Projekt 2023-1-EE01-KA122-SCH-000137311 „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“

Portugal 01.03 – 08.03.2024

Õpilaste arvamused

Reede varahommikul startisime kõik ootusärevalt kodudest, et jõuda kella 6.30ks lennujaama. Kõik olid kohal õigeaegselt ning ka väravatest läbiminek sujus kenasti. Oleksime võinud tulla aga veelgi hiljem, sest meie lend hilines pisut. Jõudsime teha ka ühise grupipildi (pildid blogi lõpus). Helsingisse jõudsime siiski üle lahe väga kiirelt ja sealses lennujaamas sai tehtud ka edasilendu oodates kerge lõunasöök. Portugali lend kestis 4,5 tundi, kuid kulges sujuvalt. Lennujaamas ootasid meid juba Portugali Erasmuse projektijuht Claudia ja Erasmuse grupi liige Virginia. Nende juhatusel kulgesime metrooga Vasco da Gama keskusesse, kus tegime paar tundi aega parajaks, jalutasime Tejo jõeni ja maitsesime  erinevaid kohalikke jooke-sööke, näiteks  kanget kohvi ja ülimaitsvaid Portugali rahvusküpsetisi, pastel de natasid. Siis sõitsime kahe rongiga juba edasi Abrantese linna, mis oligi meie sihtkoht. Rongijaama oli meid vastu võtma tulnud kõik hostide pered ja esmakohtumine oli väga südamlik ja soe. Siis sõitsime kahe rongiga juba edasi Abrantese linna, mis oligi meie sihtkoht. Rongijaama oli meid vastu võtma tulnud kõik hostide pered ja esmakohtumine oli väga südamlik ja soe.

Annaliisa sissekanne:

Minu vahetuspere oli väga tore. Kumbki vanematest ei rääkinud väga inglise keelt aga nad said aru, mida mina räägin. Ema oli väga lahke ja hooliv. Isa oli pigem vaikne aga ka väga tore. Nad olid väga lahked ja alati küsisid, kas mul oli midagi vaja. Peres oli üks laps. Laps sai oma perega väga hästi läbi ja oli näha, et pere on väga lähedane. Alati küsisid üle, mida ma süüa sooviks ja pakkusid mulle ka proovida uusi toite. Pere tahtis pakkuda mulle parimat elamust. Võrreldes minu perega ei olnud mingit suurt erinevust. Mõlemad vanemad tegid kordamööda toitu. Ja koristasid. Kodus ma tegelikult kõige rohkem aega ei veetnud, alati olid tegevused planeeritud. Aga nende kodus oli väga hubane ja hea olla.

Minu päevaks oli reede. Kuna enamus päevast me reisime sinna, siis perega ja teiste portugallastega ei jõudnud me väga palju aega koos veeta. Jõudsime ka rongijaama hiljem kui oli planeeritud. Jõudes rongijaama nägime me oma peret ja vastuvõtjat esimest korda ja seejärel suundusime nende kooli. Kooli olid kõik pered toonud midagi süüa, palju oli traditsioonilist toitu ja maiustusi. Toimus esimene tutvumine omavahel. Siis tutvustasid meie vastuvõtjad meile seda kooli, kus nad õpivad. Väga tore õhtu oli, saime tutvuda natuke enne selle kooliga. Kool oli väga suur ja teistsugune. Peale kooliga tutvumist läksin ma oma perega koju ja pakkisin asjad lahti. Kuna kell oli palju, siis ei jõudnud ma perega midagi muud teha.

Johanna Lee sissekanne

Elasin 2-lapselises peres ning neil oli üks koer. Pere oli väga tore ja hoolitses minu eest hästi. Inimesed olid väga sõbralikud ja mulle  tutvustati kohalikku kultuuri ning traditsioone. Need erinesid Eestist ja kõik toidud mis ma sõin väga maitsesid mulle. See oli uskumatult põnev kogemus! Mul oli võimalus proovida maitsvat Portugali toitu ja külastada kauneid vaatamisväärsusi. Mulle väga meeldis Portugalis ja sooviksin kindlasti veel välismaal vahetusperes elada. Minu arust oli kindlasti suur erinevus see, et nemad sõid 4-5 korda päevas aga eestlased söövad vähem. Kõht oli koguaeg täis, sest nad sõid palju liha ja söömisajad erinesid samuti. Nemad sõid suure õhtusöögi 21:00 paiku ja hommikul vähem hommikusööki. Kindlasti oli teistmoodi ka see, et nad kannavad välijalanõusid sees.

