Nordplus: koostöine õppimine ja Norra kliima

Meie nädal Norras jätkus kahe tegevusi täis päevaga, kus saime liigutada nii oma halle ajurakukesi kui ka ihuliikmeid.

Kolmapäeval kogunesime hommikul koolis, kust suundusime edasi Oslo ühte kuulsamasse ja enim külastatud parki - Vigelandi. Seal ootasid meid ees sajad skulptuurid ja erinevad grupitööd. Vihmasest ilmast hoolimata sai kõvasti ringi siblitud. Vihma vastu võtsid õpilased  kasutusele erinevaid meetodeid.

Edasi suundusime Akershusi kindlusesse, kus giid rääkis paiga ajaloost ning isegi norrakad said üht-teist põnevat teada, rääkimata eestlastest ja fääridest. Kuna kindlust kasutati vahepeal ka vanglana, siis olid kõige põnevamad just lood põgenenud vangidest. 

Peale seda saime veel ka paar tunnikest mööda kesklinna iseseisvalt ringi kolada.

Neljapäev oli meil täis sporti ja aktiivset liikumist. Kuid lisaks liikumisele pidime mõõtma ka pulsikelladega oma südametööd ja saime kogutud andmeid hiljem analüüsida. 

Sai mängitud korvpalli, laptuud (kohalike reeglitega), võrkpalli ja jalgpalli. Lisaks ka ühiselt natuke tantsitud.

Seejärel suundusime kiire matkaga Helviktangenisse, mis on väike rannaäärne ala meie poolsaare tipus. 

Seal mängisime lippude vallutamist (Capture the Flag) ning küpsetasime lõkkel vorstikesi ja vahukomme. 

See oli ka selle projektinädala viimane ühistegevus, sest reede hommikul oleme juba lennukis ja teel koju.

Nordplusi projektinädala algus

Meie projektinädal algas esmaspäeval Tallinna lennujaamas, kuhu kogunes kümnepealine reisiseltskond. Peale poolteisttunnist lendu maandusime Oslo lennujaamas, kust suundusime rongiga kesklinna. Järgmiseks oli vaja saada teisel pool fjordi asuva poolsaare tippu (Nesoddtangen) ning selleks tuli minna praamile, mis meid 20 minutiga üle viis. Teisel pool ootasid meid juba meie võõrustajad.

Teisipäeval saime kõik kokku juba Nesoddeni koolis, kus meid tervitas kõnega õppealajuhataja Ragne. Kõik said ennast tutvustada ning seejärel vaatasime ühe episoodi Norra hetkel kõige vaadatumat sarja "Beforeigners", mis oli sissejuhatuseks meie tänase päeva grupitöödele.

"Beforeigners" näol on tegemist allegoorilise ja tugevat sotsiaalset sõnumit (inimõigused ja immigratsioon Euroopas) omava sarjaga. Nimelt hakkavad järsku meie sekka ilmuma inimesed minevikust (nii viikingiajast kui ka 19. sajandist), keda on vaja aidata meie ühiskonna muutnud normide ja reeglitega kohaneda. Kõigil tekkis soov ka järgmisi episoode näha.

Peale kiiret lõunat suundusime Oslo kesklinna, kus õpilased pidid inspireerituna nähtud sarjast lahendama erinevaid ülesandeid. Küll tuli filmida, lugeda Ibseni norrakeelseid tsitaate ning arutada vabaduse ja demokraatia üle. Meid pidevalt jälitavast vihmast hoolimata said kõik grupid kenasti ülesannetega hakkama ning õpilastel jäi veel aega ka iseseisvalt Oslo kesklinna avastada.

Nordplus Junior teine projektiaasta läks käima

Juba järgmisel nädalal (7.-11.oktoober 2019) lähevad kaheksa meie õpilast Norramaale, et projekti Nordplus Junior raames kohtuda õpilastega Nesoddeni (Norra) ja Torshavni (Fääri saared) koolidest. Viis päeva kestva kohtumise läbivateks teemadeks on meediakirjaoskuse vajalikkus ning aktiivse kodaniku roll tänapäeva aina kiiremini muutuvas infoühiskonnas.

Muidugi on hea enne esimesele kohtumisele minemist ka natuke kodutööd teha. Soojenduseks järgmisele nädalale külastasid meie õpilased sel kolmapäeval Tallinnas möödunud suvel avatud fotokunstikeskust Fotografiska, kus praegu saab näha Alison Jacksoni näitust „Tõde on surnud“.

Kunstnik püüab oma realistlikena näivate piltidega nihutada piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia. Me oleme tänapäeval valmis tõeks pidama igat fotot või uudisnuppu, mis sekundiks või paariks meie ekraanile ilmub, et sealt järgmise näpuvibutusega kaduda. Alison Jackson tahabki oma näitusega meile näidata, kui raske on tänapäeva maailmas veel midagi usaldada ja kui lihtne on tegelikult meid eksiteele viia. Natuke oranži värvi ja üks sassis blond parukas ning president Trump seisabki teie ees. Meie ülesandeks jääb nüüd tõelisel ja valel Trumpil vahet teha. See võib natuke rohkem aega võtta, kui paar sekundit. Kuid tõde on seda väärt!

