Erasmus+: Portugali reisi 6. ja 7. päev

8. november

Juuli kirjutab:

Reede. Ärkasin hommikul kell 7.20 ning peale riidesse panemist läksin hommikust sööma. Hommikusöögiks sõin krõbinaid ning sidrunikooki, mille minu pereema eelmisel õhtul oli valmistanud.

Kella 8.10-ks olin koolis ning 8.30 hakkas viimase päeva programm. Pidime oma rahvusvaheliste gruppidega tegema rühmatööd. Vahepeal oli ka snäkipaus. Pärast seda hakkas esitluste esitamine. Kõigepealt esitasid grupid seda tööd, mis eelmisel päeval teinud olid ehk siis Baltazari ja Blimunda töötoa grupitööd. Kui need olid näidatud, siis oli vaja esitada need tööd, mida täna tegime.

Seejärel läksime viimasele ühisele lõunale restorani, mis asus koolile väga lähedal. 

Rosiine kirjutab:

Kui me olime lõpetanud kõik koos söömise, läksin ma enda majutaja ja Jaagupi ja Eliisa majutajaga matkama lossi juurde.

Kui me matkamise lossi juures lõpetasime, läksin ma Jaagupi ja Eliisa, nende majutajatega ja teiste Erasmuse õpilastega õhtust sööma. Me naersime seal palju.

Kui me olime õhtusöögi ära söönud, läksin ma teistega randa jalutama ja juttu ajama. Pärast seda pidin ma tagasi majutajaga koju minema, et kohvrit pakkida ja magada natuke enne pikka lendu.

Juuli kirjutab:
Peale lõunat otsustasime minna kohta, kus on kujutatud portugali küla vanal ajal. Nii inimsuuruses kui ka miniatuurselt. See oli väga lahe kogemus. Samuti oli seal väga kena suveniiripood, kust sain perele kingitusi osta. Seal olid hinnad väga odavad. Ilm oli sellel päeval samuti meil väga ilus ning päikseline. Siin on pildid sellest kohast:

 

 Pildil on eestlased, soomlane, kreeklased ja portugaallased

 

 

 

 

 

 

 

Kui külas oli käidud, ootasin oma peretütrega ta ema ning sõitsime koju, et saaksin oma kohvri ära pakkida. Samuti andsin peretütrele tänukirja, kus tänasin teda kõige eest, mis ta sel nädalal minu heaks teinud oli. 

Kui kohver oli pakitud, oli aeg minna koos minu perega ning koos Maribeliga minu peretütre venna ning Maribeli peretütre õe kooli, kus toimus supifestival. Meie Maribeliga mõtlesime, et seal pakutakse ainult suppi ning on vähe inimesi, kuid eksisime. Supifestivalil oli tohutult inimesi. Festivali korraldasid 9. klassid ning kuna neid oli 6 paralleeli oli ka laudu palju, kust sai endale meeldivaid toite valida. Aga ei pakutud ainult suppi, seal oli tohutult valikut - magusaid kui ka soolaseid toite. Ning tasumisega oli samuti teistmoodi, kui Eestis toimuvates koolimüükides. Enne kui sa söögialale said, ostsid sa pileteid, mille väärtus oli 50 senti. Nii et kui oli 50 sendine koogitükk andsid sa 1 pileti jne. 

Kui kõht oli täis läksime koos minu peretütre, Maribeli, Marcia (ühe soome tüdruku peretütar) ning soome tüdruku Mayaga Ericeirasse. Marcia isa viis meid. Läksime sinna aega veetma, sest ei tahtnud niisama kodus olla. Kõndisime mööda promenaadi ning hiljem läksime randa, kus olid väga paljud projektis osalevad noored, samuti ka 3 eestlast. Veetsime seal koos aega, sest keegi ei tahtnud veel Portugalist ära minna. 

Lõpuks oli aeg auto peale minna ning sõita kooli juurde, kus meid ootasid juba soomlased ning nende pered, kuna läksime koos sama lennukiga. Tohutult raske oli ära minna, sest paljusid inimesi me enam ei näe. Kallistasin mitu korda oma peretütart ning neid portugallasi, kes käisid eelmisel kevadel Soomes. Ma ei suutnud tagasi hoida ning hakkasin ka nutma,sest mul oli nii tore nädal olnud.

9. november (koju tulemine)


Ulna kirjutab:

Pühapäev algas varakult. Kell 3 öösel me pidime olema kooli juures, et bussi peale minna. Seejärel sõitsime Lissaboni lennujaama ning siis otse lennuki peale. Kell 6:25 algas tagasilend Helsingisse. 

Kuna päev algas nii vara, siis lennukis kõik magasid. Lend oli pikk ja kõik olid magamatuse tõttu üpris väsinud. Järgmisena maandusime Helsingisse. Seal veetsime me järgmised kolm tundi, mille ajal me sõime ja käisime turistipoodides. Kuid aeg läks ruttu omavahel lobisedes ja muljeid jagades.

Siis lõpuks läksime lennule, mis viis meid tagasi Tallinnasse. Kell 16:35 tõusime Helsingist õhku ja kell 17:00 olime juba Eesti pinnal. 

Isegi kui reis oli lõbus ja huvitav, igatsesid kõik kodu ja tahtsid tagasi minna. 

Kui me lõpuks Tallinnasse jõudsime, olid kõik surmväsinud ja läksid koheselt koju.