Viies päev - klaasimuuseum, mereorel ja suvealguse avapidu rannas

Tänane päev hakkas väga varakult, sest juba 7.15 seadsime sammud linna Zadar. Ees ootas pikk bussisõit, mille sisse mahtusid väike uinak ja mitmed peatused. 

Esimene sihtkoht linnas oli Museum Of Ancient Glass ehk klaasimuuseum. Seal tehti meile ekskursioon ja näidati klaasist kannu tegemist. Lisaks oli meil väga tubli giid, kes andis esimest korda inglise keeles ekskursiooni.

Peale muuseumit viisid ekskursiooni läbi noored meievanuselised giidid, kes viisid meid linna eripaikadesse.

Järgmisena suundusime mereäärde, kus nägime suurt päikesesüsteemi ning lainete toimel töötavat mereorelit. Mida suuremad lained on, seda uhkem muusika mängib. 

Pildil on oreli viled, millest hääl välja tuli.

Päikesesüsteemi osad kuni Maani.

Õpetaja Kai jagas nippe, kuidas pimedas üksi koju minnes end julgemalt tunda. Nimelt tegi tema koolipõlves nii, et hoidis igaks juhuks koduvõtmeid nukkide vahel, juhuks, kui keegi peaks kallale tulema.

Olles juba kaua linna peal ringi rännanud saime lõpuks sööma minna. Lõunasöögiks pakuti nii kana kui kala ning samuti ka magustoitu,  milleks olid toorjuustukook ja panna cotta. Toit maitses väga hästi ja kõhud said täis.

Peale sööki oli meil vaba aeg, mille jooksul oli võimalus käia rannas või vaadata linna ja osta endale koju suveniire. Seejärel istusime bussi ja sõitsime Krk'i saarele tagasi, kus ootas meid isuäratav õhtusöök. Peale õhtusööki läksime rannas toimuvale peole, kus sai kuulata omapärast muusikat ja nautida vaadet merele.

Elina ja Mariliis

Päiksepaisteline päev Baškas ja saarel ringi tuuritades

Päev algas hommikusöögiga, kus sai söögiks samu asju, mis eelnevatel hommikutel. Seejärel suundusime grupiga bussijaama, kus buss viis meid ringreisile Baška linnakesse.

Peatusime Baška linnas, kus hakati järjest näitama glagoliitilise tähestiku monumente. Esimeseks täheks näidati meile tähte “A”, mis meenutab veidi maasse löödud kahvlit. Monumendi juurde jōudes jagati meile infovoldikud, kuhu sai joonistada iga tâhe juurde vastava tähe. 

Tegu on projektiga, mille käigus püstitati iga tähe skulptuurid. Skultpuurid paiknevad piirkonnas laiali ja neid saab läbida tähistatud raja abil.

Külastasime St. Lucy kirikut Jurandvoris, kus ees oli järgmine monument, täheks oli S. Giidiks oli mees, kellel oli lahe pusa seljas. Kirikus näidati meile Baška tahvlit ja tutvustati selle ajalugu ja tähtust Horvaatia rahvale. 

Kirikus tutvusime nende keele ajalooga ning glagoliitilise tähestikuga. Kõik monumendid olevat pühendatud erinevate Horvaatia linnade auks. Kuna väljas lõõskas väga soe päike, oli kirikus olek väga jahutav. 

Järgnes lühike bussisõit, mis möödus muusika saatel. Sihtkohta Baškasse jõudes kõndisime kitsastel tänavatel. Giidi sõnul olid tänavad kitsad, et mees ja eesel mahuksid kõrvuti kõndima ning et mees saaks eeslist kinni hoida. Majad ise olid kivist ja väikeste akentega, et kaitsta augustikuise 40 kraadise palavuse eest. See pidavat olema parem lahendus kui konditsioneeriga maja. 

Järgnesime sadamasse, kus oli laguunsinine vesi. Eile oli olnud tugev Bura tuul, mis tõi helesinise vee tumeda asemele.

Seal sõime ka lõunasööki - oli valida kana, liha või pitsa. Peale söömist oli vaba aeg, mida kasutasime ära suveniire ostes ja rannas päevitades. Julgemad läksid ka ujuma. 

