosoldud hetkega tunda. Ja, tõesti, selle Väärtuste projekti meeskond on haruldane, üsna harva kohtab sellistes koostööprojektides sarnast tugevat õlg-õla kõrval töötamist. Kuigi projekt saab nüüd läbi, jäävad loodud kontaktid ja sõprussuhted kindlasti kestma!

Kui lapsed oli saadetud oma "kodudesse", algas õpetajate viimane koosolemise aeg.

Laupäeval asume koduteele.

Õpime igas päevas

Täna jätkus lastel tegevus filmiklubis. Nad lõpetasid oma joonistusi. 

Tegid Kalevipojale suu ja skaneerisid.

Animatsiooni tegemine on aegavõttev ja seepärast ei saanud film veel valmis. Nüüd võtavad töö üle filmiklubi inimesed ja loodetavasti saame tulemust näha juba mõne nädala pärast.

Poisid õppisid montaažiprogrammi ja monteerisid valmis filmi esimese päeva aktusest, kus võõrustajakooli lastekoor esitas iga partnerriigi laulu selle maa keeles. 
(Eesti keeles laulis koor "Mutionu pidu")

-------------------------------------------------------------

Õpetajad viibisd sel ajal õuesõppe koolitusel. Jaguneti rahvusvahelistesse gruppidesse ning ülesanne oli linnaruumist üles leida Padlet' keskkonda eelnevalt üles laetud pildid-fragmendid. Koht leitud, tuli tõestuseks teha foto ning see samasse keskkonda üles laadida. Koolituspäev lõppes vestlusringiga ja õpitule-kogetule tagasiside andmisega.

-----------------------------------------------------------------

Õhtul koguneti taas filmiklubi ruumidesse. Kohal olid lisaks õpilastele ja õpetajatele ka võõrustajad pered. Oli meeleolukas õhtu söögi-joogiga ning ühtlasi animatsiooni töötubade pidulik lõpetamine ja tunnistuste andmine.

Sport ühendab alati.

Meie lapsed ja võõrustaja pered.

Väljasõit loodusesse

Täna  oli meil pikk ekskursioonipäev. Sõitsime pealinnast välja ja tutvusime kaunite paikade ja loodusega, kuhu linnamelu ei ulatu.

Esimene peatus - Trakošćan'i kindlus - imekaunis muinasjutuline loss ja seda ümbritsev suur roheline haljasala.

Edasi sõitsime mööda väiksemaid maanteid, nägime Horvaatia selle piirkonna külasid ja eluolu. Lõunasöögi koha valisid võõrustajad eelnevalt välja - gruppidele sobiv restaron Varaždin'i linnakeses. Peale einestamist jäi parasjagu vaba aega, et linnakeses ringi uidata, suvepäikest nautida ja jäätist limpsida.

Lapsed on rõõmsad, asjalikud ja toredad noored inimesed, kellega on lust koos reisida. Ka võõrustajapered on juba edastanud oma kiidusõnu meie laste kohta. Seda on alati tore kuulda!