Kuusalu Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajate õpiränne Itaaliasse juulis 2022

Sel suvel käisid Kuusalu kooli kehalise kasvatuse õpetajad Maria Trei ja Ingrit Keerma Itaalias rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate seminaril. Nende muljeid ja meenutusi saad lugeda allpool.

  

23. - 29. juulil käisime suurejoonelisel, juba 8. korda toimuval, rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate seminaril Itaalias, Lõuna-Tiroolis väikeses linnas nimega Malles. Seminarist võttis osa ligi 300 kehalise kasvatuse õpetajat/treenerit 20. riigist üle maailma.  

Vastuvõtja oli Malles linna keskkool ja õpetajad ning kõik koolitused toimusid kooli võimlates, välialadel ja linna ujulas ning staadionil. 

Seminaril oli 5 koolituspäeva, igal päeval 6 tundi ja iga tunni puhul sai valida 9 samaaegselt toimuva koolituse vahel. Kokku pakkus koolitustunde 47 treenerit ja juhendajat. 

Kõik tunnid olid praktilised ja intensiivsed. Läbivaks sõnumiks oli mängulisus, kaasamine, motiveerimine, individuaalne ja samm-sammuline arenemine.  

Nädal oli meie endigi jaoks nagu spordilaager, kus olid koos tugev treening, rahvusvaheline seltskond ja imeilusad linnad ja loodus. 

 

Suur tänu Erasmus+ ja Kuusalu Keskkool selle võimaluse eest! Saime uut energiat ja põnevaid ideid, mida meie õpilastele edasi anda.  

 Õpiränne sai teoks tänu Erasmus+ KA1 programmile.

 

Õppimine koolivaheajal - õpirände kursus

Erasmus+ KA1 haridustöötajate õpiränne. Raili Randmaa ja Inga Püüa

Barcelonas 21. - 26. 10. 2019

Koolivaheajal sõitsid kooli kaks abiõpetajat ja KiVa tiimi liiget - Inga Püüa ja Raili Randmaa enesetäiendusele Hispaaniasse Barcelonasse. Europass Teacher Academy korraldas Barcelonas  kursust  “Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention”. 

Barcino School ruumidesse kogunes 10 osalejat eri riikidest: 3 Rumeeniast, 3 Bulgaariast, 2 Maltalt ja  meie kahekesi Inga ja Raili Eestist. Kursuse õppejõuks oli bulgaarlanna dr. Mila Petkova PhD psühhoanalüüsis ja kultuurifilosoofias.

1. Raili ja Inga Barcino School ukse ees. 

Kooli ruumid asuvad mitmekordse elumaja esimesel korrusel.  

Hispaania võttis meid vastu "koduselt" halli taeva, vihma ja vilu ilmaga, aga siiski soojem kui  Eestis samal ajal.








2. Hetked rühmatööde diskussioonidest.

Kursus konflikti lahendamise, emotsionaalse intelligentsuse ja kiusamise ennetamise teemadel  koosnes nii loengutest kui rühmaaruteludest ning lisaks rollimängudest, mille käigus tuli tõestisündinud konfliktiolukordi analüüsida ja lahenduskäike pakkuda. 

Kuigi kursusel osalejate tööalane ja kultuuriline taust ning inglise keele oskus olid erinevad, kujundas õppejõud sellise positiivse õhkkonna, milles oli meeldiv osaleda ja kaasa rääkida. Juttu oleks jätkunud rohkemgi, ent programmi aeg oli piiratud ja õpirände juurde kuulus ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumine. 

Osalesime kolmapäeva õhtul jalutuskäigul - ekskursioonil Barcelona vanas linnaosas Gracia Barrio Village. Gracia on kunagine küla, mis liideti kokku teiste küladega ja moodustus suurem linn. Selles linnaosas autodega ei sõideta isegi tänapäeval, vaid liigutakse jalgsi või jalgrattaga. Tänavad on ääristatud õdusate väikeste äride, kohvikute, pagariäride, restoranide ja salongidega majade alumistel korrustel. 

 

Pildid giidiga jalgsieksurioonilt  Barcelona Modernistide arhitektuurist.

