Erasmus+ koolitus Firenzes "Life Coaching for Teachers: Happy Teachers for Better Students"
Kadi Talpsepp ja Geitrud Kursk
Otsustasime minna märtsi alguses toimuvale koolitusele Firenzes. Meid kõnetas koolituse pealkiri "Life Coaching for Teachers: Happy Teachers for Better Students" niivõrd palju, et olime mõlemad väga elevil ning motiveeritud uusi teadmisi omandama.
Meie reis kestis nädala algusega 05.03 kuni 12.03. Alustasime oma lennureisi Itaalia poole pühapäeval (05.03) ümberistumisega Zürichis. Enamus meie kodutööd oli tehtud just Itaalia kohta kuid Sveitsi osas saime mõlemad ehmatuse meeletult kõrgete hindade tõttu. Edaspidi teame mõlemad, et Zürichi lennujaama ei julge me kumbki kaumekas kui kaheks tunniks jääda. Edasi lennates Firenze poole avanes meile lummavalt ilus vaade Alpidest.
Pärast lennureisi saime kohe tempoga kesklinna ning ühise kohvri jagamine tasus niivõrd hästi ära, et meie kohver oli üks esimesi, mis lindile ilmus. Pärast seda hüppasime (loe: jooksime) trammile ning paarikümne minutiga olimegi juba kesklinnas. Tramm sõitis lõppeatusesse ning lihtne oli ka edaspidi sama koha järgi arvestada kõigi trandpordi vahendite osas, sest nii rongi- kui bussijaam asusid samas kohas. Leidsime kaardi järgi jalutades ka oma hotelli üles, kus pidime sisse saamiseks administraatorit ootama pool tunnikest. Meie hotell oli kolmandal korrusel kuid Itaalias nimetatakse tänava korrust 0 korruseks, mistõttu asus meie jaoks öömaja 4.korrusel ning igapäevane treppidel käimise trenn andis nädala lõpuks juba tunda. Lõpuks jõudis meie administraator jõudis ähkides ja puhkides kohale ning rääkis meiega pikalt juttu. Ta andis meile linnakaardi ja joonistas sinna kõik tema meelest kõige paremad pitsa, pasta, veini, magutoitude ja muud erilised kohad ära. Andis nõu, et tuleb hoida eemale nendest söögikohtadest, kus teenindajate inglise keel on hea, sest see on näitaja mitte-autentsest itaalia köögist. Siis andis meile toa võtmed ning soovis meile Buona notte!
1. päev
Juba esimesel päeval alustasime Itaallastele omaselt oma päeva rahulikult ning kohtusime hommikusöögi lauas, kus sõime kõhud täis enne esimese koolituspäeva algust. Kui me omale hotelli olime valimas siis peamine põhjus, miks valisime endale just selle öömaja oli seetõttu, et koolitus toimub selles samas hoones. Niisiis läksime korrus allapoole Erasmus+ Teachers Academy kontorisse kust meile öeldi, et seal ei toimu mingit koolitust ning soovitasid meil täpse asukoha üle kontrollida. Rahuliku hommiku idüll sai läbi ning hakkasime mõlemad oma meile läbi kammima, kust lõpuks leidsime kirbukirjaga ühe teise aadressi. Õnneks ei olnud uus koht sugugi kaugel (u 10min kõndida). Vaatamata sellele, kui Kadi ja Geitrud õigesse koolituse majja jõudsid oli esimese päeva loeng juba - oi, ei olnudki alanud, sest hilinejaid oli veel. Naersime omaette, et oleme ikkagi Itaalias ning kellaaeg ei ole nii rangelt paigas kui eestis.
Meie koolitaja oli Mehhikost pärit Alessia Di Bari, kes alustas nädalat tutvumismänguga, mis on alati alguses närvesööv aga õnneks oli see väga positiivses võtmes, sest pidime kirjeldama enda ootusi tolleks nädalaks ning tuli välja, et olime kõik elevil ja uudishimulikud. Esimene päev õppisime kõige rohkem positiivse psühholoogia kohta. Tutvusime Martin Seligmani isiksuse teooriaga ning õppisime, et negatiivsete aspektide asemel tuleks keskenduda isiksuse tugevustele (nt. koolitaja iseloomustas ennast põikpäise asemel sihikindlana).
