Koolijuhi Kristi ja arendusjuhi Kreete Erasmus+ õpiränne Hispaaniasse töövarjuks mais 2023 (Projekti 2021-1-EE01-KA122-SCH-000016029 "Aktiivne koolipäev - liikumises ja koostöös peitub areng" raames)

Tänu Erasmus+ programmile oli meil (Kreete ja Kristi) võimalus külastada kooli Hispaanias, Ibizal. Nende meeskonna liikmed olid paar kuud varem käinud meil ning nägime võimalusi tulevikus koostööks.  

Peamisteks koostööpunktideks nägime õpilasvahetusi.  

Ibizale reisimiseks Eestist on mitmeid võimalusi ja üllatuslikult on ka võrdlemisi taskukohaste hindadega. Saar tervitas meid ilusa ilma ja külalislahkusega.  

Meie õppereis algas esmaspäevaga, mille saame lugeda reisipäevaks. Hilise saabumise tõttu sellesse päeva muid tegevusi sisuliselt ei mahtunud. Järgmiseks kolmeks päevaks oli vastuvõtja kool meile väga tiheda programmi koostanud. Tagantjärgi võib öelda, et saime suurepärase ülevaate kooli tugevustest ning nägime igapäevaelu. Avastasime mitmeid asju, mida saame sealt õppida ning mõnes olukorras oli ka tore tõdeda, et nende väljakutsed on meie omadele väga sarnased.  

1. Päev  

Külastasime kooli IES Quartó del Rei. Kool asub Ibiza saare väikeses asulas - Santa Eulària des Riu. Koolis käivad 6.-12. klasside õpilased. Neil on natuke üle 454 õpilase ning umbes 62 õpetajat ja 22 klassikomplekti. Hispaanias on väga tavapärane, et algkoolid on eraldi majades ning põhikoolis tuleb kooli vahetada. Sellesse kooli tulevad õpilased peamiselt kahest piirkonna koolist.  

Koolimaja ise on vaid 8 aastat vana, ilus ja puhas. Suuresti on koolimaja ise väga sarnane enamikele Eesti koolimajadele, kuid mõned erinevused siiski on. Esimesena märkasime, et koolimaja on ümbritsetud kõrge aiaga ning kooli alalt saab nii sisse kui ka välja vaid võtmega. Koolis töötab administraator, kes õpilasi, lapsevanemaid ja külalisi sisse ja välja laseb. Meile anti saabudes koolimaja võtmed ning saime selle tõttu ise liikuda. 

Esimesel päeval oli meil kolm peamist tegevust:  

• Kooli tutvustav kohtumine  

• Kohtumine koolijuhiga  

• Kohtumine IT-valdkonna juhiga  

Kooli tuuri viisid läbi kaks õpilast, kelle pilgu läbi oli alustuseks väga tore atmosfääri tundma õppida. Nende inglise keel oli väga sorav ja oskasid enamikele küsimustele vastata. Õpilased oli avatud ja mõnusalt jutukad. Saime teada, et neile meeldib koolis. Tore oli kuulda, et nad saavad võrdlemisi palju valikuid ise teha, mida süvendatumalt õppida soovivad.  

Koolisüsteem on võrdlemisi sarnane Eestile, kus 9. klassi on kohustuslikud ning pärast võib soovi korral õpinguid jätkata gümnaasiumi astmes. 

Kohtumine koolijuhiga tõi välja Eesti ja Hispaania hariduse kõige suuremad erinevused. Peamiseks erinevuseks võib pidada õpetajate palkamise süsteemi ja sellest tulenevalt kogu haridusvaldkonna personalipoliitikat. Arutlesime pikalt koolijuhi rolli üle mõlemas riigis ja leidsime, et meie väljakutsed just töötajate valikute osas ja sellest tuleneva vastutuse osas on väga erinevad.  

Kuna nende õpetajate palkamise süsteem on veidi segane neile endilegi, siis üritame siinkohal kirjeldada seal kuuldut. Nende süsteemi üheks tulemuseks on see, et igal õppeaastal vahetub umbes 60-70% õpetajatest!  

Neil on nn edetabelite süsteem. Kui õpetaja on magistrikraadi lõpetanud, siis ta valib, millises Hispaania piirkonnas ta edaspidi töötada tahab (piirkonnad on suured, nt Kataloonia on üks piirkond). Siis lisatakse ta oma õppeaine nn edetabelisse. Alustav õpetaja on edetabelis viimaste seas, sest ei ole veel võimalik olnud aastatega lisapunkte teenida. Punkte saab teenida tööstaažiga, koolitustega ja teatud atesteerimistestide tegemistega.  