Minu päevaks on laupäev. Hommikul kohtusin lähemalt perega ja saime paremini tuttavaks. Olen väga õnnelik, et just nemad olid minu majutajad, sest ma usun, et sobisime hästi kokku. Lõunasööki sõime kohvikus koos teiste eestlaste ja portugallastega. Toidud olid väga head. Hiljem läksime linna peale aardejahti mängima. Ilm ei olnud kõige parem sellel päeval, sajas palju vihma ja oli tugev tuul. Õhtul sõime traditsioonilist Portugali toitu milleks olid pajaroog, tursk ja merekarbid. Pärast seda tulid teised eestlased ja nende majutajad meie juurde. See tegevus oli meie enda poolt planeeritud ilma õpetajateta. Me tantsisime nii Eesti kui ka Portugali tantse ja õpetasime neile palju uut Eesti kohta.

Hendriku sissekanne:

Minu vahetuspere oli 4 liikmeline: ema, isa, vanem poeg ja noorem tütar. Esimeseks erinevuseks oli see, et koju tulles ei võetud jalanõusid jalast ära. Teiseks olid toad päris jahedad ja Kolmandaks õhtusöögid olid päris hilja ja 2-3 käigulised (Supp, Praad ja vahest magustoit).

Esmaspäeval oli meie esimene päev koolis, kus käisime koos enda vahetusõpilasega nende tundides kaasas. Tunnid oli Bioloogia (120 min), Kehaline (jäi ära), inglise keel (50 min), Füüsika ja Keemia (120 min). Bioloogia Tunnis tegime me praktilist tööd, inglise keele tunnis vaatasime filmi. Füüsika ja keemia tunnist alguses arutasid nad eelnevalt tehtud töö üle ja hiljem näidati meile katsete erinevat värvi leekidega.

Reti sissekanne:

Minu vahetusperes oli ema, isa, minu vahetusõpilane ja ta väike õde. Ainult mu vahetusõpilane, Leonor, rääkis inglise keelt seega suhtlemine tema vanematega ja õega käis läbi tema. Ärkasime hommikuti kell 7 ja läksime kohe sööma. Peale söömist panime end valmis ja Leonori isa sõidutas meid kooli. Kooli jõudes ootasid teised õpilased koridorides tundide algust. Tunnid kestsid kas 60 minutit või 120 minutit. Ei olnud sellega üldse harjunud ning kohati võis raske olla nii kaua paigal istuda. Koolipäev kestis kella viieni ning peale seda sõitsime koju. Kuna mulle ja Leonorile väga meeldivad õudusfilmid siis vaatasime neid iga õhtu peale kooli. Leonori ema tegi õhtusöögi umbes kella kaheksaks. See vist oligi suurim erinevus meie vahel, kuna ma söön tavaliselt õhtust kell 6 või 7.

Teisipäeva algas nagu iga teine päev, ainuke erinevus oli see, et ilm oli väga hea: päike paistis ja soe oli. Ärkasime, sõime hommikust ja sõitsime kooli. Pikema vahetunni ajal käisime kooli kõrval olevas sõõriku poes. Tunnid möödusid üllatavalt kiiresti ja peale kooli oli meil võike orienteerumine, kus pidime otsi kooli aiast taimi ja töölehele märkima nende nime ning kas neid Eesti ka kasvab. Koju jõudsime kella kaheksa paiku. Leonori klassiõde, Mafalda, oli kutsunud mind ja Leonori oma sünnipäevale. Torti süües määrisime üksteise näod sellega kokku ja pärast oli nägu toiduvärvi tõttu punane. Magama jõudsime alles kella kahe paiku öösel.