Alessia julgustas meid endasse vaatama ning rääkis, et igal inimesel on oma isiksuse tugevused. Iseenda põikpäisuse näite abil tõi ta välja, et lisaks sihikindlusele on ta ka enesekindel. Tänu sellele on ta ka väga hea juhtimise ning õigluse tunnetusega. Meie eesmärk oli ka leida iseenda isiksuse tugevused ning arutasime omavahel, kuidas need väljenduvad. Ruumis oli tohutult hea ja turvaline õhkkond ning jagasime omavahel mõtteid ja arvamusi oma tugevuste kohta. Oma tugevusi saab näha sellel veebilehel: https://www.viacharacter.org/character-strengths
Kogu nädala läbiv teema oli PERMA.
P- positive emotion (positiivne emotsioon),
E- engagement (kaasahaaratus),
R- relationships (suhted),
M- meaning (tähendus),
A- achievement (saavutus)
Meie igapäevane ülesaane oli märgata oma PERMAt ehk midagi, mis on meie jaoks eriline või tabav. Sellest oli vaja kirjutada: kas see pakkus rõõmu? Kas see üllatas? Rõõmustas? Kas tunned end hoitud ja turvaliselt? Kas see paelus kuidagi või pani hoopis kurvastama? See asi võib olla objekt, koht, inimene, toit, tegevus või midagi muud. Oluline on see, et see paneks midagi tundma ja et see paneks mõtlema.
Pärast esimest koolituspäeva olime mõlemad positiivselt üllatunud ja kohati sõnatud. Me läksime sööma ja arutasime, kuidas oma PERMAt leida ning tellisime pärast pasta söömist kahepeale ühe tiramisu. Avastasime Firenze linna ning jalutasime ringi nautides itaalia varakevadist melu, muusikat ja gelatot.
2.päev
Meie koolituspäev algas koduse töö kontrolliga ehk igaüks jagas oma eelmisel päeval märgatud PERMAt ning võttis selle lühidalt kokku. Alessia rääkis, et sellised väiksed refleteerimise momendid aitavad meid suuresti kaasa meie tänase päeva teemale, milleks on motivatsioon. On olemas väline ja sisemine motivatsioon. Välise motivatsiooni all näeme väljundeid nagu raha, kiitus, ühiskondlik tunnustus ja maine. Mõtlesime kõik mõne asja üle, mida teeme tänu välisele motivatsioonile. Sisemise motivatsiooni all näeme aga isiklikke eesmärke, sisemist rahuldust ja soovi midagi osata. Mõtlesime siis uuesti mõne asja üle aga seekord, mida teeme tänu sisemisele motivatsioonile - see oli ka märksa raskem.
Alessia rääkis, et motivatsioon on tihedalt seotud eesmärkide seadmisega. Eesmärgistamine peab keskenduma asjadele, mis on päriselt olulised. Enne eesmärgi seadmist tuleb endale selgeks teha, miks selle asja saavutamine on oluline ning selle saavutamiseks tuleb nautida eesmärgi täitmise protsessi ja mitte oodata ainult lõpptulemust. Rõõmuga asjade tegemine tõstab meie motivatsiooni ning asju palju kergem teha, kui tunneme end hästi. Siinkohal puudutasime ka teemat, et mis on õnn? Tähtis on mõista, et õnn on kogemus ja hetk mitte pidev olek. Tänulikkus on suhtumine, mida saab igapäevaselt praktiseerida ning tänu sellele paraneb ka inimese tuju. Tihti arvame, et suured elumuutused teevad meie elu erilisemaks kuid väiksemad igapäevakogemused teevad meid õnnelikumaks kui suured elusündmused. Kõige selle juures tuleb endast piisavalt lugu pidada ja lubada endale ka neid päevi, mil meil ei ole hea tuju. Emotsioon ei ole probleem vaid aju keemiline olek. Emotsioon ei pea olema kõikehõlmav ega laastav vaid igapäevaseid tegevusi on võimalik ka teha kurvana või vihasena.
Pärast ergutavat motivastiooni kõnet lasi Alessia meid pisut varem ära, sest kõigile osalejatele oli korraldatud giidiga linnatuur. Sõime enne pikemat jalutuskäiku kõhud pitsat täis ning giid Antonella näitas meile Firenze peidetud pärleid, tutvustas ajalugu ning vastas jooksvalt küsimustele.
3.päev
Antonella rääkis meile eile, et Firenze sai oma nime sellisest sõnast nagu Flourish (ehk õitsema) ning üks põhjusi, miks koolitus toimub just Firenzes (või oli see Alessia sõnul lihtsalt hea kokkusattumus) on sellepärast, et koolituse eesmärk on meid õitsema panna. Selleks, et me saaksime elus õitseda on oluline olla avatud ning pärast igapäevast koduse töö kontrolli liikusimegi tänase teema juurde, milleks on emotsionaalne intelligentsus.