 Sagrada Familia

Ilm Hispaanias oli "koduselt" sombune, ent natuke soojem. Teisipäeva öösel oli see kord, kui sai tõeks: "Hispaanias on haruharva hoovihma hoogusid". Viimasel päeval - laupäeval saime lõpuks nautida päikest ja 21 kraadist soojust, imetleda Sagrada Familiat ning pärastlõunat Barceloneta Beachil.

26. oktoobril Barcellonetal

Paaril õhtul juhtusime olema tunnistajaks kataloonlaste meeleavalduste kogunemistele. Järgisime meile eelnevalt antud soovitusi (tungivaid) sellisest olukorrast eemalduda ja liikuda vastassuunas ning sel moel jõudsimegi rahulikult majutuskohta.

Vaade Plaza Espana'le esmaspäeva pärastlõunal, kus mõned tunnid hiljem liikusid sel õhtul autode asemel ainult inimesed.



Mida õppisime?
Õpirändes õppisime, et kohale minek ja kohal olek ning julge osalemine olid väljakutseteks küll, aga  andsid eduelamuse - me saime hakkama.
Märkasime, et teiste riikide koolides on nii palju sarnaseid muresid ja probleeme. Lapsed on ühesugused igal pool.
Konfliktidega toime tulemiseks ja kiusamisele reageerimiseks õpetati kursusel sarnaseid põhimõtteid nagu meie koolis KiVa programmi toel juba järgitakse. 
Värskete mõtetena võtsime kaasa - õpilaste eakaaslasest mentorite idee ja erinevate etniliste gruppide lõimise näiteid bulgaaria kolleegidelt.
Hea meel oli tõdeda, et meie kool toetab õpetajaid mitmekülgsete koolitustega. Kaaskursuslaste koolides ei ole tavaline õpetajatele  ühiste sisekoolituste korraldamine
Kursuse teemalisi lisamaterjale jagame ekooli keskkonna materjalide osas.

Julgustame osalema õpirändes!
Inga ja Raili
 

Töövarjuna Horvaatias

Erasmus+ KA1 haridustöötajate õpiränne. Kaja-Astrid Reiska

13 - 26. oktoobril oli mul suurepärane võimalus viibida töövarjuna Horvaatia väikelinna Rovinji põhikoolis. 

Linnake asub Istria poolsaarel Aadria mere rannikul.  Suvekuudel  turistidest pulbitsev linn oli oktoobri lõpus meeldivalt rahulik. Vanalinna tänavatel seisid poeuste ees igavlevad müüjad ning restoranide teenindajad püüdsid veel sisse meelitada hooaja viimaseid turiste. Õhtuti vanalinnas jalutades kohtas kasse rohkem kui inimesi. Ja kuigi ilmataat oli kinkinud selleks ajaks sooja ning päikselise ilma, olid rannad inimestest tühjad. Puhas ja turvalisena tunduv linnake oli ideaalne paik kahenädalaseks avastusretkeks.

Jurja Dobrile põhikoolis õpib üle 600 õpilase. Sama õppeasutuse alla kuulub ka kaks läheduses asuvat väikest (30-40 õpilasega) küla-algkooli. Ruumipuuduse tõttu on algklasside õppetöö korraldatud kahes vahetuses vaheldumisi: ühel nädalal on 1. ja 3. klassid hommikuses ja  2. ja 4. klassid õhtuses  vahetuses  ja järgmisel  nädalal on vastupidi. 

Klassiruumid seevastu on aga suured ning lastel on ruumi ka liikumiseks. Lisaks on klassides ka mängu- ning lugemisnurk. 

Mul oli võimalus vaadelda erinevate õpetajate tunde 1., 2., 3. ja 4. klassis. Samuti külastasin Rovinjist 10 km kaugusel asuvaid väikseid külakoole Rovinsko Selos ja Bales. 

Suures osas on Horvaatia koolisüsteem meie omaga üsna sarnane. Õpetajate jutu järgi ongi hariduselu arendamisel rohkesti eeskuju võetud just põhjamaadest. 

Kooli lähevad lapsed 6-aastaselt ning 1. klassis alustavad tähtede ning numbrite õppimisega. Hindeid pannakse alates esimesest klassist. Õppeained on põhimõtteliselt samad nagu meie koolides, kuid suurt rõhku pööratakse koolis võõrkeelte õppimisele, vähem muusikale, kehalisele kasvatusele ja kunstile. 