Olles saanud kauni jume nahale (kes põles ära, kes mitte), sõitsime Vrbniku linna, mis oli horvaatia võõrustajaklassi Miriami kodulinn. Linn elatub peamiselt viinamarjaistandustest, igal perel on oma istandus. Piirkonnas valmitatakse väga tuntud valget veini.

Seal läbisime väidetavalt maailma kitsaimat tänava vahekäiku. Vrbnikus saime käia ka kohalikus suveniiri poes, kus oli võimalus osta näiteks väga populaarset kohalikku viigimarja moosi või maiustusi.

Järgnes muusika saatel bussisõit koju. Mareikel õnnestus unustada oma telefon bussi. 

Vabal ajal saime jällegi käia rannas, vanalinnas ning poes. Õhtusöögiks oli kiidetud kalmaar ning liha, koos friikartulitega. Peale seda sai veedetud aega end after-suniga kreemitades ning toreda päeva üle muljetades. 

Valmistume minema varakult magama, sest homme on tavapärasest varem äratus (Hommikusöök kl 6:45!!) ning tulekul pikk ja seiklusrikas päev.

Merilyn, Kaileen and Liisa

Vana-slaavi tähestik ja kõrged kaljunukid (N.26.04)

Neljapäevane koolipäev algas varakult. Nagu me kõik teame, on aju töötamiseks vaja süüa. Hommikusöögiks oli vana hea singi võiku ja Nutella võiku. Keha ja vaim kosutust saanud, alustasime rännakut kooli, et läbi mänguliste tegevuste õppida horvaatia keelt. Samuti pidime meie õpetama neile eesti keelt. Selle teekonna tegi erilisemaks see, et pidime kooli minema omapead... saime hästi hakkama.

Kohal tervitasid meid horvaatia sõpsid ja õpsid. J

Esimeseks õpetasid õpilased meile vana slaavi tähestiku. 

Õppisime tähed ükshaaval selgeks ning kirjutasime oma nimed selles tähestikus paberile.

Saime ka igaüks postkaardi, millele saime õpitud tähtedega oma perele tervituse kirjutada. 

Järgnes meie õpetamise kord, millega alustas Siim, kus ta õpetas horvaatlastele täpitähti. Õppetöö huvitamaks tegemiseks viisime selle läbi mänguliselt. Iga horvaatia õpilane sai küsida meilt eesti keelseid väljendeid ning seeläbi saime rohkem üksteisega suhelda. Klassikaaslaste tehtud Kahoot’i kaudu said ka nad lähemalt tutavaks Eesti kultuuriga.

Peale lühikest pausi asusime õppima sõlmi. Krk'lane on rannikurahvas ja pea igal perel on oma paat või laev. Seepärast on loomulik, et osatakse sõlmi siduda. Meile õpetati kolme sõlme tegemist, sh päästesõlme sidumist oma keha kõlge. Sannal oli asi selge ning näitas klassi ees oma oskusi. Seejärel saime meisterdada sõbrapaela-käevõru, kasutades õpitud sõlmi.

Järgmisena võtsime klassiga suuna restorani Torkuli. Seal meile serveeriti friikartuleid ja paneeritud kana. Desserdiks pakuti meile õunakooki. See maitses kõigile.

Restoranis oli väga huvitav sisekujundus ja nägi välja väga esinduslik välja.

Peale lõunat anti meile vaba aeg, enamus tegid aega parajaks vees supeldes, mis oli väga värskendav arvestades, et väljas oli 26c sooja. Leidsime klassiga ca 4m kõrguse kalju, kuhu oli rajatud vettehüppe platform. Julgemad hüppasid alla. Joosep ja Sanna võtsid enamus hüppeid kaadrisse. 

Oleme päikest saanud - kel nina punane, kel selg põlenud. Ohtralt on kulunud õpetajate päikesekreemi ning after-sun kreemi.

Päeva lõpetasime õhtusöögiga oma ööbimis kohas Maritim. Igal õhtul ootab meid õhtusöök, täna pakuti meile friikartuleid, paneeritud kala, kana seenekastmes ja ahjukartuleid juurviljadega. See oli lõpp tänasele päevale ja me jääme ootama homset saare ringreisi. 

