Õpime õpirännates!: 2022. a. õpiränne Bolognas

Kuusalu Keskkooli majandusõpetuse õpetaja Kadri Idavain käis 2022.a. suve lõpus Erasmus+ programmi raames Itaalias Bolognas täiendkoolitusel. Järgnevalt tema muljeid ja meenutusi.

Osalesin 28.08-03.09.2022 Bolognas, Itaalias Erasmuse õpirändes kursusel „ Teaching enterpreneurship and leadership at school“. Alljärgnevalt püüan need toredad ja kasulikud päevad lühidalt kokku võtta.

Saabusin Bolognasse juba 27. augusti õhtupoolikul ning sättisin ennast mõnusalt sisse mugavas ja kaasaegses üliõpilaste ühiselamu hotellis nimega Camplus Guest Bologna.

Pühapäeva, 28. augusti hommikul jalutasin veidi ringi lähiümbruses ja siis oligi juba aeg kokku saada kaasõppijatega esimesel kohtumisel. Meid võttis vastu ELA (Erasmus Learning Academy) vabatahtlik Dominika, kes oli aasta aega Bolognas elanud poolatar. Pärast lühikest tutvumisringi kaasõppijatega, selgus et õppijaid on enim Kreekast, Islandilt ja Saksamaalt ning et korraga toimub 3 erinevat kursust paralleelselt. Leppisime kokku, et saame linnaga tutvumiseks kokku sealses tuntumas kohtumispaigas, Kahe Torni all.

Kõik leidsid selle koha tõesti kerge vaevaga üles ja siis suundusime jalutuskäigule, tutvuma ühe maailma vanima ülikoolilinna Bolognaga. (Bologna ülikooli asutamisajaks peetaks 1088.aastat, mis teeb ta Euroopa vanimaks ülikooliks) Dominika tutvustas meile lühidalt linna vaatamisväärsusi ja rääkis nende kohta huvitavaid legende, nt et selliseid torne nagu Kaks Torni praegu, mis näitasid linnakodanikke jõukust, oli olnud kunagi linnas ligi 100; et võlvkäigud, mille poolest Bologna on tuntud, tekkisid seoses üliõpilaste korteripuudusega ja nüüd on neid linnas kokku üle 40 km jne. Jalutuskäigu lõpetas ühine õhtusöök. Esmaspäevast reedeni oli päevakava üldiselt üks: hommikusöök, õppimine, lõuna ja seejärel vaba aeg, et tutvuda Bologna ja /või lähedal asuvate teiste Itaalia linnadega, kuhu sai mugavalt ja kiiresti kiirrongidega. Aga mõni sõna siis õppetööst. Mina olin ühes grupis seitsme Kreeka õpetajaga, kes võtsid mind väga armsalt oma seltskonda omaks ja pingutasid tõsiselt, et minu pärast omavahel mitte liiga palju kreeka keelt rääkida J Meie õpetajaks sellel kursusel oli Susanna Esposito, võluv noor itaallanna, kes rääkis väga head inglise keelt ja oli õpetajana suurepärane: tema kursus oli põhjalikult läbimõeldud, palju erinevaid tegevusi pakkuv, asjakohane ning kindlasti saan mitmeid asju läbi viia edaspidi oma õpetajatöös. Pärast kursust saatis ta meile kõik materjalid ja julgustas neid soovijatega jagama, nii et keda huvitab, küsige! Alustasime loomulikult üksteisega põhjalikumast tutvumisest, alloleval pildil tutvustan ma Kuusalu Keskkooli ja pildi nurgas on Susanna.

Kursusel rääkisime palju ettevõtlikust mõtteviisist, et see ei puuduta ainult ettevõtjaid, vaid tuleb kasuks meile kõigile igapäevases elus. Kursuse eesmärgi oli Susanna sõnastanud järgmiselt: „We do not aim at creating entrepreneurs, but at giving teachers hints and advices on how to foster motivation in students, how to teach them to deal with failure, be creative and determined :)“ Sellel pildil oleme Elsaga kahekesi jalutuskäigul Bolognas, kaunis San Luca Madonna pühamu juures.

