NordPlus projekt „Keskkond ja kunst käivad käsikäes“

 
Õpiränne Taani 19.05 – 23.05.2025

Projektis eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnaprobleemidest ning arendada nende loovat lähenemist kunstile. Selles osaleb neli kooli: Kuusalu Keskkool Eestist, Skovvangskolen Taanist, St. Christopheri progümnaasium Leedust ja Straupe pamatskola Lätist. Projekt sai alguse sügisel 2024, kui toimus esimene õppekäik Eestisse.

Kevadel 2025 toimus järgmine õpiränne Taani, mis kestis viis päeva. Selle käigus osalesid õpilased mitmekesistes tegevustes, mis ühendasid kunsti, keskkonnateadlikkuse ja meeskonnatöö. Ühel päeval loodi rannas maastikukunsti (land art) kasutades looduslikke materjale, sealhulgas rannalt kogutud prügi. Üks silmapaistvamaid töid kujutas kilpkonna, kelle seedesüsteemist leiti plastikut – see töö tõi esile keskkonnareostuse mõju elusloodusele.

Samuti otsisid õpilased Aarhusi linnaruumist ÜRO kestliku arengu eesmärkidele vastavaid hiiglaslikke seinamaalinguid ja analüüsisid, mida kunstnik oma loominguga väljendada soovib. Külastati ka kunstimuuseumi, kus tutvuti Lõuna-Aafrika Vabariigi kunstniku näitusega. Tema teosed käsitlesid isiklikke teemasid nagu suhted pereliikmetega, elu apartheidi režiimi all ja seksuaalsuse väljendamine.

Projekt andis õpilastele rohkelt meeskonnatöö kogemust – tegevused toimusid valdavalt rühmades: nii rannakunsti loomine kui ka ühised mängud rõhutasid koostöö olulisust. Lisaks arenes õpilastel kultuuridevaheline mõistmine – nad said vahetu kogemuse erinevast kooli- ja toidukultuurist ning õppisid hindama kultuurilist mitmekesisust.

Õpilaste ülevaade projekti päevadest

Loore Mai

Alustasime reisi Tallinna lennujaamast kust edasi lendasime Riia lennujaama ja sealt edasi Billundisse. Billundist sõitsime bussiga Aarhusi. Kohale jõudes saime tuttavaks oma võõrustajatega. Pärast tutvumist mind edasi võõrustajate kodudesse. Kuni kella seitsmeni oli meil vaba aeg, mille ajal saime tuttavaks oma võõrustajatega ja nende peredega. Kell 19.00 oli Taani õpilaste poolt planeeritud piknik kooli aladel. Sinna pidime ise midagi kaasa võtma. Paljudel olid võileivad, pitsad jne. Piknikul olles mängisime ka laptuu sarnast mängu. Piknik oli väga tore ja kella 21.00/21.30 mindi lahku. 

Uus huvitav teadmine: Sain teada, et nad söövad hommikuks tooreid kaerahelbeid piimaga.

Mida õppekäik sulle õpetas: Õppisin meeskonnatööd ja teistega suhtlemist. Lisaks sain arendada inglise keele oskust. Mulle meeldis tutvuda teiste riikide noortega ja tutvuda Taaniga.

Leelet:

Teisipäeva hommikul kogunesime koolis kell 08.30 ja siis matkasime koos läbi metsa UNO looduskeskusesse, kus mängisime taani-eesti-läti-leedu sega meeskondades eri mänge ning õppisime vibuga laskma. Õppisin julgemalt suhtlema teiste inimestega ning sain juurde enesekindlust. Peale seda kõndisime mööda mereäärt Aarhusi kesklinna, kus oli meil vaba aeg ja saime näha vaatamisväärsusi ja poodides käia. Õhtul kella 19.00 ajal saime uuesti kokku kooli klubis A/45 (nagu noortekeskus). Seal ajasime juttu ja mängisime koos eri mänge. Koju jõudsime umbes kell 21.00. Ilm oli väga soe (+25°c) ja saime kõvasti päikest (uv 7).

Huvitav uus teadmine: Neil on väga huvitavad hommikusöögid, näiteks leib šokolaadi või moosiga ning kuivatatud sai keefiriga. Neil on ka teistsugune kooli programm ja inimesed on rohkem sõbralikud ja avatumad ka võõrastega.

Mida õppekäik sulle õpetas: Õppisin julgemalt suhtlema teiste inimestega ning olin enesekindlam.

Teele

Kolmapäeval saime kokku kooli juures ning jalutasime kunstimuuseumi juurde seal räägiti meile kunstnikust Igshaan Adamsist ning pärast seda jagati meid gruppidesse ja anti ülesanne leida erinevaid maale linna pealt. Pärast, kui kõik läbi oli, anti meile vaba aeg, kes tahtis võis käia linna peal, kes tahtis läks koju või tegi midagi muud. Õhtul umbes nelja ajal läksid kõik lapsed koos bowlingut mängima, mis kestis umbes tund. Kui bowling oli läbi tegid kõik seda mida soovisid ja päev saigi läbi.

Huvitav uus teadmine: Sain teada et prügist ja asjadest mida muidu ära visatakse on võimalik teha kunsti teoseid.

Mida õppekäik sulle õpetas: Et asju saab taaskasutada ja sellest teha kunsti ja teisi põnevaid asju.

