Monday, May 20, 2019

Vene keele õpetaja Niina külastas Soome-Vene kooli Helsingis


Õpetaja Niina kirjutab:

Külastasin seekord Soomet väga ilusal ajal. Ilm oli soe ja päikeseline, kõik õitses ja lõhnas. Seda tundsin ma eriti hästi seetõttu, et Soome-Vene kool asub, nagu meie omagi, keset metsa.
Soomlased ja venelased koos

Natuke koolist endast  

Meie koolist on see 200 aastat noorem keeltekool, mis oli algul mõeldud soomlastele, kes tahtsid vene keelt põhjalikult õppida. Praegu õpib koolis 700 last, kellest umbes pool on soomlased, veerand on kahekeelsed ja veerand vene emakeelega lapsed. Kuigi see statistika pole ametlik. Ametlikult ei loe mitte keegi, kes on vene-, kes on soome- ja kes on kakskeelne – kõik õpivad koos. Nii tundides, kui ka vahetundides on kuulda vene ja soome keelt. Süsteem on selline: koolieelikutel ja algklassides on meie keelekümblusega sarnane süsteem, kuid keelekasutusreeglid on leebemad. Ainetunde viiakse läbi nii vene- kui ka soome keeles. Õpetaja suhtleb õpilastega valdavalt vene keeles, kuid kui on vaja, läheb soome keelde üle. Keskkoolis ja lütseumis on vene keele tunde juba oluliselt vähem ja paljud õppeained on ainult soome keeles, et õpilased saaksid valmistuda ülikooli astumiseks ette. Vene keele tundides jagatakse õpilased rühmadeks ning vene emakeelega ja muu emakeelega lapsed õpivad vene keelt eraldi. 



Raamid ja reeglid

Esmapilgul tundub, et koolielus ei ole mingeid kindlaid raame ega reegleid: koolikella vahepeal isegi ei kuulda, sööklas käiakse tunni ajal, mööblipaigutus on vaba, õpilased võivad istuda rühmas või eraldi, räägivad omavahel töö käigus, kuid imelisel kombel kõik, isegi algklassi õpilased, ilmuvad kohale õigel ajal ja oskavad ise oma tööd korraldada. Mulle tundus, et nad olid hästi iseseisvad ja suutsid kaua aega tööle keskenduda. 

Kevadkirik ehk Jumalateenus lastele

Minu külastuse esimesel päeval terve kool läks kirikusse. See oli traditsiooniline Kevadkirik, just lastele mõeldud jumalateenistus. Lastele jutlustati, kõik koos laulsid oreli ja klaveri saatel kirikuhümne ning lõpus oli üks huvitav interaktiivne tegevus: õpilasi paluti kirjutada midagi head värvilistele ringidele, mis olid seintele kleebitud, ja pärast seda need, kes kirjutasid, said tulla lavale ja lasta seebimulle. Ma algul arvasin, et see seebimullide show on kuidagi seotud eelmise jutlusega, a la iga seebimull on sinu hea tegu ja sa teed seda ja kõik rõõmustavad. Aga ei, see oli lihtsalt selleks, et lastele jääks meelde ja igav poleks.





Elu ja õppimine käsikäes

Praktiliselt igas tunnis, kus ma käisin, oli lastel palju tegevusi, kus nad said oma teadmisi kohe rakendada: matemaatika tunnis mõõdeti klassiruumi ja pinalis olevaid asju, vene keele tunnis tehti pelmeene (päris tainast ja lihaga) ning kirjutati kirju oma päris sõpradele Venemaalt, kellelt nad just hiljuti ise said kirju. Jah, päris kirju, paberil, päris ümbrikust päris postmargi- ja templiga. Informaatika tunnis said lapsed katsetada vanemate õpilaste poolt tehtud õppemänge. Vahepeal nõuab see õpetajalt ennastsalgavust, sest pelmeenide tegemine kolmanda klassi õpilastega tavalises klassiruumis ei ole maailma kõige lihtsam ettevõtmine, vaid see on seda väärt. 