Juba algklassides alustatakse inglise ja itaalia keele õpingutega, hiljem lisandub ka kolmas võõrkeel. Tunniplaanis on ka soovijatele usuõpetus, mis ei ole kohustuslik õppeaine. 

Mitmed õpetajad kasutasid oma tundides ainetevahelist lõimist, näiteks emakeel läks sujuvalt üle matemaatikaks, või siis muusika ja kunsti tund oli ühendatud üheks tunniks. Lõimimist kasutasid ka suuremate klasside aineõpetajad tehes omavahel koostööd.

Koos 7. klassi õpilastega osalesime Actionboundi äpi abil orienteerumismängus vanalinnas.

Hommikuti ja  õhtuti, vastavalt sellele, kas õppetunnid toimuvad hommikuses või õhtuses vahetuses,  on lastel  võimalus  osaleda nii öelda pikapäevarühma töös, kus tegeldakse loovuse arendamise,  käelise tegevuse ja liikumisega. 

Sattusin õpirändesse ajal, mil Horvaatia koolide õpetajad võitlesid oma elujärje parandamise eest, seetõttu sattus nendele nädalatele mitu streigipäeva ning õppetööd ei toimunud. Nendel päevadel vahetasime õpetajatega mõtteid ning  tutvusin kohaliku elu ja vaatamisväärsustega. 

Pärast koolitunde oli jalgratas hea abivahend ümbritseva looduse avastamiseks.


Vabadel päevadel sai uudistatud ka naabruses asuvaid linnu Poreči ning Pulat. Külastasin ka Baredine kaljukoobast. 

Pula amfiteater

Olm ehk beebidraakon, nagu teda hellitavalt kutsutakse, elab pimedates kaljukoobastes asuvates veekogudes. Mina kohtusin temaga Baredine koopas.

Mis jäi meelde ja hinge?

u  Kogemused erinevatelt õpetajatelt

u  Uued ideed

u  Puhas ja ilus keskkond

u  Soojad ja sõbralikud inimesed

u  Soe lõunamaa päike

u  Rännak iseendasse

u  See miski, mida ei saa sõnades väljendada

Õpiränne Sloveenias

Õpetaja Kertu käis Ljubljanas füüsika õpetamist õppimas

1. - 7. juulini toimus Sloveenia pealinna Ljubljana koolis Zavod Sv. Stanislava kursus "Reflective approach to teaching physics" millest ma osa võtsin.
 
Kui me Piiaga talvel otsisime sobivat projekti, siis oli valida, kas minna Londonisse või Ljubljanasse. Pärast projektide kirjelduste lugemist valisin Ljubljana. Ma ei teadnud Sloveeniast midagi rohkem, kui et tegu on endise Jugoslaavia osaga. Ja nüüd kõigest lähemalt:

1. juuli

Minu reis algas lennuga Tallinnast Helsingisse. Tallinnast üle lennates oli näha, kuidas Kalevi staadionil käivad juba tantsupeo proovid.

 Vaade Kalevi staadionile

Helsingis pidi mul plaani järgi olema alla tunni aja ootamist, kuid tegelikkusest lend hilines. Pardale lasti meid pool tundi hiljem kui esialgu plaanis ja siis saime lennukis veel tund aega oodata. Päris mitmed Kesk-Euroopasse sõitma pidavad lennukid ootasid, sest Kesk-Euroopas möllas äikesetorm.

Lendasin uuesti üle Tallinna, nüüd küll pisut kõrgemalt

 

Poolteist tundi esialgsest plaanist hiljem lendasime välja ja ka poolteist tundi esialgsest plaanist hiljem jõudime Ljubljanasse. Nagu filmides ootas mind üks meesterahvas nimesilt käes. Ta oli ülimalt üllatunud, kui mind nägi, sest ta oli oodanud meest.

Pisut varem oli jõudnud hispaanlanna(või täpsemalt katalaan) Marta ja me asusime kolmekesi Stanislava instituudi poole.

Zavod Sv. Stanislava

 

Programm toimub Ljubljanas Stanislava instituudis (Zavod Sv. Stanislava). See on katoliku hariduse erakool.
Instituudi peamaja ehitamisega alustati 1901. a Ljubljana piiskopi eestvedamisel. Kool avati 1905. aastal olles esimene koolimaja, mis on ehitatud spetsiaalselt sloveenia lastele emakeelse hariduse andmiseks.

