Siis, kui esimene 2018/2019 õppeaasta koolivaheaeg nurga tagant piiluma hakkas, pakkisime meie, õpetaja Pille ja eripedagoog Piret, oma kohvrid ja sättisime end teele Tallinna lennujaama poole. Ees ootas Hispaania haridussüsteemi tutvustav õpiränne ja treeningseminar Lõuna-Hispaanias, Malagas. Õppimist alustasime juba lennujaamas. Stockholmi lennujaamas harjutasime kannatlikult järgmise lennu ootamist, selleks kulus kuus tundi. Kasutasime kahe lennu vahelist aega ka tunnikontrollide parandamisele, intervjuu andmisele ja dokumentide koostamisele.
Maandumisel Malaga lennujaamas sähvisid ümberringi välgunooled. Õppisime kiiresti ära, kuidas äikesepilvede keskel maandumiseks luba oodates rahulikuks jääda ja kõrvade lukku minemisel neelatada. Lennujaamas pagasit oodates saime lisatunnid kannatlikult ootamises. Kui 2,5 pool tundi pärast Hispaaniasse jõudmist selgus, et meie kohvrid on jäänud Stockholmi, siis õppisime koos teiste saatusekaaslastega selle üle nalja viskama ja dokumente täitma. Läbi kesköö linnaliini bussiga Malaga kesklinna sõites õppisime võõras linnas orienteeruma. Leidsime oma väikese kööktoakesega korteri ja tundsime suurt rõõmu, et saame lõpuks puhata.
Esimese koolituspäeva hommikul õppisime, et on võimalik ära elada väga vähesega. Meil puudusid vahetusriided, hügieenivahendid, raamatud ja elektrooniliste seadmete laadijad – need kõik olid kohvrites, mis seiklesid samal ajal kuskil mujal. Kasutasime hommikust aega, et end kõige vajalikuga varustada ja natuke linnaga tutvuda. Õppisime võõrkeelsete ametnikega suhtlema, Hispaania kehakeeles niiti-nõela ja hambaharja ostma. Proovisime ära ka kohaliku toidu tellimise kohvikus, kus on hispaaniakeelne menüü ja hispaaniameelsed teenindajad. Hästi toimis käega viitamine, tooge meile sama toitu, mida süüakse kõrvallauas.
Pealelõunal kohtusime oma grupikaaslastega. Kokku oli saanud tõeliselt rahvusvaheline seltskond – eestlased (nii põhja kui lõuna osast), lätlane, itaallased, prantslased, sloveen, tśehh ja poolakad. Koolituse korraldajad ja koolituspäevade lektorid olid hispaanlased. Õppisime kuidas võõrastega kiiresti kontakti saada. Selleks mängisime mängu „My new best friend…“.
Meil tuli joonistada oma uuest sõbrast pilt ja temalt küsida küsimusi ning pärast oma uut sõpra ka ülejäänud grupile tutvustada. Hirm inglise keele kasutamise ees kahanes väga väikeseks, sest mitte kõik õpetajad ei oska hästi inglise keelt rääkida. Tähtis on julgus ja tahe.
Esmaspäeva (22. oktoobri) hommikul tuli meil kaardi järgi Malaga ülikool üles leida ja sinna kohale jõuda. Erinevalt ülejäänutest kasutasime võimalust liikuda jalgsi. Õppisime tundma Hispaania haridussüsteemi.
Saime kätte koduste tööde tegemise juhendi. Jah, ka õpetajatel on õppimas käies vaja teha „koduseid õppetükke“ ja mitte vähe!
Tutvusime ka ühe imetoreda professoriga, kes seda kõike meile tutvustas. Mõistsime, et armastus ja kirg oma töö vastu on väga oluline õpetajaks olemise juures. Saime inspireeritud!
Saime tuttavaks lapsevanematega/ koolitajatega, kes teevad tööd andekate laste toetamisel. Mõistsime, et raskused ja probleemid andekate õpetamisel on sarnased igal pool.
Esmaspäeva teine pool kulus ühistranspordiga orienteerumisele, linna parimas söögikohas „El Pimpi“ kohaliku toidu degusteerimisele ja lõpetuseks veel Teatro Romano y Alcazabaga tutvumisele. Saime suurepärase ülevaate Lõuna-Hispaania ajaloost.
Teisipäeval ja kolmapäeval (23.-24. oktoobril) toimusid koolide külastused. Meil oli võimalus näha, milline näeb välja ja kuidas on korraldatud haridus avaliku sektori kutsekoolis, põhikoolis ja lasteaias. Hispaanlased on uhked selle üle, et nad on oma hariduse ülesehituse juures hoidnud peamise fookuse kaasamisel. Kuigi ka neil on erikoolid väga keeruliste erivajadustega õpilaste jaoks, siis paljud erivajadusega õppurid on kaasatud tavakoolidesse. Erilist tähelepanu pööratakse vähese õpimotivatsiooniga noortele ja püütakse neid kuritegelikule teele minekust igati eemal hoida.
Põhikoolis olid külaliste saatjateks ja kooli tutvustajateks kaasatud 6. klasside õpilased. Nad olid end selleks väga hästi ettevalmistanud ja ei jätnud oma külalisi hetkekski tähelepanuta. Külastatud põhikoolis oli eriline tähelepanu pööratud lugemisele, sest alanud oli lugemisaasta. Lapsed olid kaunistanud kooli lugemissaali, välja oli pandud õpilaste endi valmistatud raamatud ja toimus mitmeid erinevaid töötubasid. Lapsed kinnitasid, et nad armastavad lugemist ja raamatuid ning palusid ka külalistel kirjutada nende raamatustesse väikese pühenduse. Nii me siis saimegi mitmeid õppetunde selle kohta, kuidas olla hea võõrustaja, tähelepanelik kuulaja, julge küsija, kui millestki aru ei saa ja sõbralik kaaslane.
Kirsiks tordil on siiani osutunud Picasso muuseumi külastus. Meie hea võõrustaja tutvustas niivõrd inspireerivalt ja kaasahaaravalt Picasso elu ja teoseid, et me unustasime end teda kuulama. Muuseumi kodulehega saab tutvuda siin: http://www.museopicassomalaga.org/en/
Pildil on väsinud, aga inspireeritud õpetajad Picasso muuseumi põrandal puhkamas.
Piret ja Pille