Ere sissekanne:

Vahetuspere oli väga tore ja sõbralik. Nad võtsid mind väga soojalt vastu. Erinevused igapäeva elus olid näiteks, et sain pool tundi hiljem ärgata kui kodumaal, nende koolipäevad olid palju pikemad kui meie omad ja neil polnud eraldi muusikakooli vaid sai koolis õppida instrumenti. Nad sõid õhtusööki palju hiljem ja rohkem kui Eestis. Neil oli kahe käiguline õhtusöök

Kolmapäev: Kõigepealt jõudsime 8.30 kooli ja meil oli üks tund-füüsika. Pärast tundi läksime bussile ja sõitsime ametikooli. Tegime sea Pastel de natat ja meile jutustati oliiviõlist. Nägime hobuseid. Siis sõitsime bussiga tagasi kooli ja hakkasime sealt linnapea juurde kõndima

Normani sissekanne:

Elasin viieliikmelises peres, kellest kolm elasid Portugalis, Francisco, tema vend ja ema. Isa oli Šveits tööl ja teine vanem vend oli Dubais. Nad käivad toas jalanõudega ja neil on palju rohkem söögikordi kui Eestis.

Kolmapäev: Päeva alguses läksime linnast välja teise kooli, kus õpetati meile, kuidas teha veini, oliiviõli ja traditsioonilist magustoitu Pastel de nata. Seal koolis sai õppida teatud elukutseid ehk see oli kutsekool, õpiti kokaks, ratsanikuks jne. Päeva teises pooles läksime kosmosega seotud õppeprojektile, kus näidati meile erinevaid tähtkujusid, planeetide ja Põhjanaela asukohta, hiljem saime soovikorral istuda ka lennukisse ja proovida kosmonautide treeningmasinat.

Annabeli sissekanne:

Nad olid väga sõbralikud ja toetavad. Erinevused on näiteks see et nad käivad jalanõudega toas ja meie mitte. Hommikul teeb ema kõigi voodid ära kuid meil kodus teeb iga üks ise enda voodi ära. Nad söövad palju rohkem kui meie. Nad küsisid alati et kas kõik korras et kas soovime midagi, see oli väga armas nende poolt.

Neljapäev: Käisime koolis võrkpalli mängimas kõik koos, kui olime tagasi jõudnud kooli. Mängisime kuni vaatasime kella et peaksime minema õhtu söögile. Meil oli kinni pandud laud ”goodbye dinner”-le. Jõudsime väga täpselt sinna ning siis istusime lauda ja rääkisime juttu. Rääkisime mis meile meeldis kuidas on muljed jne. Nendega oli väga tore viimast õhtut veeta. Kirjutasime kõik paberile oma lemmik tegevusest ja olukorrast. Tegime veel koos viimaseid pilte ning kallistasime. Tuli isegi pisar silma. Lõpuks läksime koju ära, rääkisime veel juttu ning läksime magama ära.

Rihardi sissekanne:

Minu vahetusperes oli Francisco minu vahetusõpilane, tema noorem vend, ema ja isa. Nad olid kõik väga sõbralikud ja soojad hoolimata sellest, et Franscisco oli ainuke, kes inglis keelt rääkis. Minu jaoks oli kõige suurem kultuurišokk, et toas käidi õuejalanõudega. Samuti see, et õhtusöök oli väga hiline, kuigi nad õhtustasid kõik koos.

päeva tegevused olid sisustatud erinevalt. Mulle meeldis ühel päeval toimunud psühholoogia tund ,kus õpetaja oli väga inspireeriv ja kaasav ,kus muu hulgas sai väga palju uut portugali kohta teada. Päevad olid väga erinevad ja mind kõnetas külastus käik kutsekooli, kus sai õppida põllumajandust, veini tegemist ja pagariks. Erakordne oli külastus käik observatooriumisse, kus ma õppisin väga palju tähtedest näiteks nüüd arvan, et leian alati Põhjanaela.