Pärast teist maailmasõda läks kooli hoone Jugoslaavia sõjaväe kätte. Alles 1991. aastal, pärast Sloveenia iseseisvumist, tagastati hoone katoliku kirikule. Hoone olevat täielikult lagastatud - kõik, mis vähegi võimalik (seintest pistikupesad, laest lambid jne), oli kaasa viidud ja seintele suurelt kirjutatud „Me tuleme tagasi!”.

1. septembril 1993.aastal avas kool taas uksed, selleks ajaks oli renoveeritud 5 klassiruumi.
Praeguseks on peamajale, milles asub ühiselamu ja gümnaasiumi osa, lisaks ehitatud põhikooli hoone ja lasteaed.

9-klassilises põhikoolis käivad piirkonna lapsed, neid on 3 paralleeli igas vanuseastmes. Põhikooli lapsed ühiselamus elada ei saa, nemad peavad iga päev kodus käima.

Gümnaasium on Sloveenias 4-klassiline. Antud koolis on igal gümnaasiumiklassil 5 paralleeli. Ühiselamus pidavat elama ligi 2/3 õpilastest.


Kuna me Martaga jõudsime teistest oluliselt hiljem, siis ülejäänuid samal õhtul me ei kohanud. Meile näidati koolimaja ja sellega esimene päev lõppes.

Vaade ühiselamu koridorile

Peahoone kabel

Kooli raamatukogu

Keemia laboriklass

Gümnaasiumi spordisaal, tagaseinas on ronimissein

 Öö

Ööbisime kooli ühiselamus. Koolimaja asub raudtee kõrval. Teiselpool raudteed asub kirik.
Esimene asi, mis mind ööbimispaigas üllatas - kirikukell helises iga 15 minuti tagant.
Nagunii pisut ärevil - ikkagi võõral maal ja võõras linnas - sättisin end magama lootes, et kirikukell öösel vaikib.

Äkki kuulsin mingit kõva häält - tundus, nagu läheneks lennuk hästi madalalt lennates. Hääle lähenedes sain aru, et tegu on hoopis rongiga, mis mööda kihutas.
Ja siis lõi kirikukell.
Ja siis kihutas mööda järgmine rong.
Ja siis lõi kirikukell.
Ja siis kihutas mööda järjekordne rong.
Ja jälle lõi kirikukell.
Kell oli saanud üle südaöö, samal ajal Eestis oli kell juba 1. Ma olin nii väsinud, sest olin pool päeva elanud ju Eesti aja järgi. Jõudsin vaevalt suigatada, kui...
...lõi kirikukell...
...lõi kirikukell...
...lõi kirikukell...
...möödus rong...
jne.
Vastu hommikut jäin magama, olles juba harjunud kirikukella helinaga.
Ja siis kell 7.00 hakkas kirikukell helisema kõvasti ja kaua. Sellest 7-st kirikukellast sai minu iga hommikune äratuskell. No pärast seda kolinat, et olnud lihtsalt võimalik enam edasi magada.

Vaade minu ööbimispaigast - raudtee ja kirik paistavad vasakult puude vahelt.

 

2. juuli

Hommikusöögilauas selgus, et osalejaid on 16, kuid toimub korraga 4 erinevat kursust: füüsika, draama, õuesõpe ja filosoofia. Füüsika kursusel olime kolmekesi - lisaks minule Jelena (Bosnia ja Hertsegoviinast) ning Zdenka (Sloveeniast).

1. moodul - füüsika

Füüsikaõpetaja Tine (meessoost) tegi meile ülevaate füüsika õppest Sloveenias. Sarnaselt Eestile algab ka Sloveenias füüsika õppimine põhikooli 8. klassis.
Gümnaasiumi 1 – 3 klassis on igal aastal 2 tundi füüsikat nädalas. Viimasel aastal on füüsika valikaine, mida on 4 tundi nädalas. Selle valivad enamasti need, kes teevad gümnaasiumi lõpus füüsika riigieksami.
Seejärel selgitas Tine, kuidas tema alustab mehaanika kursuse õpetamist. Esialgu uurib ta koos õpilastega keha liikumist ja joonistab erinevaid graafikuid, alles siis jõuab valemiteni. Ta selgitas, kui kohe võtta kasutusele valemid, siis võib juhtuda, et õpilased ei saa aru nende sisust.
Tegime läbi erinevaid ülesandeid, kus joonistasime ning analüüsisime liikumigraafikuid.