Autorid Joosep, Nikolai, Raigo ja Anri

Saame tuttavaks - elu on lill (K. 25.04)

Teine päev

Ärkasime hommikul kell 7.00 kauni päikesepaistega. Tegime hommikused ettevalmistused ja suundusime hotelli all asuvasse söögikohta, kus saime nautida lihtsat, kuid maitsvat hommikusööki.

Saime valida hommikul valmistatud saiale peale vajalikku, nendeks olid: juust, sink või itaaliapärane salaami. Magusaks oli sai nutellaga. Kõigele saime kõrvale valida kohvi, tee, kakao ja sidrunimaitselise vee vahel. Kui isu sai kinnitatud, suundusime tagasi tubadesse. Tegime korda voodid ja 8.30 ootas meid Krk'i kooli 2 õpilast Valerija ja Blanka, tüdrukud olid kohe seltsivad.

Alustasime nende juhtimisel teed kooli poole, tegime seda küll veidikese ringiga, et näha väikest „sneek peeki“ Krk'i linnast. Kooli jõudes võeti meid vastu väga soojalt ja tervitati südamliku, projektikaaslaste poolt korraldatatud kontserdiga.

Meile esitati mitu klaveri ja kahe kitarriga saadetud laulu. Märkasime, et sellega oli tõsiselt vaeva nähtud. Edasi suundusime kooli esimesel korrusel asuvasse klassi, kus tutvusime meid võõrustavad klassiga.
Siim alustas meie riigi tutvustamisega, tema esitlus oli üles ehitatud väga humoorikalt.

Vaatasime Joosep Agu filmitud ning Kaileeni, Merilyni, Elina ja Liisa meisterdatud videoklippi, mis tutvustas meie kooli. Andsime teatepulga edasi meie horvaatidest sõpradele, kes rääkisid lähemalt nende riigist.

Saime juua ja süüa meile eraldatud laual limonaadide ja vahvlite näol. Meile anti kauaoodatud wifi parool ning hakkasime mängima Horvaatia kohta koostatud kahooti. Auhinnaks esimesele kohale oli kommikarp, võitjateks osutusid Siim ja Raigo.

Mõtlesime, et kooli tuletõrje alarm hakkas tööle, kuid see heli oli hoopis kooli vahetunni kell. Pärast ehmatust pidime tõusma püsti ning ennast tutvustama, ja saime ühtlasi teada enda klassi ja horvaatide huvide kohta.

Hiljem suundusime õue, kus meile viidi läbi nö „ice breaking“ (jäälõhkumis) ja "team-building" (meeskonna) mängud. Saime lähemalt tutvuda meie võõrustajatega.

Pärast mänge läksime päikese käest varju, kus asuvas kioskis valmistati meile itaaliapärane seenepitsa. Seda mugides kuulasime horvaatide poolt lastud laule, saime nendega veelgi rohkem sõpradeks. Kui märkasime, et meil on võõrustajadega sama muusikamaitse, siis lasid nemad meid pulti ja tegime neile vastupidist.

Pärast lõunapausi tegime klassi korda ja hakkasime alustama rännakut vanalinna, kus meile tutuvustati igivana, Vana-Rooma aegset katedraali ning Frankopanski Kastelit, meie sõbrad rääkisid selle ajaloost. 

Nägime Krk-i peatänavaid, nende ristumisi. Silmasime eemal jäätisekohvikut, kuhu läksimegi jäätist  ostma. Liikusime edasi kõrval asuvasse parki, kus nautisime meelepäraselt valitud jäätist. Horvaadid rääkisid meile Krk'i parimatest kohvikutest. Leppisime nendega kokku, et saame õhtul kokku ning jagame muljeid. Pärast seda oli meil kuni 19:30 vaba aega, kus käisime väiksema grupiga ujumas.

Päevaülevaate kirjutasid Sanna ja Liisa

"Move2Learn, Learn2Move" - 11.klass võidureisil Horvaatias (T, 24.04)

24. märts, 2018

Esimene reisipäev

Ongi käes, sõit Horvaatiasse. Reis, mida me oleme pikisilmi oodanud juba septembri lõpust alates sellest ajast, kui kuulsime, et olime võitnud Move2Learn, Learn2Move konkursil. Auhinnaks olid reisipiletid projektipartneri, Krk saarel asuva kooli juurde.