Mida õppisin ja mida õpetasin mina

Ma õppisin seda, et paremus on hästi suhteline mõiste. Vaatamata sellele, et Soome haridussüsteem on üks parimatest Euroopas, on õpetajatel meiega sarnased probleemid: õpilaste käitumine ja motivatsioon, suured koormused, ajapuudus ja igavene kiire…

Ma õppisin seda, et õpilaste jutuajamine töö käigus ei ole katastroof. Õpilased on teadlikud, et nad võivad omavahel rahulikult rääkida õppetöö ajal, kui see ei sega teisi ning esimesel õpetaja nõudmisel jäävad tasa.

Ma õppisin seda, et õpetaja peab olema nõudlik ja järjepidev ning võimalikult palju suhtlema õpilastega õpetatavas keeles.

Ma õppisin seda, kuidas diferentseerida. Õpilased töötavad iseseisvalt ja igaüks omas tempos. Õpetajal läheb suurim osa tunnist õpilaste individuaalsele nõustamisele.

Huvitav, aga minust oli seal ka hästi palju kasu. Esiteks, sain proovida abiõpetaja rolli. Teiseks.. Ma millegipärast arvasin, et soomlaste õppe-elu kulgeb enamasti arvutis. Ei oska öelda, kuidas teistes koolides, kuid siin on hoopis vastupidi. Muidugi neil on tahvlid, kuigi kolme päeva jooksul ma pole kordagi näinud, et neid kasutatakse. Igas klassis on projektorid, dokumendikaamerad on alati sees. Aga kui ma mainisin, et mängude tegemiseks kasutan digivahendeid, tegid õpetajad suured silmad. Kui ma demonstreerisin neile, kuidas LearningApps töötab, nad rõõmustasid nagu lapsed ning kogu aeg küsisid, kas see on tasuta. Asi on selles, et riigis, kus seadus autoriõiguste osas on väga range ning õpetajad on harjunud sellega, et tohib kasutada ainult litsentseerituid asju ja need on väga kallid, igasugune huvitav, aga tasuta asi tundub kohe kahtlane. Niisiis jõudis minuga vähemalt ühte Soome kooli tasuta digivahendite ajastuJ

Ning üleüldiselt õppisin ma seda, et õpilased on igal pool õpilased, ehk lapsed on igal pool lapsed: aktiivsed, tundlikud, püsimatud, avatud, trotslikud, vastuvõtlikud. Õpetajad on igal pool õpetajad, ehk inimesed on igal pool inimesed: loovad, huvitatud, väsinud, pühendunud, närvilised, kohusetundlikud. Igasugused. Ja kui sa tahad enda piire laiemaks teha, tule vaata, kuidas teised teevad oma tööd.

Sunday, May 12, 2019

Vaasa reisi 7.päev - tagasitulek

11. mai laupäev

Hommiku veetsid õpilased oma perede juures. Kogunesime raudteejaamas keskpäeval. Meid olid saatma tulnud lisaks soomlastele ka portugaallased, kelle lennuk läks alles õhtul. 

Projektis osalenud õpilased koos oma võõrustajatega.

Kell 12:38 alustasime tagasiteed päikeselisest Vaasast.

Kell 16:35 jõudsime vihmasesse Helsingisse. Panime oma pakid raudteejaama pakihoiu kappi ning läksime linna peale.

Kohvrid hoiukapis

Miikael on maailma parim kohvrite kappi paigutaja

Pärast paari tundi Helsingis haarasime oma pagasi ning liikusime sadama poole.
 Läbi vihma sadama poole

Reisi lõpetasime ümarlauaga. Arutlesime, mis oli reisil kõige huvitavam, mis kõige toredam, mis kõige üllatavam jne.

Ümarlaud laevas

Jõudsime ühiselt selleni, et oli tore ja väga hariv reis.

Friday, May 10, 2019

Vaasa reisi 6. päev

Reede Jaagu pilgu läbi

Hommikul kooli sõitsime Hannesega bussiga umbes 15 minutit. Koolis läksime kõik spordisaali iga reedesele kogunemisele. Seekord tutvustati projektis osalejaid. Me kõik pidime oma riigi kohta midagi ütlema. Meie rääkisime igaüks ühe lause rootsi keeles.
Vaasasse jääb maal projekti logoga ja kõigi osalejate nimedega

Pärast kogunemist jagati meid 7 rühmaks, igas rühmas üks eestlane, kreeklane, portugaallane ja 3 soomlast. Pidime koostama esitluse. Iga rühm sai erineva teema.
Vahepeal käisime söömas. Neil on reedeti makaronide päev.
Pärast sööki esitasid kõik rühmad oma tööd.