Mia

Neljapäeval saime koolis kokku kell 8.40. Kui kogu grupp oli kohal, jalutasime läbi metsa randa, kus meid jagati gruppidesse ja anti kaks tundi, et teha land art’i. Mina ja mu grupp tegime mao koos hiire, krabi ja mehega. Teised grupid olid teinud kilpkonna, teo, mao ja kassid puu otsas. Pärast kahte tundi pidime rääkima oma teosest. Kui kõik grupid olid oma töö tutvustanud, võisime koju minna. Kodus ootasime viis tundi, et kooli tagasi minna, kuna seal toimus üritus. Üritusel saime lugeda teostest ja mudelitest, mis koolis olid tehtud. Õues oli ka toidukoht, kus sai pirukaid, burgereid ja jooke. Lapsed esinesid seal teistele. Pärast üritust läksime koju ja see oligi kõik.

Mida õppekäik sulle õpetas: Ma sain rohkem teada Taani loodusest ja loomadest, nagu et nendel karulauk kasvab vabalt ja neil on krabid. Mul arenes meeskonnatöö, loovus ja kaardi lugemine.

Kätlin

Reedel lahkusid leedukad vara hommikul, kui meie veel magasime .Tõusime ning veetsime viimast aega koos oma peredega, seejärel läksime kõik kooli. Koolis mängisime lauamänge taanlaste ja lätlastega ning tegime lühikese kokkuvõtte. Pärast seda oli aeg meil bussile minna, taanlased tulid meid ära saatma ja jätsime hüvasti.

Mida õppekäik sulle õpetas: Ei olnud varem teinud land arti ja sain teada, et loodusest saab vabalt kunsti nii teha. Meeskonnatööd, kuidas inimestega koos tööd teha keda ma ei tunne.

Projekti järgmine õpiränne toimub sügisel 2025, mil partnerkoolide õpilased ja õpetajad kogunevad St. Christopheri progümnaasiumis, Leedus. Seal ootavad ees uued põnevad ja harivad projektitegevused, mis keskenduvad keskkonnateadlikkuse suurendamisele, kunstilise eneseväljenduse arendamisele ning rahvusvahelise koostöö ja kultuuridevahelise mõistmise tugevdamisele.

Õpiränne 08.03.2025 – 15.03.2025 I.I.S.S. Ernesto Ascione koolis Palermos, Sitsiilia

 

Õpilaste kogemused ja arvamused õpirände nädalast.

Laupäev, 08.03

Laupäeval saime kokku lennujaamas. Lennujaama jõudes tuli välja, et on ainult käsipagas, aga mul oli suur kohver. Õnneks oli piletil ka suurem pagas. Järgmiseks suundusime turvakontrolli ja sealt edasi lennuväravasse. Lennuki peal midagi ei juhtund ja, kui me jõudsime Münchenisse, sõime kõhud täis ning läksime järgmisele lennule, mis suundus Palermosse. Lennujaamas ootasid meid vahetuspered. Kui me sinna jõudsime, saime lõunat süüa. Õhtul saime kogu grupiga linna peal kokku: rääkisime juttu, käisime söömas ja linna avastamas. Koju jõudsime kella 12 ajal ja jäime kohe magama.

Kogesin tihti, et nad ei pea kellaaegadest kinni nagu eestlased ja nad suhtlesid päris kõva häälega. Itaalased on oma ajaga paindlikumad. Nad ei olene nii palju ajast ning seltskonnas räägivad kõva häälega.

Palermo koolis kasutasime rohkem visuaalseid ja praktilisi õppevahendeid, nagu projektide koostamine ja loovad ülesanded, mis olid suunatud meeskonnatööle. Eestist tuttavad õppemetoodikad on rohkem suunatud individuaalsele õppele ja õpikute lugemisele. See õpetas mulle, et õppimise ei pea alati olema formaalne ja võib olla lõbusam, kui kasutada rohkem interaktiivseid meetodeid. Ma osalesin grupitöös kus pidime tegema Canvas plakati ja teemaks oli kultuuri vahe. Täitsime seda korda mööda, et kõik teeksid kaasa . Kokkuvõttes tegime me selle töö ära kiiremini, kui teised ja paremini. See õpetas mulle, et itaallastega ei olegi nii raske teha koostööd.

Õpiränne aitas mul mõista, kui mitmekesine ja huvitav on maailm, avardas silmaringi ning kindlasti kasvatas enesekindlust. Elamine teises riigis, uues keskkonnas, kus räägitakse teist keelt ja kultuur on teistsugune, pani mind sageli mugavustsoonist välja astuma. See õpetas mind rohkem usaldama oma instinkte ja suutlikkust kohaneda erinevates olukordades. Samuti aitas see mul arendada iseseisvust, kuna pidin ise oma aega ja tegevusi planeerima. Ma sain aru, et tulevikus tahan kindlasti rohkem reisida ja erinevates kultuurides tegutseda, et õppida tundma maailmas toimuvaid muutusi ja kuidas need mõjutavad minu valikuid. Õpiränne inspireeris mind ka rohkem hindama kohalikke kultuure ja keeli.

Õpirändel sain uusi teadmisi Itaalia kultuuri ja ajaloost, samuti parandas see minu keeleoskust. Kogemus avardas ka minu silmaringi loovate õpetamismeetodite ja grupitööde osas. See äratas minus huvi rohkem teadustada ja uurida rahvusvahelist koostööd ja hariduse arengut globaalses kontekstis.