Reis algas hommikul kell kolm Kolgast, buss suundus sealt Kuusalu poole ning korjas peale üksjagu õpilasi, kel kõigil silmad säramas, vaatamata varastele hommikutundidele. Läbi varahommikuse uduloori sõitsime vaikse jutuvadina saatel Tallinna lennujaama, kust algas meie reis.

Esimese lennuga sõitsime Frankfurti, kus me pidime ümber istuma järgmisele lennule Horvaatiasse, Zagrebisse. Lennusõidud möödusid probleemideta. 

Zagrebisse jõudes olid kõigi kõhud tühjad ning läksime kohvikusse La Štruk sööma. Meile serveeriti seal selle Horvaatia piirkonna rahvustoitu, mis meenutas lasanje lehtede ja kodujuustu vormi. 

Sealt edasi läksid meie klassi teed lahku. Esimene grupp läks 15.30 bussi peale ja teine grupp alles 17.30. Sõit Zagrebist Krk’i kestis neli tundi, selle sisse mahtus kaks vahepeatust, kus sai tualetis käia ning jalga sirutada.

Ühes vahepeatuses, Rijekas, said õpilased proovida kohalikku pitsat, mis oli mitmete sõnul parim pitsa, mida söödud on. Pitsasid mugides,sõitsime läbi mägede ja hingematvalt kauni maastiku vahel oma lõpp-punkti Krk linnakesse, kus ootas meid ees vastuvõtva kooli õpetaja Gordija.  Ta juhatas meid meie ajutisse kodusse, MaritimGuest House’i. Seejärel jagati ära toad ning anti võimalus end sisse sättida. 20.30 ootas meid õhtusöök, mis oli väga maitsev. Buffet' menüü sisaldas risotot mereandidega, pastat tomati-hakklihakastmega, värsket salatit ning lavaši-laadset saia.

Pärast õhtusööki sai igaüks võimaluse vaadata ringi ning teha omi asju, mitmed merelembelised õpilased seadsid sammud otsejoones mere äärde, et proovida ise järgi Vahemere soolast merevett. Mõned õpilased läksid vastu teisele grupile, kes jõudsid hilisema bussiga. Ülejäänud õpilased läksid tutvuma omapärase arhitektuuri ning kauni loodusmaastikuga. Üldmuljed on head ja nii mõnelgi hetkel võib kuulda kedagi hüüdmas: „Vaata seda!“ või „Nii kaunis!“. Jääme ootama põnevusega järgnevaid päevi.

Gätriin

Kuusalu kooli leht. Märts 2018. EV100

head lugemist! Seekordses numbris on sisa 22 lehekülge väärt lugemist. Otselink

Antiigist tänapäeva (01.03-02.03)

1. märts

1. märts on kreeklastele väga oluline päev. Sel päeval algab kevad. Täna on  õues 17 kraadi sooja. Kevade esimesel päeval kinnitavad emad lastele käe ümber puna-valged paelad päikese kaitseks. Kõlab naljakalt, kuid Kreekas on suvel väga palav ning võib saada päikesepiste. Lapsed kannavad paelu 1. aprillini.

Meie koolipäev algas kell üheksa loenguga ja muidugi ülesanne. Seekord tuli minna muuseume külastama õpetajana, kes otsib teemat, mida muuseumitunnis kajastada. Ülesanne oli keeruline seetõttu, et meil polnud aimugi, mida võiks näha Ateena Gaasimuuseumis.

Kui Akropol oli ette ennustatav, siis gaasimuuseumist teadsime vaid, et tegemist on tehnika- ja linnamuuseumiga. Gaasimuuseum osutus vanaks kivisöest gaasi tootvaks  tehaseks, mis töötas veel eelmise sajandi 80. aastatel. Põhimõtteliselt oli tegemist energiajaamaga. Ateenas kasutati ja kasutatakse palju gaasi. Tänavad on valgustatud gaasilampidega, süüa tehakse gaasipliidil. Tehas toitis peaaegu terve Ateena ja Pireuse. Räägiti tööliste raskest elust ja gaasitootmise tehnoloogiast. Ühes kompleksi hoones oli avatud näitus Kreeka tööstuse arengust algusest 19. sajandi lõpul kuni tänaseni. Toas jooksis ajajoon kirjeldustega ning  sai näha erinevate vabrikute tooteid. See oli meie esimene kokkupuude interaktiivse muuseumiga Kreekas, mis Eestis nii tavaline juba.