2. moodul - füüsika

Tegelesime andmete lineariseerimisega ning tegime praktilisi tööd. Näiteks uurisime, millise intensiivsusega päike paistab ning milline on hüdroelektrijaama mudeli efektiivsus.

Hüdroelektrijaama mudel

Õhtul

Õhtul oli meil tutvumisõhtu, kuhu iga osaleja tõi midagi oma maad tutvustavat kaasa. Mina viisin Kalevi komme ja musta leiba. Portugaallased tõid juustu, hispaanlanna tõi sinki, horvaat tõi koogi, bosnialased tõid maiustusi ja küpsiseid. Sloveenlaste poolt olid veinid.
Sloveenlased olid ette valmistanud Kahoodi kõigi riikide kohta, millest kursusel osalejaid oli.

3. juuli

3. moodul – füüsika

Sõitsime linnast välja Želimlje kooli, kus meile tutvustati seifide avamist. Selle kooli füüsikaõpetaja juhendamisel ehitavad õpilased seifide lukustamise mehhanisme ja osalevad seifide avamise võistlusel. Iga võistlusseifi avamiseks tuleb lahendada kaks ülesannet, mis baseeruvad füüsika printsiipidel.
Kogu Sloveenia peale pidavat sellisel võistlusel osalema umbes 7 kooli. Želimlje kool on mitmel aastal tulnud esimese kahe hulka ning saanud ka rahvusvahelisele võistlusele Iisraeli. Kusjuures nad on rahvuvahelise võistluse ühel aastal võitnud.

Ka meie saime võimaluse kaht seifi avada.

Võistlusel osalenud seif

1. ülesanne - paremal asuv klaasist silinder tuleb tõsta vähemalt 3 sekundiks aluselt üles, et aluse küles olev punane tuli kustuks. Kasutada on klaasist ketas, kummist tihend, koonuskolb, piirituse põleti ning tikud.

 Klaasist silinder seisab alusel ja aluse küljes põleb punane tuli

Kohalik füüsikaõpetaja demonstreerib, kuidas lahendada esimest ülesannet

2. ülesanne - liigutada pendel tasakaaluasendist paremale. Kasutada võib samu vahendeid, mis esimeses ülesandes.

Pendli küljes on magnetid ning aluseks alumiiniumplaat

Pendli küljes on nöör, millest tõmmates liikub pendel vasakule. Ülesande lahendamise teeb keeruliseks magneti all olev alumiiniumplaat, mis peatab pendli täpselt tasakaalu asendis ega lase pendlil liikuda paremale.
Ülesande lahendamiseks tuli kuumutada alumiiniumplaati alt poolt. Selle tulemusel alumiiniumi ja magnetite vaheline tõmbejõud vähenes ning pendel liikus paremale.
Pilte teisest seifist ja selle avamisest

Läbi joogikõrre puhudes tuli saada see pliiatsi ja CD-plaadide vurr kastist välja

 Hariliku pliiatsi grafiidi abil saab ühendada vooluringi 

Abivahendid, millega panna pöörlema plaadimängija

Plaadimängija pöörlemine

Seifi aju

Pärastlõuna

Pärastlõunal viidi meid Ljubljana kesklinna ekskursioonile.
Ljubljana linna koha peal oli linn juba Rooma riigi ajal, siis oli linna nimeks Emona. Selle linna müür on mõnes kohes veel praegugi nähtav. Emona oli tüüpiline Roomaaegne linn nelinurkse põhiplaaniga.

Emona makett

Roomaaegne hauaplaat

Praegu asub Emona linna kohal 1980-ndate arhitektuur.

Vaade Vabariigi väljakule (Trg Republike)

Ljubljana keskel mäe (nende arvates siiski künka) otsas asub kindlus ja selle ümber on vanalinn.

Kindlus paistab üle linna

Vanalinn on üsna sarnane Tallinna vanalinnale - kitsad tänavad, munakivist sillutis ja keskaegsed punaste katustega majad.

