SDDS neljas päev - inimõigused ja Kreeka väärikas ajalugu

Kõigepealt on meil rõõm teiega jagada tänase päeva pilti!

Iga hommik algab kogu kooliperele kohustliku kogunemisega kooliõuel. Loetakse ette lühike palvus, seejärel antakse infot eelseisva koolipäeva kohta.

Nüüd aga programmi juurde. Tänane päev oli jagatud kaheks. Ennelõunal viis Kreeka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tasos läbi inimõiguste tunni. Saime teada inimõiguste kujunemise ajaloo kuni ÜRO inimõiguste deklaratsiooni loomiseni 1948. aastal. Ülddeklaratsioon sätestab 30 artiklit. Vaatasime ja arutlesime üheskoos videosid - Mis on inimõigused? ja Inimõigused artiklite kaupa. Oli huvitav koosõppimine.

Seejärel esitlesid kõik koolid eelnevalt ettevalmistatud esitlused oma riigi demokraatiast ja jätkusuutlikkusest.

Pärastlõunal viis buss meid 12. km kaugusele Vergina külakesse.  See koht on tuntud ajaloohuvilistele turistidele, sest just seal asub kuningliku hauakambri muuseum.  Kogu piirkonna arheoloogiline ala kuulub Unesco maailmapärandi nimistusse. Üks leitud hauakambritest kuulub Philippos II Makedoonia kuningale, kes on meile ehk paremini tuntud kui Aleksander Suure isa.

Turiste ahvatlesid suveniiride poed, rõõmsat elevust aga ringijalutavad rahumeelsed koerad.

Neljapäev on koolivaba päev, sest on Püha Antoniuse püha. Meie teame 17. jaanuarit tõnisepäevana. Igal Kreeka linnal ja külal on oma kaitsepühak. Veroia linna kaitsepühak on just nimelt Püha Antonius, tähtsa päeva puhul antakse Veroias kõigile vaba päev.

Õhtupoolikul toimus kohalikus Püha Antoniuse kirikus jumalateenistus, kiriku ümber peeti laata ja pakuti laadakraami ning laadatoitu.

Kalinihta!

SDDS kolmas reisipäev - Solidaarselt "Kalimera"! (Viktoria)

Päev algas meil kreeka keele tunniga, kus õppisime ütlema jah, ei ja tere. Samuti ka küsima üksteise nime ja kuidas meil läheb. Naljakas oli kuulda, et "kala" tahendab kreeka keeles OK.

Peale tundi läksime Thessalonikisse. Sõit sinna kestis umbes tund aega, selle ajal lahutati meie meeli laulmisega. 

Esimene koht, kus käisime oli kirik nimega Rotonda. Tuli välja, et see on ainult teisipäeviti kinni, aga meile tehti erand ja meid lasti sisse. Vanasti oli see olnud moslemite mošee, mis on nüüd muudetud kristlikuks kirikuks. 

Peale seda läksime me Galeriuse kaarte juurde, kus oli palju tuvisid. 

Teepeale jäi ka Navarino väljak, kus nägime vanade Kreeka majade varemeid. 

Käisime ka "Valge Tornis" mis on nii-öelda Kreeka Eiffeli torn. Kui me torni tippu jõudsime, oli seal väga tuuline ja pidime vaatama, et sallid merre ei lendaks. Kui olime tornist alla tulnud, jalutasime mööda mere äärt ja nautisime päikselist ilma. Üle lahe oli näha ka uduselt Olümpose mäge. 

Jalutusega jõudsime välja Aristotelese väljakule, kus meile anti tund aega vaba aega.

Selle ajaga jõudsime süüa Kreeka toitu nimega Souvlaki, mille kohta ütles üks Kreeka tüdruk, et kui sa oled seda söönud, siis sa ei taha enam midagi muud süüa. Toit ise oli umbes sama maitsega mis  šašlõkk.

Järgmisena käisime kohvikus ja jõime kakaod ja peale seda me kahjuks rohkem teha ei jõudnud, sest pidime kogunema ja liikuma edasi Ecopolisesse, mis on vabatahtlike organisatsioon, mis töötab keskkonna jätkusuutlikuse ja heategevusega, et pagulased ja kodutud saaksid abi. Seal rääkisime MTÜ-dest ja tegime grupitööd erinevate keskkonna probleemide ja nende lahenduste kohta. 

Peale seda oli kell juba viis ja me hakkasime tagasi koju liikuma. Kui me bussist maha tulime, tegi mulle minu võõrustaja Vicky väikese lisa ekskursiooni ja rääkis mulle, et Veroias on 72 kirikut ja ühe kirikupüha pärast jääb neljapäeval neil kool ära. 

Kui me korterisse sisse jalutasime, olid meie jalad väga väsinud ja telefon andis ka märku, et oleme täna kõndinud 10000 sammu.

Kalinihta!

Viktoria

SDDS teine reisipäev - Kes me oleme? Milline on meie ajalugu? (Carmen)

Päeva alustasime kogunemisega kooli juures. Tutvusime kooliga, osalesime ühes tunnis. Mina olin koos oma võõrustajaga ajalootunnis, teemaks Vana-Kreeka, aga sellest tegelikult juttu polnudki, vaid hoopis ainult meist, külalistest. Tund iseenesest oli lõbus.

Sellele järgnesid iga riigi poolt ettevalmistatud esitlused nende riigi ja kooli teemal. 

Meie jaoks oli väga huvitav, et kooli söökla asub õues ning õpilasedki kogunevad iga vahetund õues.

Peale lõunat algas jalgsiekskursioon Veria linnas. Esmalt külastasime linnavalitsust ja käisime aselinnapea vastuvõtul.

Meie giid viis meid paljudesse põnevatesse kohtadesse, rääkis huvitavat juttu, aga õues ja hoonetes oli jahe ning ootasime juba lõpp-sihtkohta jõudmist. 

Pidin koos mind võõrustava Melinaga jala koju tulema. Siia jõudes, lootes, et saame juba istuda, tabas meid üllatus, et lift ei tööta ja pidime jala kolmandala korrusele minema, mis tundus see hetk nagu Olümpose ületamine.

Õhtu veetsime Eesti ja Kreeka tüdrukutega filmi vaadates kohas, mis on nagu kino, aga nagu ei ole ka, sest seal saime ise filmi valida ja toolide asemel olid diivanid. Seejärel ei tahtnud me veel koju naasta ja jõime kohvikus kuuma šokolaadi.

Kreeklased on väga sõbralikud ja kõik on õnnelikud!

Carmen