Daniel Golemanni sõnul on emotsionaalne intelligentsus võime tuvastada ja juhtida nii enda kui ka teiste inimeste emotsioone. Üks olulisemaid emotsionaalse intelligentsuse aspekte on eneseteadvus. See tähendab võimet olla teadlik omaenda emotsioonidest, mõtetest ja käitumisest ning nende mõjust meie otsustele ja suhetele teistega. Eneseteadvus võimaldab meil paremini mõista, miks me käitume ja reageerime teatud olukordades teatud viisil ning annab meile võimaluse teha teadlikumaid valikuid. Emotsionaalse intelligentsuse raames on oluline ka sotsiaalne teadlikkus, mis tähendab võimet mõista ja tunda kaasa teiste inimeste emotsioonidele ning olla teadlik sotsiaalsetest dünaamikatest. See võimaldab meil luua tugevamaid ja tervislikumaid suhteid teistega ning olla empaatilised ja toetavad.
Alessia viis läbi ühe ülesande, kus me leidsime omale uue paarilise ning arutasime millised on meie sarnasused ja erinevused. Emotsionaalse intelligentsuse üks olulisi aspekte on kuulamisoskus. Abiks oli John Hopkinsi Mitmekesisuse Ratas. Meie seltskonnas oli õpetajaid mitmetest Euroopa riikidest kuid üllatav ning hubane tunne tekkis, kui nägime kui palju on meil pealtäha täiesti võõra inimesega ühist. Samal ajal olid mitmed erinevused kohati ootamatud kui tegemist ei olnud just mõne ilmselge aspektiga (nt vanus või välimus). Taolised ülesanded tekitasid meie seltskonnas ka palju suurema ühtsustunde ning saime omavahel palju paremini tuttavaks.
John Hopkinsi Mitmekesisuse Ratas
Emotsionaalse intelligentsuse arendamisel on üks kõige võimsamaid vahendeid konfliktide lahendamise oskus. Konflikt ei ole ei positiivne ega negatiivne, see muutub probleemiks vaid siis kui see on halvasti juhitud. Siinkohal on üks sagedaid emotsioone, mida me seostame konflikti olukordadega viha, mis on sageli kõige nähtavam emotsioon. Õpetajana kaldume just vihale keskenduma, regaeerime sellele, vaigistame või karistame, kuid me ei näe, mis selle taga on. Viha peidab sageli muid tundeid. Tänu sellele teadmisele loob tähelepanelikkus vajava hetke selleks, et muuta impulsiivseid reaktsioonid läbimõeldud vastusteks.
Iga koolitusel osalenu tegi esitluse ka enda koolist ning pärast tänast olulist teemat oli lõpuks meie kord. Rääkisime Kuusalu Keskkoolist lähemalt, laiemalt eesti haridussüsteemist ning vastasime küsimustele. Meie esitlus sai aplausi ja saime hästi hakkama.
Pärast koolitust oli meil oma ajakavas ette nähtud Uffizi Muuseumi külastus. Oli 8.märts ehk ülemaailme naistepäev, mis tähendas Firenzes seda, et muuseumikülastused on naistele tasuta. Nautisime ülejäänud õhtut muuseumis, kus on esindatud mitmed tuntud kunstnikud läbi erinevate kunstistiilide ja ajastute. Nägime Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffaello Santi, Sandro Botticelli, Caravaggiot ja Rembrandti teoseid.
4.päev
Pärast oma PERMA koduse töö esitamist tutvustas Alessia meile kommunikatsiooni kui inimestevahelist suhtlusprotsess, kus informatsiooni ja ideid jagatakse erinevate viiside abil. Oluline on aga märgata ja teadvustada, et suhtlusstiile ja seda kuidas edastatud sõnumit teadvustatakse sõltub järgmisest neljast kommunikatsiooni viisist:
Passiivne suhtlusviis väljendub tagasihoidlikkuses ja enda vajaduste mitteteadlikus väljendamises. Inimesed, kes kasutavad passiivset suhtlusviisi, võivad olla kartlikud või ebakindlad ning väldivad konflikte.
Passiiv-agressiivne suhtlusviis väljendub varjatud vihjetes, sarkasmis või teiste inimeste manipuleerimises. See suhtlusstiil väljendab passiivsust, kuid samal ajal ka kaudset agressiivsust.
Agressiivne suhtlusviis väljendub domineerimises, teiste allasurumises ja oma tahtmise läbisurumises ilma teiste arvamust ja vajadusi arvestamata. See suhtlusstiil võib olla intensiivne ja vastanduda teiste inimeste õigustele.