Nüüd on soojendus järgmiseks nädalaks tehtud ning aeg asuda kohvreid pakkima, et esmaspäeval juba projektinädalaga algust teha!

Stay tuned!

Õpetaja Anu Ukkivi Norra partnerkoolis töövarjuna

Märtsi keskpaigas viibis inglise keele õpetaja Anu Ukkivi 10 päeva Norra partnerkoolis. Kvaale skule asub Sogndalis, Lääne-Norras.

Õpetaja kirjutas oma kogemusest viimases projektide infokirja numbris (nr. 1-2017) , nüüd on valmis saanud pildiline ülevaade seal nähtust ja kogetust.

Töövarjuna Norras - 10 kosutavat päeva

Inglise keele õpetaja Anu viibis Erasmus+ koolidevahelise koostööprojekti raames Lääne-Norras, Sogndali linnas Kvaale koolis.

Õige pea lisame siia ülevaatliku fotoreportaazi.

Väärtuste projekti raames Norras!

15.-20. mail viibis kooli esindus Norras, kus kohtusid kõikide partnerriikide 3-liikmelised delegatsioonid. Kohtumise peateema oli omavalitsusüksuste vaheline koostöö ja õpetaja/kooli roll.

Õpetajad koostasid reisist ja sealsetest tegemistest pikema reisikirja - loe!

Minu Norra õpiränne

Õpireis viis mind 3.-8. aprillil 2016 Lõuna-Norrasse, kus vastuvõtjaks oli Drammen videregående skole, ehk siis Drammeni keskkool. Rände teema oli kehaline kasvatus koolis, koostöö koolide ja spordiklubide vahel.

Kool on suur eliitkool – 1315 keskkooli õpilast. Kooli suurimad õppesuunad on tippsport, kunst ja draama ning teadussuund. Lisaks veel kuus suunitlust – üld, majandus, maailmasuund, logistika, vaimse puudega inimesed, sisserännanute klass, e-õpe.

Drammeni keskkooli juurde kuulub 50m sisebasseini ning 50m välibasseiniga linnaujula.  Kooli ümbruses on kolm täismõõtmetes jalgpalliväljakut ja terve staadioni kompleks. Kaugelt paistab suusamägi, kus toimuvad kooli mäehüppe treeningud.

Kooli aatrium on avar, parajasti oli seal kunsti- ja draamasuuna näitus.

 

Vastuvõtjad olid väga sõbralikud ja natuke ähmis minu ilmumisest. Mõned päevad hiljem tunnistasid, et neil pole varem Erasmus projekti raames õpetajat olnud. Olles ise tippspordi õpetajad ja treenerid polnud nad siiski kindlad kas suudavad ikka mulle pakkuda piisavalt huvipakkuvat. Suutsid küll, julgustasin, et huvitab igasugune sport ja ka tavaline ainetund on mul huvitav jälgida. Nii sain lisaks ujumisele näha jalgpalli ja käsipalli treeningut, sporditeooria tundi ja norra majanduse tundi.

  

Spordisuunal on eraldi klassid jalgpallile ja käsipallile. Kolmas paralleel on individuaalalade klass, kus on koos suusahüppajad, murdmaasuusatajad, ujujad, sportakrobaadid ja veel jääpalli meeskond. Klassijuhatajatele kuuluvad õpilased spordialade järgi ja nt. ujumisõpetaja oli 1, 2 ja 3 klassi ujumisõpilaste klassijuhataja. Koolis on samad teemad ja probleemid nagu meilgi – õpetajad ei ole rahul õpilaste tööga ja vastupidi, testide järgi tegemine on väga vaevaline jne. :)

 

Koolitunnid kestavad 90 min. Tunde on nädalas 30 ja spordisuunal koos treeningutega 35.

Tunniplaanis on eri värvi kolmapäevad, st. alates kl 12-st kui on kollane kolmapäev, siis ei pea koolis olema, kui on vaja olla mujal, roosal kolmapäeval kogunevad ainesektsioonid, sinisel tehakse midagi klassikaupa jne. 

Koolis sööklat ei ole. On vaid puhvetilaadne, mille üle õpilased meile kurtma tulid, et menüü on muutunud ja liiga tervislikku toitu pakutakse. Garderoobi ei ole, on vaid kapid õpikute jätmise jaoks. 

Kooli raamatukogus nii õpitakse kui süüakse.

Kooli- ja spordirajatised on kaasaegsed ja kõige mõeldavaga varustatud, näiteks on õpilaste kasutada pulsikellad.