Palermo koolis olid väga olulised keskkonnasõbraliku eluviisi edendamine. Õpilased osalesid sageli koristusaktsioonides ja koolis oli väga palju taaskasutusvõimalusi. Õpetajad rääkisid keskkonnahoiust regulaarselt ja õpetasid ka loodushoiu tähtsust igapäevaelus. Samuti kasutati vähem pabereid, kuna paljusid asju tehti digitaalsetes formaatides.

Minu kõige meeldejäävam hetk õpirändel oli, kui käisime ühes kohalikus rahvuspargis, mis asus mäe peal. Kus oli ka kirik, mis oli koopa sees. Seal oli ilus loodus , palju sisalikke ja väga huvitavad taimed, millest saime palju teada. Kui me jõudsime vaadeplatvormini, avanes sealt väga ilus vaade linnale ja seal tegime ka lõuna pausi. Tagasi jalutades hakkas meil kiire ja siis ei jõudnud giid enam midagi rääkida. Pärast läksime tagasi linna ja liikumise kohalikku tänavatoidu restorani, kus oli väga hea toit.

 

Pühapäev 09.03

Hommikul käsin perega sadamas, kus sõime pastat. Hiljem läksime kogu gruppiga randa, kus ujusime, mängisime jalgpalli ja võrkpalli. Pärast randa läksime restorani, kus sõime kõik pitsat ja sellega sai ka päev läbi. Suhtlesime kõik inglise keeles, õpetasime ka neile paar eesti keelset lauset ja nemad meile itaalia keelseid lauseid.

Itaalalastel on palju reegleid oma toiduga, järgmine kord kui peaksin Itaaliasse sattuma proovin samu vigu mitte teha.

Sain aru, et eestlased ja itaallased on väga erinevad inimesed ja ilmselgelt on olnud teistsugune üleskasvamine, kuid on ka sarnasusi.

Märkasin, et seal koolis oli palju prügikaste nagu on ka Kuusalus ja sellepärast ei olnud väga prahti maas vedelemas.

Mulle meeldis väga terve gruppiga mäkke minemine. Saime tee peal kõik juttu ajada ja ei olnud vaade lõppu jõudes kindlasti pettumust tekitav.

 

Esmaspäev, 10.03

Esmaspäeval käisime koolis, meile näidati klasse, eri laboreid, nende aeda ja kasvuhooneid. Kasvuhoones kasvatavad nad ise taimi, see on väga hea näiteks bioloogia tundideks, et ei peaks kogu aeg uusi taime otsima, et tundi kaasa võtta vaid saab lihtsalt sinna minna. Nägime prillide tegemis kohta ning meditsiini ja hambaarsti laboreid.  Tegemist oli kutsekooliga, neil on eri suunad: sport, kunst, meditsiin ja matemaatika. Meie, itaallased ja hispaanlased tegime ettekanded oma koolides (slaidiesitluse). Palermo kool erines sellega, et õppetegevus ei alanud igapäev ühel kellaajal, vaid õpilastele oli varem teatatud, millal kooli tulla. Peale kooli tutvustust ja grupiesitlust tuli meil luua meeskonnad ja läksime kooli spordisaali võrkpalli mängima. Me mängisime võrkpalli ka Itaalia versus Eesti. Minu jaoks oli see väga tore kogemus, aga siis kui ma mängisin mul eriti tore ei olnud, sest iga kord kui pall minu käes oli ei servinud ma õigesti, viskasin palli võrku või vales suunas. Sellest ma õppisin kuidas mitte ette jääda inimestele, kes päriselt oskavad mängida võrkpalli. Lisaks seda, et ma tegelikult ei oska nii palju võrkpalli, kui ma tahaks, et ma oskaksin.

Peale sportlikke tegevusi lõppes koolipäev. Pidasime plaani ja lõpuks hakkasime kõndima Ennio juurde, kuid poolel teel võttis meid auto peale üks lapsevanem ja viis meid sinna. Seal olles mängisime üheskoos kaarte, sõime lasanjet ja värskelt korjatud mandariine. Mina, Karoli ja Giorgia läksime peale seda veel kaubanduskeskusesse. Pärast seda kõndisime kooli juurde, kuna võõrustajal Glorial oli seal tund. Rääkisime koolis erinevate õpetajate ja õpilastega ning peale seda läksime Gloriaga koju õhtust sööma.

Õpiränne muutis mind palju enesekindlamaks inglise keele kõnelemises, kuna sain seda koguaeg praktiseerida.

 

Teisipäev, 11.03

Käisime hommikul matkal Monte Pellegrino mäel ja Santa Rosalia pühamus, kus meile räägiti sellest, kes on Santa Rosalia ja kust kohalike usk temasse pärineb. Matkasime mööda Capo Gallot ja kuulasime giidi, kes tutvustas meile kohalikku loodust. Väga palju taimi saime ka maitsta. Võrdlesime üksteisega meie ja nende looduse taimedest.

Itaalia on palju valjem ja kirglikum riik kui Eesti. Näiteks sattusime ühele ristteele linnaosas, kus autosid sõita ei tohtinud. Inimesed mängisid pilli, laulsid ja tantsisid. Kõigil oli hea tuju ja mitte kellegi jaoks ei olnud ebanormaalne keset tänavat pärastlõunal Bella Ciaod laulda. Samuti sõitsime tihti autos nii, et aknad olid all ja muusika oli põhjas. Õppisin sellest seda, et kuigi eestlased on reeglina külmem rahvas, on okei lihtsalt hetke nautida ja nö väikeste asjade üle rõõmustada. Samuti ei tasu liiga palju teiste arvamuse pärast muretseda ja tuleb teha seda, mis endale õige tundub.

