Teine päev oli infohulga mõttes võrdlemisi sarnane esimesele. Plaanis olid järgmised tegevused:
Nädala koosolekul osalemine
Erasmus+ koordinaatoritega kohtumine
Kohtumine kahe õpetajaga, kes veavad õpilaste klubi
Õppetoejuhiga kohtumine
Päeva esimesel kohtumisel kuulsime väga põneva projektinädala kohta. Juba mitmendat aastat toimub seal koolis üks projektinädal, mil õppetunde ei toimu, vaid kõik õpilased on seotud projektitegevustega. Noorematel õpilastel on üks projekt ja vanematel teine. Üldiselt on projektid valitud selle järgi, et need tooksid kasu ka kogukonnale.
Näiteks oli üheks projektiks piirkonnas väljasuremisohus olevate sisalike kaitsmine. Terve nädala tegevused olid seotud selle teemaga: loengud, grupitööd, välislektorid, praktilised tegevused (sisalike kaitsmiseks ehitati varjupaigad) jne.
Veel oli üks projekt piirkonna hooldekodudega koostöös, üks projekt oli seotud õpilaste vaimse tervisega jne.
Nädala jooksul olid läbi mõeldud nii õpilaste tegevused, nende enesehindamine, õpetajate tegevused, koostöö kohaliku omavalitsusega, kommunikatsioon vanematele jne. Selliseid suuri projektinädalaid võiks ka meie koolis katsetada.
Edasi saime võimaluse osaleda ainesektsiooni juhtide infokoosolekul, kus üks juhtkonnaliige jagas infot ning statistikat.
Näiteks koguvad nad tulemuste võrdlust paralleelklasside kaupa ja kui kahel klassil erinevad tulemused rohkem kui 20%, siis palutakse õpetajatel neid tulemusi selgitada, et mõista suuri erinevusi. Näiteks erinesid kahe paralleelgrupi matemaatika tulemused 23% ning selgitusi küsitakse mõlema õpetaja käest. Infotund oli sarnane meie õpetajate infovahetunnile, vaid pikem ja sihtgrupp oli teine. Ainesektsioonide juhtidel tuli nüüd antud info edastada oma valdkonna õpetajatele.
Meie arutasime, et tulevikus tuleks ka meil lisada juhtkonna ja ainesektsooni juhtide koosolekuaegu.
Järgmiseks kohtusime kooli Erasmus+ meeskonnaga ja leppisime kokku, et uuel kooliaastal tulevad kuus nende õpilaste meile vahetusõpilastena. Kui meie saame oma järgmisele projektile kinnituse, siis saame ka meie kuus oma õpilast nädalaks Ibizale saata.
Arutasime, kuidas teeme koolis valikuid, kellele Erasmus+ projektis osalust pakkuda. Nende plaan on luua koolis nn punktisüsteem. Punkte saavad õpilased teenida selle eest, kui on koolis aktiivsed erinevates projektides, liikumistes jne. Ka meile tundus see väärt idee olevat ja tasub edasi arendamist.
Päeva järgmisel kohtumisel kuulsime väga huvitava, õpilasi koondava, klubi kohta. Kahe õpetajast entusiasti (Xus ja Michael) juhendamisel on loodud õpilaste klubi, kuhu kuuluvad pigem vaiksemad, erilisemate huvidega ja mitte üleliia aktiivsed õpilased. Nende algne eesmärk oli kuidagi omavahel kokku viia need õpilased, kes tunnevad ennast kuidagi tõrjutuna või eemale jäetud tegevustest. Klubi tegutseb vahetundidel ning neil on oma ruum, kus nad vahel vaatavad filme, meisterdavad või teevad muid ühistegevusi.
Praeguseks on klubil selgelt välja kujunenud liikmeks astumise süsteem, üksteise toetamise süsteem jne. Õpetajad tõid väljakutsena esile seda, et klubi vedamine on väga suuresti kinni inimestes ja isiksustes ja kui need kaks õpetajat enam koolis ei tööta, siis on selliselt klubi toimimine keerukas.
Loodame, et meie koolis alustav TORE liikumine võiks midagi eelpool kirjeldatu sarnast olla.
