28. veebruar
Meie tänane päev algas raske õppetööga. Tuli ette valmistada muuseumitund, mis oleks õpilastele huvitav, tõmbaks tähelepanu, oleks õpetlik ning laseks avastada ja järeldada. Meid jagati gruppidesse. Iga grupp sai ühe Vana-Kreeka legendi, mille põhjal tuli ülesanne vormistada. Seejärel algas läbimäng. Esmalt jagas iga grupp nn soojendusülesanded huvi äratamiseks.
Lõunast sõitsime Akropolile. Akropol on Ateena keskel olev küngas, mida kasutati juba ammu ohvripaigana, kuid mis oma hiilguse saavutas riigimees Periklese ajal. Siis ehitati sinna Ateena Mereliidu rahadega templid tarkusejumalanna Athenale (Parthenon ja Erechteion) ja võidujumalanna Nikele.
Parthenon oli neist suurim ja uhkeim. Värviliste sammaste, kujude ja reljeefidega, ühtpidi kaheksa sammast, teistpidi 17. templi autoriks kuulus Vana- Kreeka arhitekt Pheidias. Kesksel kohal seisis uhke ja kullatud Athena kuju. Aja jooksul on näinud paremaid ja kehvemaid päevi. Parthenonis toimusid kunagi väga pidulikud usutalitused, kristluse tulles ehitati see ümber kirikuks, moslemid tegid sinna mošee, 17. sajandil kasutati püssirohu hoidlana. Viimane kahjustas uhket ehitist enim, sest püssirohi plahvatas ja paiskas ehitise sisemuse segamini. 19.sajandil viisid britid veel säilinud kunstiteosed Inglismaale ja pole neid Kreekale siiani tagastanud.
Erechteioni tempel on peaaegu hävinud, alles vaid väike ruum ja selle katust hoidvad karüatiidid (kaunid naisekujud). Akropoli jalamil on suur amfiteater, kus ka eestlastel olnud au esineda.
Erechteioni tempel on peaaegu hävinud, alles vaid väike ruum ja selle katust hoidvad karüatiidid (kaunid naisekujud). Akropoli jalamil on suur amfiteater, kus ka eestlastel olnud au esineda.
Künkalt avaneb lummav vaade linnale. Ükski maja linnas ei tohi olla kõrgem kui seitse korrust, et kaasaeg ei varjutaks Akropoli ilu.
Osa Parthenoni ilust on säilitatud Akropoli muuseumis, mis asub pisut eemal. Uus ja suur hoone, mille vaatamiseks jäi liiga vähe aega. Seal tuligi meil anda muuseumitund. Meie grupi legend jutustas Athena ja Poseidoni tülist Ateena linna pärast, aga sellest ei kirjuta. Uurige ise, kes on Athena, kes on Poseidon ja miks nad tülitsesid? Millise valiku oleksid teinud, kui oleksid ateenlaste kuningas?
Kahjuks jäi vähe aega muuseumi vaatamiseks, sest ees ootas sõit Sounionisse, kus kunagi oli jumal Poseidoni tempel. Ateenlased ehitasid selle kompensatsiooniks, et vaigistada Poseidoni viha. Tee sinna kulges mööda rannikut ja oli omaette elamuseks.
Kreeklaste seas levib legend, et inglise luuletaja George Gordon Byron (1788-1824) olevat kraapinud oma nime ühele templi sambale. Kogu grupp tormas autogrammi otsima ja leidsime ka. See oli päeva parim osa, me saime vägeva elamuse!
Kreeklaste seas levib legend, et inglise luuletaja George Gordon Byron (1788-1824) olevat kraapinud oma nime ühele templi sambale. Kogu grupp tormas autogrammi otsima ja leidsime ka. See oli päeva parim osa, me saime vägeva elamuse!
Selline oli meie tänane päev.
 |
| Ateenlaste kohtumaja (vundamendist pole kaugemale jõutud) |
 |
| Amfiteater Akropoli jalamil |
 |
| Panthenon |
 | |||
| Tagaplaanil Ateena akropoli uus muuseum |
 |
| Erechteioni tempel |
 | |
| Sina ja mina |
 |
| Poseidoni tempel Sounionis |
 |
| Kes on pildil? |
 |
| Päike loojub Egeuse merre |
No comments:
Post a Comment