Õpilased olid väga lahked ja suhtlemisest huvitatud. Kas oli põhjuseks soov praktiseerida inglise keelt või soov meeldida oma sümpaatsele ujumistreenerile, aga pidevalt tuldi ise rääkima ja küsima, kuidas mulle treening meeldis või kuidas tund oli või kuidas mul täna läinud on!? Samuti rääkisid kohe ja lahkelt kuidas neil endal läheb, mis meeldib ja mis mitte, millised sportlikud tulemused neil on ja millised eesmärgid. 

Minu vastuvõtja oli ujumistreener ja –õpetaja Petter Koch. Kohtusin ka Andreas Björnstad'iga, kes täitis Rio paraolümpia normi.

--------------------------------------
 
Norra majandusõppe tund, kus vabalt tegeleti oma asjadega, valmistati võileiba või vaadati oma arvutist mõnd seriaali. Akna taga oli jalkapoiste treeningtund ja tagumine rida vaataski valdavalt mängu.

 

Ühes tunnis paluti mul rääkida Eestist. Tegin siis õpilastele kiirema googeldaja viktoriini küsimustega stiilis kes on Eesti naabrid, kui kaugel on Drammen Kuusalust, mitu korda suurem on Norra Eestist jne. Hiljem näitasin slideshow http://photos.visitestonia.com/eng/presentation ja panin taustaks Youtubest Ewert and the two dragons albumi. Klass, kes kogu aja oli nihelenud jäi seda vaadates äkitselt hiirvaikseks. Olin Norrasse minnes veidi mures kuidas vajadusel Eestit huvitavalt tutvustada, aga paistis, et selline variant sobis noortele hästi ja ehk on siinjagatust abi kellelegi, kel sama mure. Suusapoisid küsisid, et kui nad Eestisse tulevad, kas nad siis Andrus Veerpalu kohtavad? Mina kohtasin seal koolis üllatuslikult Peeter Kümmelit, kes oli samal ajal külas oma heal sõbral Björn Kristiansenil, endisel Eesti sprindikoondise peatreeneril ja praegusel sama kooli õpetajal. 

Spordiõpetajate tase ja ka õpilaste sportlik tase on koolis kõrge. Igale õpetajale lisati tutvustades juurde endised kõrge tasemega töökohad ja ka õpilastele nende sportlikud tippsaavutused.
Korduvalt kuulsin lugu sellest, kuidas selle kooli õpilane 17 aastane Martin Ødegaard käis koolis testi sooritamas. Martin mängib hetkel Madrid Realis ja õpib valdavalt e-õppe kaudu, kuid mingi testi jaoks pidi ta siiski ise kohale tulema. Selleks kasutati eralennukit, mis tõi ta ekstra selleks Hispaaniast kohale, ootas ja viis kohe pärast testi sooritamist ka tagasi.

-----------------------------------------------------------
 

Soovisin minna Norrasse õppima ujumise õpetamist ja treenimist, soovisin näha kuidas neil toimib korraldus ujulas, basseinis ning kuidas treenerid tehnikat õpetavad. Nägin küll vaid ühe kooli ja kahe klubi tööd, kuid nähtu põhjal on hea meel mõelda, et Eesti ja Norra koolides ja klubides on üsna sarnane tase, nii organiseerimise kui sportliku taseme poolest. On paremaid võimalusi ja rajatisi ja jutu järgi on ka tunduvalt kehvemaid võimalusi. On koole, kus ujumine on hästi korraldatud ja osades koolides on kehvad kooliujumise võimalused. Klubiline tegevus on põhimõtteliselt samamoodi üles ehitatud. Õpetajad töötavad samuti hommikuti koolis õpetajana ja õhtuti teevad klubitreeninguid.

Ujumistehnika on algklassides meie koolis kindlasti parem, aga norra lapsed oskavad rahulikult pikka maad ujuda. Nägin ujumistundi, kus 8-10 aastased ujusid 1000 m. Lapsi on ujumistunnis ikkagi terve klassi jagu korraga, u 24 last, aga täiskasvanuid oli selle laste arvu kohta neli! Treener peab olema väga demokraatlik, kui juhtub, et mõne lapsega jäi treeningul suhtlemata, siis on vägagi võimalik lapsevanema kõne, et miks minu lapsele ei pööratud tähelepanu?! Klubi ujumistreeningu ajal on tavaline, et mõni lapsevanem sätib end basseini äärele treeneriga mõnusalt vestlema.

Mul on väga hea meel, et sain minna väljapoole Eestit kogema teise maa sarnasusi ja erinevusi. Nähes Norra koolielu ja kuuldes laste vaba aja veetmise võimalusi, sain aru, et Eesti meie piirkonnas on need teemad väga hästi korraldatud.

Aitäh Kuusalu Keskkool!

Maria Trei,

kehalise kasvatuse õpetaja, ujumistreener