Viimaseks teemaks oli õppetoe juhiga kohtumine. Õppetoe meeskond on koolis võrdlemisi suur ja koosneb sarnastest ametikohtadest nagu meil. Kokku on õppetoe meeskonnas 9 liiget – nende seas psühholoogid, õpilasnõustajad ja abiõpetajad.
Peamiselt tegeletakse õpilaste vaimsete probleemide ning õpiraskustega. Nende süsteemi järgi ei pakuta õpilastele eraldi tugiõppe tunde, vaid abiõpetaja käib ise erinevates klassides õpilasi aitamas.
Meie kasutame sarnast süsteemi vaid esimestes klassides, kuid ehk tuleks ka järgnevates klassides eelistada abiõpetajat klassis tugiõppe tundidele.
Ka teine päev pakkus kokkuvõttes väga variatiivseid teemasid ja arutelu.
Projektinädalad pakuvad palju uusi võimalusi koostööks, eesmärkide seadmiseks, arenguks jne
Peaksime rohkem leidma koosolekute aegu juhtkonna ja ainesektsiooni juhtide vahel
Õppetoe süsteemis võiksime rohkem katsetada abiõpetajat tunnis
Õpilaselt-õpilasele toe pakkumine on väga edukas, kui seda süsteemselt arendada
Kolmas päev oli peamiselt vaatluspäev, mil meile olid planeeritud erinevad tunnivaatlused ning raamatukogu külaskäik.Erivajadustega õpilaste tunni vaatlus
Kolme õppetunni vaatlus
Raamatukogu külastus
Esimese tegevusena oli meile planeeritud erivajadustega õpilaste klass. Meie ootused ja eeldused oli, et näeme sarnast klassi nagu meil on eriklassid. Eeldasime väikest rühma õpilasi, kellel on õpiraskused ja vajavad väiksemat keskkonda õppimiseks. Tegelikkuses sattusime klassiruumi, kus õppisid sügava puudega ja liitpuutega lapsed. Enamik lapsi vajasid seal tuge ka lihtsamate hügieenitoimingutega. Klassis oli 6 õpilast, kellest mitu olid ratastoolis, paaril õpilasel oli vaimne puue või mõlemad. Klassis tegutses õpetaja ning kaks abiõpetajat. Mõni õpilane käis ka teatud tundides suure klassi juures (näiteks kehaline). Meile jäi mulje, et sealses haridussüsteemis on haridusliku erivajadusega õpilastel hoopis teine määratlus. Ehk siis sellised õpilased, kes õppimises aeglasemad ja vajavad teatud ainetes tuge, ei ole nende mõistes haridusliku erivajadusega. Kindlasti kasvatavad sellised õpilased koolis tolerantsust, aitamist ja kaasamist. Samas on äärmiselt keeruline õpetajatele ja muule personalile.
Edasi oli meil omal soovil võimalik külastada erinevaid tunde. Kasutasime võimalust maksimaalselt ära ja käisime väga paljudes tundides, et vaadelda õppimismeetodeid, õppematerjale jms. Nagu meilgi olid tunnid väga erinevad. Ehk võis märgata, et rohkem oli tunnis arutamist, rühmatöid ja tempo ei olnud kusagil ülemäära kõrge. Tundus, et iga teema jaoks võeti väga palju aega, et kõik selle selgeks saaksid. Väga põnev oli jälgida õpetajate reageerimist erinevatele olukordadele. Mitmel juhul tundus meile, et õpetajaid ei häirinud õpilased, kes suvalisel hetkel klassis liikusid, kes korraks välja astusid jne. Õppimine oli vabas õhkkonnas ja mitmekülgne.
Viimaseks ametlikuks külastuseks oli raamatukogu, kus meie tutvustati programmi, millega soovivad nad lapsi rohkem lugema kutsuda. Tegemist oli veel algusjärgus programmiga, mille tulemustest veel rääkida ei saanud. Ka raamatukogu arendus oli neil veel pooleli ning kirjanduse hulk ülemäära suur ei olnud. Samas oli näha kirge ja missiooni tunnet, millega endale kõrgeid sihte on seatud.
Kokkuvõttes oli kogu meie külaskäik väga inspireeriv, mitmekesine ja suurepäraselt planeeritud. Õppisime palju uut ning saime mõtteid, mida ja kuidas meie koolis arendada.
Täname kõiki, kes aitasid meil õppereisil käia!