Kuna Kreeka õpetajatest keegi otseselt ettevõtlust ei õpetanud, nende hulgas oli nii algklasside õpetajaid kui kunsti ja keeleõpetajaid, siis pühendasime kursusel väga palju tegevusi loovust arendavatele ülesannetele ja kastist välja mõtlemisele, eesmärkide seadmisele, meeskonnatööle jms., mida kõike saab rakendada erinevatel elualadel ja mis ei ole ainult omased ja olulised ettevõtjatele. Aga samas panime kokku ka ärimudelit, rääkisime juhtimisest ja finantsidest jms. ka otseselt ettevõtlusega seotud näidete kaudu. Seega minule oli see kursus täiesti „kümnesse“ ja ületas mu ootuseid. Lisaks ootustele oli mul ka üks väike hirm, mis oli seotud inglise keeles suhtlemisega, aga ka see hirm sai ületatud, sain hakkama küll ja suureks toeks oli mulle Kreekast pärit inglise keele õpetaja Elsa, kes mind kohe oma „tiiva alla“ võttis. Tänu Elsale ja tema toredatele kolleegidele kihutasingi kohe esmaspäeval pärast lõunat endalegi ootamatult nendega koos Veronasse, Romeo ja Julia linna. Omapead ma poleks küll selle peale tulnud ja kõigi piletite ostmisega hakkama saanud, aga teistega koos kujunes sellest üks reisi ilusaim päev. Veronast ei teadnud ma midagi ja kui me otsustasime teha algatuseks turistirongikesega väikese tiiru ja sealt meile öeldi, et „Verona is the most beautiful city in Italy“, siis naersin, et nii nad räägivad kõik. Aga rongisõidu lõpuks olin ma selle lausega juba peaaegu nõus, Verona on muinasjutuliselt armas ja ilus, soovitan kõigil külastada! Pärast jalutasime veel vanalinnas, külastasime loomulikult Julia rõdu ja nautisime muidu elu ja ilu ja mina muidugi ilma. (Ilmaga ka väga vedas terve reis, sooja oli kogu aeg 25-30 kraadi päeval ja paar väikest vihmahoogu ainult, tavaliselt öösel või hommikul).

Lisaks õnnestus meil veel väljasõit teha Firenzesse kolmapäeval. Firenzes veetsime 2 tundi Uffizi galeriis nautides Itaalia maalikunsti, aga jõudsime ka linnas tiirutada. Kuulus katedraal oli meie sinnajõudmise ajaks juba piletimüügi samaks päevaks lõpetanud (ja ilmselt tulebki teha tänapäeval paremini planeerimistööd, enamus pileteid on soovitav ette osta internetist juba varem), aga pole hullu, jääbki midagi järgmiseks korraks, sest ka sinna linna tahaks veel kord kindlasti tagasi.

Teistel päevadel tutvusime veel rohkem Bolognaga ja mulle meeldis ka see linn väga. Bologna hüüdnimed on La Dotta, mis viitab tarkusele (ülikooli pärast), la Rossa, st punane ja tuleneb nii ehitiste ja katuste punasest värvist kui ka elanike kommunistlikest vaadetest (nt oli seal veel tänapäevalgi tänav nimega Stalingrad…) ja viimaseks la Grassa, mis tähendab rasvane või paks ja see on viide Bologna rammusale ja rasvasele, palju sealiha ja sinki sisaldavale Itaalia köögile. Panengi siia Bologna iseloomustamiseks kolm pilti, iga hüüdnime kohta ühe:

1. Ülikooli raamatukogu

2. Punast värvi linn

3. Rasvane linn

Reedel tõmbasime oma kursuse kokku, saime tunnistused ja tegelikult oli päris nukker, et see aeg nii kiirelt läks.

Õhtul oli veel lahkumisõhtusöök koos teistel kursustel osalenutega:

Kõik jagasid kontakte ja lubadusi, et kui ükskord meie maad külastate, siis võtke kindlasti ühendust!

Laupäeval sain tunda ka väikest lennuärevust, kuna eelmisel päeval streikinud Lufthansa piloodid otsustasid osaliselt streikida ka sel päeval ja Kreeka sõbrad saatsid mulle Bologna lennujaama hommikusest tunglemisest hirmuäratava pildi: ning sõnumi, et nende lend ja paljud teised on edasi lükatud. Tormasin siis pisut planeeritust varem kohale, kuid minu õnneks oli olukord juba lahenenud ja nii taaskord läbi Frankfurdi jõudsin õnnelikult pühapäeva varahommikul kell 01.30 Tallinna.