Sandra sissekanne:

Minu vahetusperes elas ema, isa, 9aastane vend, 19aastane õde (õpib ja elab Lissabonis) ja õpilane (edaspidi Leonor), kes mind majutas. Ema ja vennaga suhtlesin kehakeelega või Leonor aitas tõlkida. Isa rääkis natuke inglise keelt, aga enamus aja suhtlesime tõlke kaudu, et üksteist õigesti mõista. Leonor ja ta õde oskasid hästi inglise keelt seega oli nendega lihtne suhelda. Uus oli minu jaoks väga hiline õhtusöögiaeg. Mida ma aga ei teadnud oli see, et Portugalis on kodud ehitatud nii, et kui suvel kuum on siis nende majad soojust sisse ei laseks, aga kuna meie käisime jahedamal ajal siis oli toas külm, sest neil ei köetud maja. Muus osas ma väga erinevusi ei näinud. Hommikul ema viis meid kooli ja ise läks tööle ning isa läks natuke hiljem. Kui kool sai läbi tuli taas ema järgi, sest seal oli väga mägine maa ja jala koolis ei käidud.

Neljapäev oli meil kultuuripäev. Koolis oli meil hommikul üks tund, mis minu klassil oli matemaatika. Peale seda tegime ühispildi kooli ees ja siis algas väljasõit. Külastasime lossi ja imetlesime kauneid vaateid. Pärast seda oli meil hea võimalus tutvuda Tomari linnaga ja ajalooga. Kui olime targemaks saanud Tomari kohta käivate faktidega, läksime läbi ühest väiksest muuseumist. Enne lõunasööki käisime tikumuuseumis, kus oli väga palju eri riikide tikutoose. Peale seda pidi toimuma piknik, aga ilmaga meil ei vedanud ja läksime Claudia kooli sööma lõunat. Söögi olid kõik õpilased ise kaasa võtnud, oli siis see võileivad, pitsad, koogid, puuviljad ja palju muid näkse. Kui said söödud saime vabaaja, et suveniire soetada, aga kahjuks enamus poode oli kinni lõunaaeg seega suveniirid soetasime enamus me alles Lissaboni lennujaamas. Pärast lõunal jätkus meie ekskursioon.

Minu lemmik töötuba/tegevus oli see, kus saime valmistada Paskel de Nata-si. Pastel de Nata on nende rahvustoit, mis on keedukreemiga koogike. Me käisime neid tegemas teises koolis, mis oli nagu maakool. Seal koolis õpiti hobustega tegelema, lambaid karjatama ja kokkama ning muidugi muud haridust ka. Seal olid sõbralikud õpilased, kes juhendasid kuidas neid koogikesi teha. Pastel de Nata-t tehakse suure hoolega, sest selle tegemisel on tähtis õige kogus aineid ja õige küpsetus aeg ning ahju temperatuur. Selles töötoas ma mõistsin kui suur tähtsusega on neile nende rahvustoidud.

Melissa sissekanne:

Ma sain õpirändel osalemisel teada palju Portugali ja peamiselt Abrantese ajaloost. Avastasin teistsugust haridussüsteemi, kogesin erinevaid õpetamismeetodeid ning tutvusin huvitava kultuuriga. See kogemus avardas mu silmaringi ja aitab mul mõista, kuidas koolisüsteem toimib erinevates riikides. Sain näha erinevaid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele ning see inspireeris mind olema paindlik ja loominguline oma tulevases haridustöös. Samuti sain aru, kui oluline on kultuuridevaheline mõistmine ja kuidas see võib rikastada õppimiskogemust. Abrantese koolis märkasin, et õpilased olid väga teadlikud keskkonnasõbralikkusest. Nad kasutavad taaskasutatavaid veepudeleid ja sorteerivad prügi.

Õpiränne Portugali

Kuusalu Keskkooli 10 õpilast käisid koos kahe õpetajaga Kadri Idavain ja Kaja Riiberg Erasmus+ projekti raames Agrupamento de Escolas n.º 2 de Abrantes, Portugalis. Õpilaste õpiränne toimus 1.-8. märtsil 2024 Kuusalu kooli projekti „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“ raames. Õpirände eesmärgiks oli tutvustada õpilastele Portugali koolielu, kultuuri, parendada inglise keele ja sotsiaalseid oskuseid. Majututi Portugali peredes ja seeläbi saadi ehedam kogemus.

Õpilased viibisid erinevates tundides, kohtusid Abrantese linnapeaga, osalesid ekskursioonidel, aardejahis ja orienteerumisel. Külastati ametikooli, kus küpsetati Pastéis de Nata’t ja jutustati oliiviõlist.