Meile räägiti aga, et nad teevad rohkem tööd laborites ja nende koolis on võimalik ka ametit õppida. Näiteks õpivad osad inimesed selles koolis silmaarstiks. Samuti on sealne koolisüsteem Eesti omast väga erinev. Hinded lähevad ühest kümneni. Iga aasta on võimalik halbade hinnete tõttu väga kergelt istuma jääda, mille tõttu on klassides palju erinevas vanuses inimesi. Ma hindan nüüd ka Eesti haridussüsteemi palju rohkem, kuna avastasime poole reisi pealt, et me oleme itaallastest õppekavaga suuremas osas õppeainetes, eriti ajaloos, tükk maad ees.

Vabal ajal läksime Federico juurde, kus me mängisime erinevaid kaardimänge ja suhtlesime üksteisega. Mulle jäi kõige paremini meelde viimane õhtu. Läksime kõik Gloria juurde, et tähistada õpirände lõppu karaoke ja hea toiduga. Saime jagada üksteisega nii Eesti kui ka Itaalia muusikat ja koos laulda. See oli õpirändele väga tore ja südant soojendav lõpp

 

Kolmapäev, 12.03

See oli päev mille veetsime üheskoos Monrealis ja saime palju uusi ajaloolisi tarkusi. Seal käisime kirikus, mis oli seest kulla värvidega ja väga uhke ning mille ajalugu ja isepära meile tutvustati tõlke abil. Kõndisime linna peal ringi ning läksime siis proovima Itaalia sööke, mida tänaval ühes kohvikus pakuti. Järgnevalt jalutasime ja uurisime katedraali siseõue, kus kõik sambad, mis olid ehitatud, ei sarnanenud teise sambaga, kõik olid ainulaadsed. Õue keskel kasvas üks puu, mida Eestis ei ole looduses. Katedraalis käidud ootasime ligikaudu pool tundi bussi, et saaksime minna sööma Itaalia toite teisest söögikohast. Söök söödud ja arve makstud, läksime mina ja minu host tema trenni ja teised läksid linnapeale edasi kõndima.

Itaallastel on rohkem leebem kooli süsteem, inglise keel ei ole kohustuslik keel, mida õppida vaid saab valida inglise keele ja teiste keelte vahel, samas kui meile on see kohustuslik ja õpime ka kolmandat võõrkeelt, ajalugu, mida näiteks meie õpime 9. klassis, õpivad nemad palju hiljem, alles viimastes klassides.

 

Neljapäev 13.03

Päev algas külastades Sitsiilia pealinna Palermot. Veetsime seal mitu tundi linna avastades. Jalutasime läbi vanalinna kitsaste tänavate, uudistasime kohalikke turge ja imetlesime linna ajaloolisi hooneid, Palermo katedraali ja Quattro Canti ristmikku. Peale seda läksime rannaäärsesse pallimängu platsile, kus mängisime üheskoos erimeeskondadega jalgpalli ja korvpalli. Peale ühist aega läksime koju, et natuke puhata. Õhtul saime taas kokku ja läksime päeva lõpetuseks bowlingut mängima.

Palermos tundus õppimine päriselt huvitav, kuna seal oli nii palju laboreid ja nt keemia ei ole seal paberi peale kirjutamine, vaid päriselt ka katsete tegemine. Seal oli ka teisi laboreid, oli võimalik õppida näiteks silmaarstiks, hambaarstiks, jne. Ma kogesin nende õppimise viise, mis on meie omast erinevad.

Nad sorteerivad prügi, nagu meiegi ja sorteerimisest hoiti kinni, seda tegi enamus.

Reede 14.03

Reedel hommikul saime kõik koolis kokku. Palermo koolis oli õhkkond palju vabam ja mitmekesisem. Õppetöö ei olnud nii range, kuid samas väga huvitav ja arendav. Õpetajad kasutasid rohkem loovate meetodite ja praktiliste tegevuste kaudu teadmiste andmist, samas kui Kuusalu Keskkoolis on õppetöö tihti formaalsem ja rohkem põhineb klassikalistel õpikute lugemistel. Lisaks oli klasside ja õpilaste vahel suurem vahe, sest õpilased olid väga erinevad, samas Kuusalus on klassid tihti ühtlasemad.

Meile anti ülesanne moodustada tiimid ja iga tiim pidi terve nädala jooksul õpitud ja saadud teadmistest etteaste tegema. Mina olin grupis Nora ja Mathiga ning me pidime tegema iga päeva kohta esitluse. Pärast, kõik kandsid oma tehtud ülesanded ette. Kui see oli tehtud, tähistasime me nädala lõppu kohaliku toiduga. Kui koolis kella kahe paiku programm läbi sai liikusime me ühistranspordiga randa. Seal me ujusime ja mängisime erinevaid pallimänge. Kui ujumisest isu täis sai, tuli meile järele isa, kes meid koju viis. Kodus me puhkasime ja panime ennast valmis, et Gloria juurde minna. Gloria juures me sõime, laulsime karaoket ja mängisime kaardimänge. Siis oligi juba aeg koju minna ja meile tuli samuti järele isa. Koju jõudes oli kell juba palju ehk läksime kohe magama.

