Klassiõpetaja ja ringijuht Kaja-Astrid Reiska elas septembri lõpus kaks nädalat väikeses Matera linnakeses Lõuna-Itaalias ning osales töövarjuna kohaliku algkooli õppetöös.
Õpiränne toimus Erasmus+ KA1 haridustööjate õpirände programmi toel. Sel õppeaastal savad selle programmi vahendusel 4 meie õpetajat käia Soome ja Itaalia koolides töövarjudeks ning suisa 7 õpetajat osalevad täiendkoolituskursustel.
-------------------------------------------
Muljeid itaalia koolist
Kohe esimestel päevadel panin tähele seda, mis mulle itaallaste juures väga meeldis - nende silmad särasid. Roberta, minu juhendaja, rääkis, et tema jaoks on tähtis, et lapsed oleksid õnnelikud. Ja õnnelikud tundusid lapsed ka olevat. Õnnelik olemine tundus olevat nagu elustiil, olulisem õppimisest. Ka tunni töötempo võimaldas olla õnnelik. Õppetunnis tegeleti enamasti ainult ühe konkreetse oskuse või teadmise omandamisega ning harjutamiseks oli lastel piisavalt aega. Need lapsed, kes said ülesande valmis, said vaikselt omaette puhata, kel töötempo aeglasem, sellel läks üks tund sujuvalt teiseks tunniks, sest meie mõistes vahetunde koolis ei olnud. Aeg ei ole itaallaste jaoks stressiallikas. Itaallased täpsusega ei hiilga ja kiirustamine õnneliku elustiili juurde ei kuulu. Nii mõnigi kord juhtus nii, et tunni alustamine ja lõpetamine nihkus plaanitust 10-15 minutit hiljemaks, kuid mis ei tähendanud, et nad ei tunne kella. Sugugi mitte! Nad oskavad sättida elu ka täpselt aega järgides, kuid aega ja täpsust ei tähtsustata üle. Ka mina ei tundnud seal viibides kordagi tunnet, et mul on kiire. Itaallastelt tasub õppida, kuidas olla õnnelik.
Enamuse koolipäevast istusid õpilased oma pingis. Kuigi hääletoon kippus sageli valjenema, olid lõunaeuroopalikult temperamentsed õpilased koolis siiski rahulikud. Kuidas õpilased suutsid järjest ilma liikumispausideta neli ja pool tundi palavas klassiruumis paigal istuda, jäigi mulle mõistatuseks. Mõnedel klassidel jätkusid tunnid ka pärastlõunal. Nendele lastele pakuti ka koolilõunat.
Nagu meilgi, on igal klassil algkoolis oma klassijuhataja, kes õpetab enamusi oma klassi tunniplaanis olevatest õppeainetest. Ka õppeained on samad. Küll aga on erinev õpetamise viis. Põhiliseks õppevahendiks kõigis tundides on A4 formaadis kaustik ning sellesse kirjutamine on kõige levinum õppemeetod. Lapsed kirjutavad ja joonistavad vihikusse väga palju, sellele kulub vähemalt pool õppetunnist.
Üllatav oli see, et kui vestluse ajal kippus tunnis kord käest minema, siis kirjutamise ajal töötasid kõik innukalt. Vihikud olid üldiselt väga ilusad. Vihikuid ei hinnatud. Ainsaks tagasisideks on õpetaja suuline tunnustus, millele lapsed vastavad alati „grazie“ (aitäh it k)
Vaheldust õppetöös pakkusid erinevad töötoad (IT, tehnoloogia, kirjandus kunst jne) . Töötubade läbiviimiseks on koolis spetsiaalsed ruumid.
Algkoolide õpilased ja lasteaia lapsed kannavad kitlitaolist vormiriietust, mis meie koolis oli nii poistel kui tüdrukutel sinist värvi, mõnedes koolides aga kannavad tüdrukud valget kitlit. Lasteaialastel on poistel helesinised ja tüdrukutel roosad kitlid.
Muljeid Matera linnast:
Matera linna, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja ning on valitud Euroopa 2019. a kultuuripealinnaks, peetakse Itaalia üheks vanimaks asustatud paigaks. Esimesed jäljed selle piirkonna asustamisest viitavad juba paleoliitikumi ajastusse.
Matera suurimaks vaatamisväärsuseks on muidugi Sassi (kivid -it k) - koobaslinn, mida hakati rajama kaljulõhe servale ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Pehmesse kivimisse uuristatud koobaselamuid on aegade jooksul täiustatud ning väljakaevatud materjali on kasutatud omakorda uute elamute ehitamiseks. Linnake on rajatud mäenõlva erinevatele tasanditele nii, et ühe pere katus on teisele tänav.
Matera koobastes elati veel eelmise sajandi keskpaigal. Linna elanikud olid väga vaesed. Kalju sisse uuristatud elamud tundusid seest suuremad kui väljast. Elamusse pidid mahtuma nii lasterohke pere, loomad, tööriistad kui ka toidutagavara. Ebasanitaarsete tingimuste ning haiguspuhangute tõttu otsustati 1950-tel koobaslinn munipalitseerida, inimestele hüvitati kulud ning anti korter moodsamates kortermajades. Linnaosa seisis pärast kolimist aastaid tühjana. Tasapisi hakkasid siin end sisse seadma hipid ja kunstnikud. Tänapäeval on vanalinn muutunud hinnatud kinnisvaraks ning koobaselamutesse on rajatud mitmeid peeneid restorane ja noobleid hotelle. Järjest rohkem on ka inimesi, kes oma valivad Sassi oma kodupaigaks.
Matera võitis mu südame esimesest silmapilgust. Omanäolise arhitektuuriga linnake meelitas endaga tutvuma iga päev. Jalutada vanalinnas tundus täiesti turvaline ka pimeduse saabudes. Kuritegevust Matera tänavatel sisuliselt ei eksisteeri. Ka ei kohanud ma selle kahe nädala jooksul ühtegi alkoholi kuritarvitanud inimest.
Inimesed on sõbralikud ja avatud, suhtlemist takistas vaid keelebarjäär.
Matera ajalooline arhitektuur ja looduslik asupaik on inspireerinud ka filmiloojaid. Kuulsaim film, mis siinsetes paikades jäädvustatud on „Kristuse kannatused“, Mel Gibsoniga peaosas.
Selle 2 nädalaga Itaalias...
* ...kogesin: selleks, et meie õpilased oleksid õnnelikud, peavad olema õnnelikud eelkõige täiskasvanud - nii õpetajad kui ka lapsevanemad.
* ...sain kinnituse oma arvamusele - rahulik töötempo tagab stressivabama õpikeskkonna.
* ...jõudsin arusaamisele, mis on meie koolides hästi ja mida võiks muuta.
*... laiendasin oluliselt oma maailmapilti.
* ...sain hea inglise ja itaalia keele praktika.
* ...kohtusin huvitavate ja toredate inimestega.
* ...jõudsin järjekordselt taas veendumusele - maailmas on palju huvitavaid ja kauneid paiku, elada aga on kõige parem ikka Eestis.
Grazie!
Kaja-Astrid
No comments:
Post a Comment