Isetegutsemise võimalus Kreeka muuseumides puudub, kõik eksponaadid on klaasi või nööri taga ja puudutada ei saa. Täna õppisime seda, et võid teha plaane, aga tegelikkus osutub teiseks. Õpetaja ei tohi kunagi õpilastega minna eelteadmisteta ja ettevalmistuseta muuseumi.

Täna oli aega piisavalt, et jalutada Ateenas ning tutvuda kreeklaste eluoluga.

Päeva lõpetas õhtusöök Kotili kohvikus, kus meil oli võimalus õppida Kreeka tantsu ja maitsta rahvusköögi hõrgutisi. Kreeklased armastavad hästi ja palju süüa, eriti õhtul. Kreeka vanamehed on kõvad tantsulõvid, aga nad tantsivad pea alati üksinda. Tantsitakse, vesteldakse ja ollakse kui üks pere. Lahe!

Merja kuulab giidi juttu (giid Merjast vasakul)

 

Gaasimuuseumi plaan

Oskar kuulab targa näoga kreekakeelset giidi

Mõista, mõista, mis see on?

Üksildane kilpkonn keset Ateenat

Üle kahe tuhande aasta vanune tänav Kerameikoses

Mētrópolise katedraal

2. märts

Täna saab meie õppus läbi. Päeva algus oli tavaline. Mida teeksime oma õpilastega meremuuseumis? Hea küsimus, aga õnneks ei pidanud sellele rohkem mõtlema. Mõlemad tänased muuseumid olid Pireuses.

Esimesena külastasime Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus- muuseumi. Palju raamatuid meremeeste reisikirjadest Platoni või Aristoteleseni. Giid ütles, et neil on olemas kõik Kreeka teadusraamatud, mis üldse kunagi välja antud.

Kreeka Meremuuseum Pireuses oli tulvil kreeklaste meresõidu ajalugu, aga Eesti omale jääb alla. Meil on huvitavam ja saab ise avastada. Meresõit pole naistele (naine laevas, laev põhjas). Palju oli laevade makette, navigeerimise vahendeid, portreid kuulsatest meresõitjatest ning kogu väljapaneku sidus tervikuks ajajoon, mis algas Vana- Kreeka laevadega ja lõppes  tänapäevaste kaubalaevadega. Ühtlasi sai ülevaate kaubanduse ajaloost.

Hakkab lõpule jõudma meie seiklusrikas reis. Veel viimased pingutused, kokkuvõtete tegemine (eksam),  pidulikud käesurumised ja nägemist.

3. märtsil alustame hommikul vara koduteed. Trotsides karmi lumetormi loodame pealelõunat koju tagasi jõuda. 

Admiral Nelsoni aegne laev (Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus-muuseumi)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Kes on ateenlane?

1. Tumedapäine, tumedasilmne ja lühikest kasvu. 

2. Räägib keelt, mis on segu hispaania, itaalia ja vene keelest.

3. Kirjutab ja loeb eestlasele tundmatus tähestikus.

4. Valdab inglise keelt suhtlustasandil.

5. Kui ta tuleb kohtumisele 15 minutit hiljem, pole ta hiljaks jäänud.

6. On kõva jutumees/naine, aga ei suru end peale.

7. Armastab tantsu ja võistelda selles.

8. Armastavad head toitu ning joovad palju kohvi.

9. Ei oska liikluses olla, kui vihma sajab.

10. Enamus neist teenib umbes 500 eurot kuus, majanduskriis viis palgad alla.

11. Euroopa Liidu rumalaid seadusi ei järgita (toidukohtades tehakse suitsu, toidu hügieeninõuded)

12. On rajanud bensiinijaamad suurte elumajade alla.

13. Ei tunnista punast valgusfoori tuld.

14. Toidavad kodutuid koeri ja kasse.

15. Ei viska tualetipotti paberit, sest kogu torustik on vana ja võib ummistuda.

16. On truu fänn ühele palliklubile.