Oletame, et õpetaja on valinud piirkonna ja eelistatuimad koolid, kus ta töötada tahab. Oletame, et ta on hetkel selles nn edetabelis 1.kohal, siis ta saab tööle sinna kooli, kuhu ta soovid. Nüüd on kooliaasta läbi ja keegi tõuseb temast edetabelist kõrgemale kohale ja soovib samasse kooli tööle tulla. Nüüd juhtub see, et juba töötanud õpetaja saab endale uue kooli ja edetabelis esikohal olev õpetaja tuleb tema asemele. Selliselt vaadatakse üle kõikide ainete õpetajate ametikohad IGAL kooliaastal. Koolijuht ütles, et ta saab vahel 1-2 päeva enne kooliaasta alguses nimed, kellest tema meeskond algaval kooliaastal koosnema hakkab. Uurisime pikalt, et mis on sellise süsteem eelised, kuid neid suudeti väga vähe meile selgitada. Väljakutseid kerkis aga palju: õpetajatel (eriti noortel) on väga ebastabiilne töö, koolides ei ole seda nn meie-tunnet, mis meile ülioluline tundub, igal õppeaastal tuleb tegeleda uute õpetajate juhendamisega jne.  

Üheks positiivseks pooleks võiks pidada, et koolid ei pea üldse tegema personali otsimisega ja saavad keskenduda muudele teemadele.  

Teatud tingimustel on siiski võimalik välja teenida ka püsiv leping, kuid saime aru, et see ei ole kuigi lihtne ning on aeganõudev.  

Õpetaja töökorralduseski võib välja tuua mitmeid erinevusi:  

• Õpetajatel sisuliselt ei ole ülekoormusi, sest kooli nn saadetakse täpselt nii palju õpetajaid, kui seal on vajadus  

• Õpetaja tööpäev oli selles kooli umbes 8:30-14:30 (väga täpseid aegu ei mäleta) ning selle aja peab õpetaja olema koolis. Kui on tunnivaba auk, siis tuleb olla valmis minema asendama, osaleda koosolekutel, tegeleda projektidega vms. See kõik on arvestatud tööaja sisse.  

Üldjoontes jättis kooli juhtimine väga sümpaatse mulje. Koolijuhi südameasi oli õpilaste vaimne tervis ning kõik sellega seonduv. Tal oli väga selge nägemus, milline kool olema peaks ja kuidas sinna jõuda.  

Järgmiseks kohtumiseks oli IT-valdkond, mis osutus ülimalt põnevaks. Selles koolis ei ole kasutusel õpikuid, vaid igal õpilasel tuleb kooli tulles osta Chromebook. Selle soetamine on perekonna vastutus ja hinnaklass pidi jääma umbes 320€ ringi. Kasutusel on küll vihikud ja osaliselt töölehed, kuid mitte õpikud ja töövihikud.  

Chromebookide kasutamiseks on koolis üles ehitatud täiesti eraldi süsteem, kuidas kõike hallata. Näiteks on õpetajal tunnis võimalik oma ekraani peal näha kõikide õpilaste tegevusi nende ekraanidel. Chromebookides on ära keelatud (süsteemi poolt) erinevad kahtlased lehed, mängud, filmide vaatamine jms. Kooli wifis olles on võimalik õpetajal ka käsitsi õpilase arvu nn lukku panna või midagi konkreetset keelata/lubada.  

Päev oli väga sisukas ja terveks õhtuks jätkus aruteluteemasid, mida võiks meie koolis kasutusele võtta ja millised on ühe süsteemi eelised/puudused.  

Mida õppisime: 

• Nende IT-süsteem oli väga arenenud ja osaliselt oleks võimalik ka meie kooli üle võtta, eriti gümnaasiumi astmesse.  

• Meie väljakutsed meeskonnatunde loomisel ja hoidmisel on väga väikesed võrreldes nende omadega.  

• Neil on väga palju koosolekute aegasid tunniplaanides.  