Õppisin uut, et neil on toitudega väga palju reegleid. Seda sellepärast, et nende ajaloo tõttu ongi neile toit väga tähtis ja seda peab austama. Kohalike õpilastega suhtlesin ma inglise keeles. Ma leidsin endale kindlasti uued väga head sõbrad. Kõik olid väga toredad ja me suutsime kohe üksteisega kohaneda. Matk Monte Pellegrino kogemus õpetas mulle nende loodusest ja loomastikust.

 

Laupäev 15.04

Laupäev oli meie viimane poolik päev. Saime kaua magada, söök oli väga maitsev ja magus. Lennujaama sõit oli jutukas ja kiire – jagasime veel viimaseid muljeid, nalju ja meenutusi kogu nädalast. Enne ärasõitu pidasime väikese tänukõne meie grupi poolt, mille olime neile üheskoos ette valmistanud, esitasime selle itaalia keeles. See oli meie viis väljendada tänu sooja vastuvõtu, huvitava programmi ja uute kogemuste eest. Oli emotsionaalne ja meeldejääv lõpetus ühele sisukale ja inspireerivale nädalale.

Projekt 2022-1-EE01-KA122-SCH-000076897 „Õpilase terviklik areng läbi koolikeskkonna parendamise“

Ibiza 04.05-11.05.2024

Mathilde sissekanne:

Vahetusperes, kus mina elasin oli neli inimest ehk vanemad ja kaks last. Terve pere oli nii tore, rõõmsameelne ja hoolitsev ning tõlkisid alati mida vaja ja tutvustasid mulle palju uusi asju ning olen neile väga tänulik. Mina arvan et tänu sellele ei tundunud eriti erinevust vaid tundsin ennast nagu kodus.

Pühapäev oli esimene päev, kus me kõik koos kokku saime. Käisime hotellis, mis oli Hugo pere poolt organiseeritud. Pärast hotellis ajaviitmist suundusime kõik koos randa võrkpalli mängima. Lõpetasime päeva linnas jalutamisega.

Ma sain nüüd päriselt aru, kui tähtis on inglise keele õppimine ja miks öeldakse, et see on tähtis keel, sest paljudel hispaanlastel polnud üldse nii hea inglise keel ning oli vahepeal veidike raske üksteisest aru saada. Sain ka aru, kui oluline on end koolis turvaliselt tundmine ja et Eestis võiks koolides ka selle poole püüelda, et lapsed tunneksid ennast koolis turvalisemalt.

Helena sissekanne:

Nende pere erines minu perest väga palju ja ka kombed olid väga erinevad. Nad sõid väga hilja õhtusööki, tavaliselt siis kui mina olin juba magama minemas. Nad kantsid toas kingi ja ma olin väga üllatunud kui ma esimest korda nende majja läksin. Minu vahetuspere ei teinud ka kodus üldse süüa ja sõid väga palju saia.

Esmaspäeva kokkuvõte: Käisime Hispaania koolis tunde vaatamas, meile tehti ka koolituur. Nende kool oli väga uus, kuigi umbes sama suur nagu meie oma. See meenutas mulle nagu mingit Ameerika keskkooli filmist pärit kohta. Kooli ümber oli tara ja väravad tehti lahti alles kui koolipäev läbi oli. Toitlustamist neil ei olnud, oli ainult kohvik kust sai võileibu või muud seesugust osta. Koolis oli suur sisehoov ehk plats, kus paljud vahetunnis jalgpalli mängisid. Neil oli koolis ka rohkem koolitöötajaid. Pärast tunde käisime kõik koos restoranis söömas. Seejärel läksime bussiga linna Ibiza vanalinna tuurile. Tuuril nägime Ibiza vana kindlust ja giid rääkis huvitavalt juurde.

Sandra sissekanne:

Minu vahetuspere oli üli tore ja lõbus. Peamiselt suhtlesid minuga kaksikud Ainara ja Ona, nende ema Laia oskas ka inglise keelt, aga suhteliselt vähe. Isa Nacho ei osanud üldse inglise keelt aga saime hästi hakkama, sest suhtlesime kehakeeles. Söögilauas sai perega alati nalja ja nad olid hästi hoolivad ja rõõmsameelsed. Nendel oli ka koer Ash, kes alati süüa nillis söögi laua ääres. Mina ütleksin, et nende kodused toimingud ei erinenud väga meie omadest. Ainuke asi oli see, et nad hommikuti pole harjunud sööma ja õhtuti söövad hiljem.

Teisipäeva hommikul läksime kooli ja osalesime tundides, kooli päeva keskel rohisime aeda ja korjasime ube. Peale seda istutasime kõik koos mandli puu, mis jätab meist märgi Ibizale ning heastab meie siia lennu. Päeva keskel esitasime ka Eesti ja Kuusalu kohta plakati, et tutvustada teistele meie riiki. Pärast kooli oli kõigil vabaaeg enda vahetusperega, nauditi randa ja puhati.

Kõige suurem erinevus on see, et nende koolis on rangelt telefonide kasutamine keelatud, seega suheldakse rohkem. Ibiza koolis õpilaste ja õpetajate suhtlus oli parem, et ei pea olema haudvaikus, vaid arutatakse koos ja tehakse isegi päris palju nalja. Nendel on parem ka kindlasti see, et kooli kotis on ainult üks suur kaustik, pinal ja arvuti. Tunnis teevadki nad tööd üldiselt ainult arvutis ja vahest kirjutavad la kaustikusse, aga õpikud ja töövihikuid neil pole. Nende tund kestab 55 minutit, mõnes tunnis tegid õpetajad nii, et andsid õpilastele ülesande kätte ja seda nad tegidki tunni lõpuni, või siis loeti koos ja arutati. Panin tähele ka seda, et neil oli hästi palju klassiruume kuhu minna rahunema või enda probleemidest rääkima. Mulle tundub, et see kõik kokku mõjutab õppimist hästi ja isegi paremini, kui Eesti koolis.