Assertiivne suhtlusviis väljendub enesekindlas ja selgesõnalises viisis enda seisukohtade, vajaduste ja piiride väljendamises, samal ajal austades ka teiste arvamusi ja vajadusi. See suhtlusstiil soodustab avatud suhtlust, respekti ja koostööd.
Pärast nende suhtlussviiside tutvustamist tegime ühe pikema ühise ülesande, mida lahendasime rühmades. Meile oli ette antud erinevad stsenaariumid ja igale olukorrale pidime kirjutama passiivse, passiiv-agressiivse ning assertiivse vastuse. Kui ülesanne oli tehtud arutasime suures ringis oma mõttekäike, tööprotsessi ning -tulemust.
Päeva lõpetuseks arutasime ka stressi üle ning stressi juhtimisest. stressiolukordades lülitub keha fight-freeze-flight režiimile ning meie keha püüab toimuvaga kohaneda. Alessia tutvustas meile reaalseid kehalisi reaktsioone, mis füüsiliselt juhtub kehaga stressi olukorras ning kuidas taoliste reaktsioonide kuhjumine võib viia inimese läbipõlemiseni. Seega kõige olulisemad stressiga toimetuleku jaoks rusikareeglid on oma vajaduste teadvustamine ning aktsepteerimine, ajaplaneerimisoskuse arendamine ning regulaarselt lõõgastumine.
Päeva lõpus läksime vaateplatvormile päikeseloojangut vaatama ning nägime linnasiluetti.
5.päev
Meie viimane koolitusepäev algas paljude heade sõnade, omavahelise PERMA juttude jagamise ning tänutundega, et oleme nii palju iseenda kohta õppinud. Siinkohal oli meie viimase päeva teema haavatavus. Me ei saa teistega suheldes kaastunnet tunda, kui me seda enda vastu ei tunne. Tihti võib juhtuda, et tuimestame haavatavuse ja sellega ka rõõmu.
Alessia ütles, et kogu nädala jooksul õpitu põhjal ning iseenda usaldamise ning haavatava tundega, me joonistame oma elukaardi. See oli iseseisev ülesanne, kus me joonistasime A3 paberile üles-alla liikuva elujoone, mis illustreeris elu läbimist läbi erinevate ettapide. Kui see sai valmis siis jagasime oma elukaarte paarilisega, mis oli väga põnev ja samal ajal haavatav kogemus. Me lõpetasime varem ära ning tegime ühispildi ning soovisime üksteisele kõike head ja paremat.
6.päev
Programmi viimasel päeval oli meile planeeritud chianti regiooni veini ekskursioon. Selleks saime kokku bussijaama juures ning sõitsime bussiga kauni itaalia chianti piirkonnas. Külastasime kahte veiniistandust, esimene oli kolm põlvkonda kestnud pereäri nimega Sant’Appiano ning teine oli 13 põlvkonda kestnud pereäri nimega Tenuta Torciano. Nad tutvustasid meile oma veine, näitasid kuidas veini hoiustatakse ning rääkisid kuidas nad veini valmistavad. Me saime veini maitsta koos isevalmistatud oliiviõli, trühvliõli, kõvajuustu, ciabatta ning prosciuttoga.
Sant’Appiano veiniistandus:Tenuta Torciano veiniistandus:
Kokkuvõtteks saime koolitusel mitmeid väärtuslikke mõtteid kaasa. Üks oluline teema oli eneseregulatsioon, mis on võime juhtida oma emotsioone ja reaktsioone erinevates olukordades. Samuti mõistsime, et meie suhete kvaliteet mõjutab otseselt meie elukvaliteeti.
Oluline on kasutada oma unikaalseid tugevusi, sest need aitavad meil saavutada suuremat rahulolu ja edukust. Samuti õppisime, et peaksime praktiseerima enda suhtes lahket suhtumist, mitte lihtsalt negatiivset häält oma peas vaigistama, vaid looma ka positiivse sisemise hääle.
Samuti tuli esile, et saavutades midagi enda jaoks, mitte teiste soovide täitmiseks, tunneme tõelist saavutusmomenti ja heaolutunnet. Oluline on õppida kuulama oma emotsioone, neid tundma ja mõistma, et saaksime neid identifitseerida. Oluline pole tingimata emotsioonidele nime andmine, vaid nende kirjeldamine.
Üks põhiline järeldus, millele jõudsime, on see, et meie suhted teistega kujundavad meie elu kvaliteeti. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu nende suhete kvaliteedile ja teadlikult panustada nende arendamisse.
Koolitus oli meie jaoks väga inspireeriv ja andis meile uusi teadmisi ja tööriistu enda arendamiseks ning õnneliku ja täisväärtusliku elu saavutamiseks.