Õpirändel saadi teada, et üheks suurimaks koolisüsteemi erinevuseks on see, et nemad peavad valima pärast üheksandat kindla suuna, umbes 10 erineva võimaluse vahel. Pereelu eripäradeks osutus hiline kolmekäiguline õhtusöök ja see, et nad kannavad välisjalanõusid sees. Teadmisi ja kogemusi kogeti teisigi.

Erasmus+: Portugali reisi 6. ja 7. päev

8. november

Juuli kirjutab:

Reede. Ärkasin hommikul kell 7.20 ning peale riidesse panemist läksin hommikust sööma. Hommikusöögiks sõin krõbinaid ning sidrunikooki, mille minu pereema eelmisel õhtul oli valmistanud.

Kella 8.10-ks olin koolis ning 8.30 hakkas viimase päeva programm. Pidime oma rahvusvaheliste gruppidega tegema rühmatööd. Vahepeal oli ka snäkipaus. Pärast seda hakkas esitluste esitamine. Kõigepealt esitasid grupid seda tööd, mis eelmisel päeval teinud olid ehk siis Baltazari ja Blimunda töötoa grupitööd. Kui need olid näidatud, siis oli vaja esitada need tööd, mida täna tegime.

Seejärel läksime viimasele ühisele lõunale restorani, mis asus koolile väga lähedal. 

Rosiine kirjutab:

Kui me olime lõpetanud kõik koos söömise, läksin ma enda majutaja ja Jaagupi ja Eliisa majutajaga matkama lossi juurde.

Kui me matkamise lossi juures lõpetasime, läksin ma Jaagupi ja Eliisa, nende majutajatega ja teiste Erasmuse õpilastega õhtust sööma. Me naersime seal palju.

Kui me olime õhtusöögi ära söönud, läksin ma teistega randa jalutama ja juttu ajama. Pärast seda pidin ma tagasi majutajaga koju minema, et kohvrit pakkida ja magada natuke enne pikka lendu.

Juuli kirjutab:
Peale lõunat otsustasime minna kohta, kus on kujutatud portugali küla vanal ajal. Nii inimsuuruses kui ka miniatuurselt. See oli väga lahe kogemus. Samuti oli seal väga kena suveniiripood, kust sain perele kingitusi osta. Seal olid hinnad väga odavad. Ilm oli sellel päeval samuti meil väga ilus ning päikseline. Siin on pildid sellest kohast:

 

 Pildil on eestlased, soomlane, kreeklased ja portugaallased

 

 

 

 

 

 

 

Kui külas oli käidud, ootasin oma peretütrega ta ema ning sõitsime koju, et saaksin oma kohvri ära pakkida. Samuti andsin peretütrele tänukirja, kus tänasin teda kõige eest, mis ta sel nädalal minu heaks teinud oli. 

Kui kohver oli pakitud, oli aeg minna koos minu perega ning koos Maribeliga minu peretütre venna ning Maribeli peretütre õe kooli, kus toimus supifestival. Meie Maribeliga mõtlesime, et seal pakutakse ainult suppi ning on vähe inimesi, kuid eksisime. Supifestivalil oli tohutult inimesi. Festivali korraldasid 9. klassid ning kuna neid oli 6 paralleeli oli ka laudu palju, kust sai endale meeldivaid toite valida. Aga ei pakutud ainult suppi, seal oli tohutult valikut - magusaid kui ka soolaseid toite. Ning tasumisega oli samuti teistmoodi, kui Eestis toimuvates koolimüükides. Enne kui sa söögialale said, ostsid sa pileteid, mille väärtus oli 50 senti. Nii et kui oli 50 sendine koogitükk andsid sa 1 pileti jne. 

Kui kõht oli täis läksime koos minu peretütre, Maribeli, Marcia (ühe soome tüdruku peretütar) ning soome tüdruku Mayaga Ericeirasse. Marcia isa viis meid. Läksime sinna aega veetma, sest ei tahtnud niisama kodus olla. Kõndisime mööda promenaadi ning hiljem läksime randa, kus olid väga paljud projektis osalevad noored, samuti ka 3 eestlast. Veetsime seal koos aega, sest keegi ei tahtnud veel Portugalist ära minna. 