  

  2. Päev  

  Teine päev oli infohulga mõttes võrdlemisi sarnane esimesele. Plaanis olid järgmised tegevused:  

  • Kohtumine projektinädala meeskonnaga 

  • Nädala koosolekul osalemine  

  • Erasmus+ koordinaatoritega kohtumine  

  • Kohtumine kahe õpetajaga, kes veavad õpilaste klubi 

  • Õppetoejuhiga kohtumine  

  Päeva esimesel kohtumisel kuulsime väga põneva projektinädala kohta. Juba mitmendat aastat toimub seal koolis üks projektinädal, mil õppetunde ei toimu, vaid kõik õpilased on seotud projektitegevustega. Noorematel õpilastel on üks projekt ja vanematel teine. Üldiselt on projektid valitud selle järgi, et need tooksid kasu ka kogukonnale.  

  Näiteks oli üheks projektiks piirkonnas väljasuremisohus olevate sisalike kaitsmine. Terve nädala tegevused olid seotud selle teemaga: loengud, grupitööd, välislektorid, praktilised tegevused (sisalike kaitsmiseks ehitati varjupaigad) jne.  

  Veel oli üks projekt piirkonna hooldekodudega koostöös, üks projekt oli seotud õpilaste vaimse tervisega jne.  

  Nädala jooksul olid läbi mõeldud nii õpilaste tegevused, nende enesehindamine, õpetajate tegevused, koostöö kohaliku omavalitsusega, kommunikatsioon vanematele jne. Selliseid suuri projektinädalaid võiks ka meie koolis katsetada.  

  Edasi saime võimaluse osaleda ainesektsiooni juhtide infokoosolekul, kus üks juhtkonnaliige jagas infot ning statistikat.  

  Näiteks koguvad nad tulemuste võrdlust paralleelklasside kaupa ja kui kahel klassil erinevad tulemused rohkem kui 20%, siis palutakse õpetajatel neid tulemusi selgitada, et mõista suuri erinevusi. Näiteks erinesid kahe paralleelgrupi matemaatika tulemused 23% ning selgitusi küsitakse mõlema õpetaja käest. Infotund oli sarnane meie õpetajate infovahetunnile, vaid pikem ja sihtgrupp oli teine. Ainesektsioonide juhtidel tuli nüüd antud info edastada oma valdkonna õpetajatele.  

  Meie arutasime, et tulevikus tuleks ka meil lisada juhtkonna ja ainesektsooni juhtide koosolekuaegu.  

  Järgmiseks kohtusime kooli Erasmus+ meeskonnaga ja leppisime kokku, et uuel kooliaastal tulevad kuus nende õpilaste meile vahetusõpilastena. Kui meie saame oma järgmisele projektile kinnituse, siis saame ka meie kuus oma õpilast nädalaks Ibizale saata.  

  Arutasime, kuidas teeme koolis valikuid, kellele Erasmus+ projektis osalust pakkuda. Nende plaan on luua koolis nn punktisüsteem. Punkte saavad õpilased teenida selle eest, kui on koolis aktiivsed erinevates projektides, liikumistes jne. Ka meile tundus see väärt idee olevat ja tasub edasi arendamist.  

  Päeva järgmisel kohtumisel kuulsime väga huvitava, õpilasi koondava, klubi kohta. Kahe õpetajast entusiasti (Xus ja Michael) juhendamisel on loodud õpilaste klubi, kuhu kuuluvad pigem vaiksemad, erilisemate huvidega ja mitte üleliia aktiivsed õpilased. Nende algne eesmärk oli kuidagi omavahel kokku viia need õpilased, kes tunnevad ennast kuidagi tõrjutuna või eemale jäetud tegevustest. Klubi tegutseb vahetundidel ning neil on oma ruum, kus nad vahel vaatavad filme, meisterdavad või teevad muid ühistegevusi.  

  Praeguseks on klubil selgelt välja kujunenud liikmeks astumise süsteem, üksteise toetamise süsteem jne. Õpetajad tõid väljakutsena esile seda, et klubi vedamine on väga suuresti kinni inimestes ja isiksustes ja kui need kaks õpetajat enam koolis ei tööta, siis on selliselt klubi toimimine keerukas.  

  Loodame, et meie koolis alustav TORE liikumine võiks midagi eelpool kirjeldatu sarnast olla. 

  Viimaseks teemaks oli õppetoe juhiga kohtumine. Õppetoe meeskond on koolis võrdlemisi suur ja koosneb sarnastest ametikohtadest nagu meil. Kokku on õppetoe meeskonnas 9 liiget – nende seas psühholoogid, õpilasnõustajad ja abiõpetajad.  