Caroly tiimi ettekanne "Stormossen and Westenergy"

 Caroly räägib, mis on Eesti jäätmekäitluses võrreldes teiste osalenud riikidega teisiti

Juuli tiimi esitlus "Democracy and Enviromental thinking"

Joanna tiimi esitlus "The ecenomic impact on enviroment"

Carmeni tiimi esitlus "Practical workshops" - ülevaade Vaasas toimunud praktilistest töötubadest
 
 
Jaagu tiimi esitlus "The pros and cons of economic activity on the enviroment"
 

Andrease tiimi esitlus "EU-elections and energy goals"

 Andreas räägib Eesti kandidaatidest Europarlamendi valmistel

Miikaeli tiimi esitlus "Tecnobothnia, Meteoria ja Vaasa saarestik" - ülevaade erinevatest külastatud paikadest

Kell 14 sai kool läbi ja me läksime bussiga koju.
Siis me Hannesega läksime tema motikaga mere äärde ja sõitsime paadiga kalale. Kala me ei saanud.

Kella 18-ks viis Hannese ema mu linna tagasi, sest siis oli kõigile projektis osalejatele pidulik õhtusöök ühes paadi-restoranis.

Farewell party

Farewell party 

Image may contain: 16 people, people smiling, people standing, sky, outdoor and water 
Kogu seltsond koos 

Oli tore!

Thursday, May 9, 2019

Vaasa reisi 5.päev

Neljapäev Juuli pilgu läbi

Hommikul ärkasin kell 6.45, sõin hommikust ning sõitsime peretütre vanaisaga kooli.

Kell 8.15 hakkasime füüsika klassis mini hüdroelektrijaama tegema.
See tuli meil väga hästi välja.


Õpetaja Mats selgitab, kuidas elektrijaama ehitada
 
 Poisid hakkasid kohe hoogsalt tegutsema

Joanna ja Caroly tööhoos - keerutavad generaatori mähisetraati

 Kuhu panna see pulk?

Õpetaja Kertu vaatab kõrvalt

Juuli disainib elektrijaama välisilmet

Carmen tööhoos

Jälle see pulk - kuhu see panna?

Mis kehvasti, see uuesti. Unustasime traadi ümbert lakikihi maha lihvimast. 

Veel viimased liimimised

Meie elektrijaama katsetamas. Töötab!

Juuli maalib

Ja ongi valmis!

Teiselt poolt ka

Seejärel sõime lõunat, milleks oli lihasupp ja mandariin ning banaan.

Pärast lõunasööki hakkasime sõitma Björköby külasse Vaasa saarestikus, kus tegime 5km pikkuse matka.

 Vaasa saarestiku kaart

 
Võrgukuurid sadamas

Selle koha peal oli kuni 1951. aastani sadam, aga nüüd oma meie selja taga maapinna kerkimise tõttu  järv (pääs merele puudub)

Vaade järvele

Matka viimasel veerandikul tegime pikniku pausi kuumade vorstide, võileiva ning kõrrejoogiga.

 
Vorstid otse lõkkelt

Kui söök oli söödud läksime linnuvaatlustorni ja selle vaade oli hingematvalt ilus.


Vaade sadamale

Vaade merele (ilusa ilmaga paistab Rootsi)



Juuli naudib vaadet

Bussiga tagasi sõites paljud magasid.

Kui olime kooli jõudnud otsustasime minna poodi, et osta snäkke.


 Vaasas ei ole veel kaskedel lehti

Poest tagasi jõudnud, hakkasime mängima lauajalgpalli ning paljud mängisid ka kaarte.


Laua-jalgpalli mängimas

Söödi oma toitu ning jagati ka teistega ning osad sõid ka eilsest järgi jäänud tacode ülejääke.

Mina mängisin portugaallaste, kreeklaste ja soomlastega "never have i ever" mängu. See oli väga lõbus ja saime üksteisest rohkem teada.

 
Mänguseltskond kooli õppeköögis

Kui oli aeg koju minna, sõidutas minu võõrustaja Inka isa meid koju. Kodus ootasid karjala pirukad ja sünnipäeva kook, kuna Inka nooremal vennal on täna sünnipäev. Me laulsime talle samuti hommikul.