Linna sümboliks on draakon. Ühe legendi kohaselt olevat Iason ja argonaudid võidelnud seal kandis lohega.

Draakoni sild

Pärast linnaekskursiooni jagati meid tiimidesse, anti tahvelarvutid ning pidime täitma erinevaid ülesandeid. Näiteks 

1) oli vaja pildistada üht linna sümbolit, 

2) minna draakoni sillale ja end gps-iga positsioneerida,

3) teha videoklipp kõige lahedamast kohast,

4) minna mõnda poodi ja pildistada kaht kohalikku toodet

jne.

Ma ei mäleta selle äpi nime, aga see on väga lahe vahend, mida saaks kasutada ka kooliekskursioonidel või õuetundides.

4. juuli

4. moodul - füüsika

Neljapäeval tegelesime erinevate praktiliste töödega füüsika riigieksamilt.

 Radioaktiivse lagunemise simulatsioon täringute abil

Katse trafode kasutamise vajalikkuse demonstreerimiseks

5. moodul - valikkursus

Esimeseks valikkursuseks võtsin draama. Sellele kursusele sattusin kahe portugaalase ja hispaanlannaga. Meile selgitati, milliseid erinevaid draama võtteid saab kasutada koolis tundides. Seejärel tegime ka ise läbi mõned harjutused.
See kursus osutus väga lõbusaks - saime kõvasti naerda ja oma loovust ning näitlemisoskust proovile panna.

6. moodul - valikkursus

Teiseks valikkursuseks oli "Erinevad kooliprojektid". Meile tutvustati erinevaid projekte ja üritusi, mida tehakse Stanislava gümnaasiumis.
Üks, mis mulle meelde jäi, on laulupäev. Kogu klass moodustab koori. Õpilased valivad või kirjutavad laulu ning õpivad seda esitama. Kui klassis ei ole just eriti tulgevad lauljad, siis võib laulmisele läheneda ka mõningase huumoriga. Laulupäev pidavat olema neil kõige populaarsem sündmus, millest võtavad osa enamus klasse (sellel aastal 21-st klassist 20) ja seda tulevad kuulama ka vilistlased ning vanemad. Kusjuures alati olevat esindatud ka õpetajate koor.

Õhtul

Õhtul sõitsime linnast pisut eemale mäe otsa. Füüsikõpetaja Martin võttis kaasa teleskoobi ning me vaatlesime tema juhendamisel taevast. Teleskoobiga nägime Jupiteri ja tema 4 kuud, Saturni (rõngas oli ka näha), üht galaktikat ja kaksiktähte. Palja silmaga vaatasime erinevaid tähtkujusid, lennukeid ja satelliite.

Minu jaoks hämmastav oli see, et ühtegi sääske ei olnud. Õues oli pisut alla 20 kraadi sooja, selge ja vaikne ilm. Ja ühtegi sääske ei olnud!

5. juuli

7. moodul - füüsika

Reede hommikul juhendas meie kursust Martin (häälduses on rõhk i peal). Teemaks oli eksoplaneetide avastamine. Tegime selle praktilise tööna läbi.
Esmalt ehitasime Lego klotsidest ja hõõglambist päikesesüsteemi.

 

Lego klotsidest päikesesüsteem

 Hõõglamp on päike; valge kuul on planeet, mis tiirleb ümber päikese.
 

Seejärel uurisime valgussensori ja arvuti abil hõõglambist (s.t. tähelt) tulevat valgust. Iga kord, kui planeet oli päikese ja valgussensori vahel vähenes valgustatus.

Valgustatuse graafik

Pärastlõunal ja õhtul

Pärastlõunal ja õhtul oli meil vaba aeg. Bosnialased, kes olid oma autodega tulnud, läksid Bledi järve vaatama. Portugaallased ja horvaat sõitsid ka linnast välja, kuid mingi teise järve äärde. Meie, s.t. mina ja hispaanlanna Marta, läksime Ljubljana linnaga tutvuma.