  Peamiselt tegeletakse õpilaste vaimsete probleemide ning õpiraskustega. Nende süsteemi järgi ei pakuta õpilastele eraldi tugiõppe tunde, vaid abiõpetaja käib ise erinevates klassides õpilasi aitamas.  

  Meie kasutame sarnast süsteemi vaid esimestes klassides, kuid ehk tuleks ka järgnevates klassides eelistada abiõpetajat klassis tugiõppe tundidele.  

  Ka teine päev pakkus kokkuvõttes väga variatiivseid teemasid ja arutelu.  

  Mida õppisime:  

  • Projektinädalad pakuvad palju uusi võimalusi koostööks, eesmärkide seadmiseks, arenguks jne  

  • Peaksime rohkem leidma koosolekute aegu juhtkonna ja ainesektsiooni juhtide vahel  

  • Õppetoe süsteemis võiksime rohkem katsetada abiõpetajat tunnis  

  • Õpilaselt-õpilasele toe pakkumine on väga edukas, kui seda süsteemselt arendada 

    

     

     

    3. Päev  

  Kolmas päev oli peamiselt vaatluspäev, mil meile olid planeeritud erinevad tunnivaatlused ning raamatukogu külaskäik.

  Erivajadustega õpilaste tunni vaatlus   

  Kolme õppetunni vaatlus   

  Raamatukogu külastus   

  Esimese tegevusena oli meile planeeritud erivajadustega õpilaste klass. Meie ootused ja eeldused oli, et näeme sarnast klassi nagu meil on eriklassid. Eeldasime väikest rühma õpilasi, kellel on õpiraskused ja vajavad väiksemat keskkonda õppimiseks. Tegelikkuses sattusime klassiruumi, kus õppisid sügava puudega ja liitpuutega lapsed. Enamik lapsi vajasid seal tuge ka lihtsamate hügieenitoimingutega. Klassis oli 6 õpilast, kellest mitu olid ratastoolis, paaril õpilasel oli vaimne puue või mõlemad. Klassis tegutses õpetaja ning kaks abiõpetajat. Mõni õpilane käis ka teatud tundides suure klassi juures (näiteks kehaline). Meile jäi mulje, et sealses haridussüsteemis on haridusliku erivajadusega õpilastel hoopis teine määratlus. Ehk siis sellised õpilased, kes õppimises aeglasemad ja vajavad teatud ainetes tuge, ei ole nende mõistes haridusliku erivajadusega. Kindlasti kasvatavad sellised õpilased koolis tolerantsust, aitamist ja kaasamist. Samas on äärmiselt keeruline õpetajatele ja muule personalile.  

  Edasi oli meil omal soovil võimalik külastada erinevaid tunde. Kasutasime võimalust maksimaalselt ära ja käisime väga paljudes tundides, et vaadelda õppimismeetodeid, õppematerjale jms. Nagu meilgi olid tunnid väga erinevad. Ehk võis märgata, et rohkem oli tunnis arutamist, rühmatöid ja tempo ei olnud kusagil ülemäära kõrge. Tundus, et iga teema jaoks võeti väga palju aega, et kõik selle selgeks saaksid. Väga põnev oli jälgida õpetajate reageerimist erinevatele olukordadele. Mitmel juhul tundus meile, et õpetajaid ei häirinud õpilased, kes suvalisel hetkel klassis liikusid, kes korraks välja astusid jne. Õppimine oli vabas õhkkonnas ja mitmekülgne.   

  Viimaseks ametlikuks külastuseks oli raamatukogu, kus meie tutvustati programmi, millega soovivad nad lapsi rohkem lugema kutsuda. Tegemist oli veel algusjärgus programmiga, mille tulemustest veel rääkida ei saanud. Ka raamatukogu arendus oli neil veel pooleli ning kirjanduse hulk ülemäära suur ei olnud. Samas oli näha kirge ja missiooni tunnet, millega endale kõrgeid sihte on seatud.   

  Kokkuvõttes oli kogu meie külaskäik väga inspireeriv, mitmekesine ja suurepäraselt planeeritud. Õppisime palju uut ning saime mõtteid, mida ja kuidas meie koolis arendada.   

  Täname kõiki, kes aitasid meil õppereisil käia!   

• • 

    
    

    

    
    

    

    
     

  Õpiränne sai teoks Erasmus+ toel.