Jakobi sissekanne:

Hugo vanemad elavad lahus, ta elab koos isa ja õega kahetoalises korteris, neil on ka koer. Neil ei olnud prügikaste, vaid kahe ukselingi küljes olid kilekotid. Nad ostsid endale joogivett, kuna kraanist seda juua ei tohtinud. Mulle meeldis see, et sai iga päev ennast pesta, sest ilmad olid soojad. Hugo oli tore ja ta isa tegi palju nalja. Nad söövad palju võileibu ja valmis toitu.

Reede: Hommikul peale kunsti tundi istutasime ühiselt koos mandlipuu. Siis läksime bussiga keskaja turule. See sarnanes meie vanalinna turuga Tallinna vanalinnas. Eriti uhked olid mehed, kes loopisid lippe. Turul müüdi palju ehteid ja erinevaid toiduaineid. Huvitav oli, et puu- ja juurvilju ei müüdud.

Jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli sai mängida ja kanade eest hoolitseda. Koolis ei ole huviringe ja trendid olid väljas pool kooli. Koolis oli aiamaa ja kanad. Käisime rohimas ja puud istutamas. Nad päästsid palju paberit.

Johannes:

Pablo elas koos ema ja isaga ning kahe väiksema vennaga ridaelamus. Majas elasid nooremad vennad ühes toas koos, Pablo elas eraldi toas kus magasin mina, vanemad elasid koos ühes toas. Majapidamine oli segamini kuna vanematel polnud aega koristada töö ja laste pärast. Neil oli kaks väga toredat koera, suur bassein, nad olid toredad ja lõbusad eriti Pablo isa.

Neljapäeva hommikul kogunesime kooli ees ning läksime bussiga sadamasse. Praamiga sõitsime Formentera saarele, mis on looduskaitseala, kus tutvusime loodusega ja läksime loodusmuuseumisse. Nende ainsad ja suurima loomad on kassid ja sisalikud. Sisalikud on erinevat värvi ja suurust, värvus on tavaliselt sinakas roheline pruuni kõhuga. Pärast loodusmuuseumis käimist matkasime mäest alla ja läksime bussiga randa ujuma. Vesi oli hästi sinine ja soolane.

Kooli kõige suuremateks erinevusteks on, et seal on palju rangemad reeglid ja õpetajatel on rohkem õiguseid nõuda reeglite täitmist ning telefonis ei tohtinud üldse olla, üldiselt olid õpetajad sõbralikud ja lahked.

Heidi sissekanne:

Nad oli väga toredad inglise keelt küll vaga ei osanud aga sain hakkama toidud olid teistsugused aga väga head. Üks asi mis oli halb oli see, et nad ei söönud hommikust väga aga olen harjunud ise seda sööma õhtuti sõime ära ja läksime suht kohe magama.

Me saime käija ajaloo tunnis, kus meile näidati ja räägiti hispaania ajaloost. Pärast seda anti meile ka maitsta Hispaania rahvustoite. Seal said õpilased ja koolitöötajad kõik niii hästi läbi, iga tund oli lõbusa meeleoluga.  Õhtul läksime keskajaturule ja siis olime niisama linna peal.

Tauri sissekanne:

Elasin samas peres kus Matilda - vanemad ja kaks last. Nad on väga avatud, sõbralikud, tegusad ja üheskoos suhtlevad rohkem õhtul.

Kohalike suhtlus oli parem kui Eesti koolides. Nad said tundides palju nalja ja ei pidanud olema haudvaikselt.  Tänu sellele olid kõik rõõmsamad ja avatud. Tunnid oli natukene pikemad, kui meil ehk 55 minutit. Vahetundides oli võimalik õues kas korvpalli või jalgpalli mängida, istuda nii sama õues või näiteks omale süüa osta või hoopis pingpongi mängida. Koolis neil selliseid huviringe ei olnud nagu meil on pärast kooli, sest nemad peavad pärast tunde koolist kohe lahkuma.

Projekt 2023-1-EE01-KA122-SCH-000137311 „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“

Fuerteventura 29.04 – 05.05.2024

Kertu sissekanne:

Minu vahetuspere oli väga tore. Vanemad ei rääkinud väga hästi inglise keelt, kuid see ei olnud probleem, kuna saime üksteisest kehakeele järgi aru. Üks suurim erinevus on see, et Hispaanias käidi toas jalanõudega ja kõik põrandad olid kivist. Sõime palju suupisteid ja võileibu (Eestis tavaliselt rohkem sooja toitu).

Teisipäev: Alustasime koolist, tegime Eesti ja kooli esitluse ning vaatasime Fuerteventura õpilaste esitlust. Õpilased suhtlesid omavahel väga vabalt, poisid ja tüdrukud said hästi läbi. Seejärel läksime linna. Käisime muuseumis ja vabaajakeskuses. Peale seda sõime lõunat ja Fuerteventura õpilased rääkisid meile Hispaania kirjanikust. Peale kooli läksime kanuutama ja saime ka mootorpaadiga sõita. Õhtul läksime kõik koos poodidesse ja sõime õhtust restoranis. Laupäeval läksime veeparki. Olime veepargis kella 18.00-ni. Seejärel läksime veepargi kõrval asuvasse linna, et jäätist süüa ja viimaseid asju osta. Õhtul läksime kõik koos randa päikeseloojangut vaatama ja aega veetma.