1) Külastasime Sloveenia kaasaegse ajaloo muuseumi. Selles muuseumis oli kajastatud Sloveenia ajalugu 1900. aastast kuni tänapäevani. Sloveenia ajalugu ja Eesti ajalugu on pisut sarnased. Sloveenia oli 20. sajandi algul Austria-Ungari kuningriigi osa, Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Pärast teist maailmasõda jäi Sloveenia Jugoslaavia osaks, Eesti aga Nõukogude liidu osaks. Mõlemad riigid iseseisvusid 1991. aastal. Mõlemad said Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

2) Tegime paadisõidu Ljubljanat läbival Ljubljanica jõel.



Vaade jõelt

3) Käisime mäe otsas kindluses


Vaade linnale kindluse tornist

6. juuli

8. moodul - füüsika

Laupäeval lahendasime füüsika riigieksami ülesandeid.
Füüsika riigieksam koosneb Sloveenias kolmest osast - praktiline töö, valikvastusega ülesanded ning arvutusülesanded.
Nende ülesannetega saavad kindlasti tutvust teha uuel kooliaastal meie kooli 12. klassi õpilased. :)

Pärastlõuna ja õhtu

Andsime kursuste kohta tagasisidet ning pidasime õues piknikku. Õuesõppe kursusel osalejad olid meile lõkkel süüa teinud - kalasupp, küpsetatud kala, pitsa ja šokolaadikreemiga täidetud õunad.


Õhtul öeldi, et hommikul kell 7.30 on väljasõit, kaasa tuleb võtta sokid ja selgapanemiseks midagi soojapidavat. Kuhu läheme, et öeldud, see pidavat olema üllatus.

7.juuli

Ekskursioon Sloveenias

Esiteks käisime Križna Jama koopas. Kõigile anti jalga kummikud ning kätte lambid. Koobas pidavat olema mitu kilomeetrit pikk ning sellel olevat vaid üks sissepääs.

Kummikutes.

Foto: Luis Braga Simões

Koopa sissepääs

Koopas. 

Foto: Luis Braga Simões

Kõndisime hanerivis lambi valguses. Ühel hetkel palus giid kõigil lambid kustutada. Siis olime täielikus kottpimeduses ja meie kohal oli 70 meetrit maapinda. Kuna silmad mitte midagi ei tajunud ja giid ütles, et ei hakkagi tajuma, siis panime lambid põlema ning kõndisime edasi.

Pärast mõningast kõndimist (või kohati lausa ronimist) jõudsime koopajärveni, millel meile tehti väike paadisõit.

Järv koopas.

Pärast koopast väljumist suundusime Sloveenia rannikule. Sloveenia rannajoon on vaid 42 km pikkune. Mere ääres vaadates vasakule paistab Horvaatia ning vaadates paremale paistab Itaalia.

Taustal paistab Horvaatia rannik

Merevesi on hoopis teist värvi kui meie Läänemeres

Ekskursiooniga rannikule saigi läbi meie kursus.

Mis mind üllatas Sloveenias...

1) Prügi sorteerimine. Igal pool on prügikastid paberile, pakendile, tavaprügile. Osades kohtades ka eraldi kast biojäätme jaoks.

• 
   Toidupoe ukse juures
  
  
  
   Kesklinna turuplatsil
  
  
  
   Muuseumis
  
  
  
   Kesklinnas
  
  
  
  Vanalinnas

2) Sloveenia keel kuulub slaavi keelte hulka, kuid kirjutatakse ladina kirjas. Mõned sõnad on peaaegu samad kui vene keeles, näiteks numbrid (2 - dva, 3 - tri, 4 - štiri, 5 - pet, 6 - šest, 7 - sedem, 8 - osem, 9 - devet, 10 - deset). Kui sloveenlased omavahel räägivad, siis ma millestki aru ei saa, kuid mõned üksikud sõnad on tuttavad. Aga sloveenid, horvaadid ja bosnialased saavad omavahel kõnekeelest aru.

3) Kirikukella pidev helisemine oli üllatav. Igal hommikul kell 7 on pikem helisemine, kusjuures laupäeva hommikul oli pikem helisemine uuesti 7.15.

 

Mida ma õppisin...

1) Esiteks muidugi füüsika õpetamise kohta sain teada palju uut ja huvitavat. Sain palju ideid, mida tahan oma töös kasutada.

2) Üksi reisimine ei ole midagi hullu. Saab rohkem praktiseerida võõrkeelt.

3) Sain teadmisi Sloveeniast ja riigi ajaloost.