Lõpuks oli aeg auto peale minna ning sõita kooli juurde, kus meid ootasid juba soomlased ning nende pered, kuna läksime koos sama lennukiga. Tohutult raske oli ära minna, sest paljusid inimesi me enam ei näe. Kallistasin mitu korda oma peretütart ning neid portugallasi, kes käisid eelmisel kevadel Soomes. Ma ei suutnud tagasi hoida ning hakkasin ka nutma,sest mul oli nii tore nädal olnud.

9. november (koju tulemine)


Ulna kirjutab:

Pühapäev algas varakult. Kell 3 öösel me pidime olema kooli juures, et bussi peale minna. Seejärel sõitsime Lissaboni lennujaama ning siis otse lennuki peale. Kell 6:25 algas tagasilend Helsingisse. 

Kuna päev algas nii vara, siis lennukis kõik magasid. Lend oli pikk ja kõik olid magamatuse tõttu üpris väsinud. Järgmisena maandusime Helsingisse. Seal veetsime me järgmised kolm tundi, mille ajal me sõime ja käisime turistipoodides. Kuid aeg läks ruttu omavahel lobisedes ja muljeid jagades.

Siis lõpuks läksime lennule, mis viis meid tagasi Tallinnasse. Kell 16:35 tõusime Helsingist õhku ja kell 17:00 olime juba Eesti pinnal. 

Isegi kui reis oli lõbus ja huvitav, igatsesid kõik kodu ja tahtsid tagasi minna. 

Kui me lõpuks Tallinnasse jõudsime, olid kõik surmväsinud ja läksid koheselt koju.

Erasmus+: Portugali reisi 5. päev

7. november

Eliisa kirjutab:

Täna hommikul saime kauem magada kuna pidime kohtuma Mafra palees natuke hiljem kui eelnevatel hommikutel kooli juures. Grupp sai kokku palee ees kus me läksime koos sisse. Meid jagati kaheks - ühes rühmas olid portugaallased, kes meid võõrustavad (nende tuur oli portugali keeles) ning teises grupis olime meie ehk eestlased, kreeklased ning soomlased. 
Tuur oli põnev aga giid läks nii ruttu eest ära ja palee oli suur, seega me korra eksisime isegi ära. 
Palees elasid kuningas ja kuninganna suviti. Seal oli ka mungaklooster ja kirik, kus on 6 orelit. Kuulsin ühte poissi ütlemas, et seal toimuvad orelikontserdid. Tube oli palju, üks oli täis erinevaid loomasarvi ja oli ka muusikatuba kollase mööbliga. Raamatukogu pakkus kõigile kõige rohkem huvi. Raamatud olid tõesti vanad ja riiuleid oli väga palju. Vahva oli ka see, et näitlejad mängisid kunagi lossis elanud isikuid. 

 Palee raamatukogus oli tunne nagu oleks Sigatüüka koolis

 

Täitsa tore kamp

 Palee kirik

 Üks kuuest orelist kirikus

 

Kuninga vannituba

 Kuninga nöopesu kauss

 Vabatahtlikud näitlejad kostüümides

Vaade palee aknast - kauguses paistab ookean

 Muusikatuba

 Salong

 

Jahitoa lamp

 

Trofeed jahitoa seinal

 Jahitoa mööbel

 

 Palee siseõu

Peale paleekülastust sõime lossi kõrval pargis oma lõunat, mille pered olid oma külalistele kaasa pannud. Seal pargis oli palju purskkaeve ja seal olid ka linnud puuris. 

Pargile väga lähedal oli koht nimega Ratart, kus me rahvusvaheliste gruppidega saime kätte tekstid Josè Saramago novellist “Baltasar ja Blimunda”. Meile anti aega 2,5h et teksti põhjal teha pildid, video või näidend, mille me homme peame teistele esitama. 

Kes oli oma etteaste valmis saanud sai minna oma võõrustajaga koju. Mina, Jaagup ja meie võõrustajad  käisime poes ja siis läksime ühe portugali poisi poole.Sõime snäkke ja mängisime kaarte.