Sealsed inimesed on väga, väga avatud ja palju rõõmsamad, kui eestlased. Arvan, et tänu sellele kogemusele olen ise ka rohkem avatud.

Kadi sissekanne:

Perega väga palju kodus aega ei veetnud, ainult hommikul süües ja õhtul koju tulles, kuna programm oli väga tihe. Suureks erinevuseks on kindalt õhtusöögi aeg ja toidukordade korrad, söövad palju ja mitu korda ning õhtusöök on väga hilja, kell 22-23.

Kolmapäev: Käisime kōik koos ühel väiksemal saarel paadiga, kus olime umbes 5 tundi. Vaatasime 19saj. ajastust pärit maju ja õppisime nende kultuuri, oli huvitav näha kuidas nad elasid sellises kliimas sellel ajal ja võrrelda seda Eestiga. Pärast seda võtsime päikest ja ujusime. Hiljem käisime jäätist söömas ja vaatasime poodides ringi.

Reedel esitasime meie tervise slide, laulsime rahvus laule, tegime koolis erinevaid töötubasid, tantsisime nende rahvatantse, jätsime hüvasti sealsete õpetajatega, sõime koolis nende rahvus snäkke, õhtul läksime kõik koos kohalikule käsitöölaadale ja õhtu Amada pere juurde pitsat sööma.

Õppisin, et tegelikult saab iga inimesega kuidagi suhelda, selle jaoks ei pea rääkima sama keelt. Iga kultuur on omamoodi, kuid huvitav ning põnev avastada. Õppisin ka seda, kui tähelepanelikud ja hoolivad on hispaanlased võrreldes eestlastega. Kindalsti avatus uute kultuuride vastu, alguses olin veidi ebakindel, kas sellega harjun, kuid tegelikult oli väga põnev ja huvitav. Peale seda on ka tekkinud suurem soov õppida hispaania keelt.

Amanda sissekanne:

Elasin nelja liikmelises peres, ema isa, väike õde 11 aastane ja Natalia vahetusõpilane ning väike koer. Suurimad erinevused olid, et jalanõusid ei pidanud toas ära võtma, kraanivett ei tohtinud juua ning nad sõid vähe korraliku toitu ja pigem sõid snäke ja õhtusöök oli kell 22 õhtul.

Neljapäev: Hommikul kell 8.00 hakkas heaolu töötuba, kus räägiti meile, et kuidas nende koolis väärtustatakse õpilase ja õpetaja heaolu, siis läksime bussiga muuseumise, kus nägime traditsioonilis majasid, käisime aloe vera muuseumis ning juustu vabrikus, mis oli pigem lihtsalt pood, kust sai juustu osta, ning õhtul oli Kertu vahetuspere juures basseinipidu. Laupäev: Olime terve päeva veepargis ning õhtul sõitsime mereäärde piknikule ja vaatasime üheskoos päikeseloojangut.

Hispaanias on kõik väga sõbralikud ja räägivad kõigiga ning õppisin seda, et kõik ei ole nii tähtis ja Eestis võiks ka elu vabamalt võtta. Lisaks arendas väga palju inglise keelt ja õppisin ennast paremini inglise keeles väljendama.

Norah-Ly sissekanne:

Mulle väga meeldis mu vahetupere, vanemad ei osanud väga inglisekeelt aga siiski üritasid minuga väga suhelda. Mul oli lihtne kohaneda kõigega, sest paljud asjad ei erinenud väga Eesti kultuurist. Hommikul kui ärkasime läksime jala kooli juurde, sest olime koolile lähedal siis olid kooli raames tegevused. Neil oli väga palju maalimist ja joonistamist, nii tunnisiseselt kui tunniväliselt. Neil oli koolis mingi spordiala, millest polnud varem kuulnud. Ma ei tea kuidas seda nimetatakse aga kaks õpilast oli paaris ja pidid pulgaga vastu teise pulka lööma, seal oli erinevaid viise sellest. Sellest eeldaks, et neil on väga teistsugused spordialad

Peale seda käisime kodust läbi ja siis saime kõik sõpradega õhtul kokku. Inimesed olid väga palju suhtlevamad ja abivalmimad kui Eestis. Näiteks tänaval kõndides, kui rääkisin Paulaga ja küsisin küsimuse, siis vastas ka mingi võõras tänavalt.

Projekt 2023-1-EE01-KA122-SCH-000137311 „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“

Portugal 01.03 – 08.03.2024

Õpilaste arvamused

Reede varahommikul startisime kõik ootusärevalt kodudest, et jõuda kella 6.30ks lennujaama. Kõik olid kohal õigeaegselt ning ka väravatest läbiminek sujus kenasti. Oleksime võinud tulla aga veelgi hiljem, sest meie lend hilines pisut. Jõudsime teha ka ühise grupipildi (pildid blogi lõpus). Helsingisse jõudsime siiski üle lahe väga kiirelt ja sealses lennujaamas sai tehtud ka edasilendu oodates kerge lõunasöök. Portugali lend kestis 4,5 tundi, kuid kulges sujuvalt. Lennujaamas ootasid meid juba Portugali Erasmuse projektijuht Claudia ja Erasmuse grupi liige Virginia. Nende juhatusel kulgesime metrooga Vasco da Gama keskusesse, kus tegime paar tundi aega parajaks, jalutasime Tejo jõeni ja maitsesime  erinevaid kohalikke jooke-sööke, näiteks  kanget kohvi ja ülimaitsvaid Portugali rahvusküpsetisi, pastel de natasid. Siis sõitsime kahe rongiga juba edasi Abrantese linna, mis oligi meie sihtkoht. Rongijaama oli meid vastu võtma tulnud kõik hostide pered ja esmakohtumine oli väga südamlik ja soe. Siis sõitsime kahe rongiga juba edasi Abrantese linna, mis oligi meie sihtkoht. Rongijaama oli meid vastu võtma tulnud kõik hostide pered ja esmakohtumine oli väga südamlik ja soe.

Annaliisa sissekanne:

Minu vahetuspere oli väga tore. Kumbki vanematest ei rääkinud väga inglise keelt aga nad said aru, mida mina räägin. Ema oli väga lahke ja hooliv. Isa oli pigem vaikne aga ka väga tore. Nad olid väga lahked ja alati küsisid, kas mul oli midagi vaja. Peres oli üks laps. Laps sai oma perega väga hästi läbi ja oli näha, et pere on väga lähedane. Alati küsisid üle, mida ma süüa sooviks ja pakkusid mulle ka proovida uusi toite. Pere tahtis pakkuda mulle parimat elamust. Võrreldes minu perega ei olnud mingit suurt erinevust. Mõlemad vanemad tegid kordamööda toitu. Ja koristasid. Kodus ma tegelikult kõige rohkem aega ei veetnud, alati olid tegevused planeeritud. Aga nende kodus oli väga hubane ja hea olla.

Minu päevaks oli reede. Kuna enamus päevast me reisime sinna, siis perega ja teiste portugallastega ei jõudnud me väga palju aega koos veeta. Jõudsime ka rongijaama hiljem kui oli planeeritud. Jõudes rongijaama nägime me oma peret ja vastuvõtjat esimest korda ja seejärel suundusime nende kooli. Kooli olid kõik pered toonud midagi süüa, palju oli traditsioonilist toitu ja maiustusi. Toimus esimene tutvumine omavahel. Siis tutvustasid meie vastuvõtjad meile seda kooli, kus nad õpivad. Väga tore õhtu oli, saime tutvuda natuke enne selle kooliga. Kool oli väga suur ja teistsugune. Peale kooliga tutvumist läksin ma oma perega koju ja pakkisin asjad lahti. Kuna kell oli palju, siis ei jõudnud ma perega midagi muud teha.

Johanna Lee sissekanne

Elasin 2-lapselises peres ning neil oli üks koer. Pere oli väga tore ja hoolitses minu eest hästi. Inimesed olid väga sõbralikud ja mulle  tutvustati kohalikku kultuuri ning traditsioone. Need erinesid Eestist ja kõik toidud mis ma sõin väga maitsesid mulle. See oli uskumatult põnev kogemus! Mul oli võimalus proovida maitsvat Portugali toitu ja külastada kauneid vaatamisväärsusi. Mulle väga meeldis Portugalis ja sooviksin kindlasti veel välismaal vahetusperes elada. Minu arust oli kindlasti suur erinevus see, et nemad sõid 4-5 korda päevas aga eestlased söövad vähem. Kõht oli koguaeg täis, sest nad sõid palju liha ja söömisajad erinesid samuti. Nemad sõid suure õhtusöögi 21:00 paiku ja hommikul vähem hommikusööki. Kindlasti oli teistmoodi ka see, et nad kannavad välijalanõusid sees.

Minu päevaks on laupäev. Hommikul kohtusin lähemalt perega ja saime paremini tuttavaks. Olen väga õnnelik, et just nemad olid minu majutajad, sest ma usun, et sobisime hästi kokku. Lõunasööki sõime kohvikus koos teiste eestlaste ja portugallastega. Toidud olid väga head. Hiljem läksime linna peale aardejahti mängima. Ilm ei olnud kõige parem sellel päeval, sajas palju vihma ja oli tugev tuul. Õhtul sõime traditsioonilist Portugali toitu milleks olid pajaroog, tursk ja merekarbid. Pärast seda tulid teised eestlased ja nende majutajad meie juurde. See tegevus oli meie enda poolt planeeritud ilma õpetajateta. Me tantsisime nii Eesti kui ka Portugali tantse ja õpetasime neile palju uut Eesti kohta.

Hendriku sissekanne:

Minu vahetuspere oli 4 liikmeline: ema, isa, vanem poeg ja noorem tütar. Esimeseks erinevuseks oli see, et koju tulles ei võetud jalanõusid jalast ära. Teiseks olid toad päris jahedad ja Kolmandaks õhtusöögid olid päris hilja ja 2-3 käigulised (Supp, Praad ja vahest magustoit).

Esmaspäeval oli meie esimene päev koolis, kus käisime koos enda vahetusõpilasega nende tundides kaasas. Tunnid oli Bioloogia (120 min), Kehaline (jäi ära), inglise keel (50 min), Füüsika ja Keemia (120 min). Bioloogia Tunnis tegime me praktilist tööd, inglise keele tunnis vaatasime filmi. Füüsika ja keemia tunnist alguses arutasid nad eelnevalt tehtud töö üle ja hiljem näidati meile katsete erinevat värvi leekidega.

Reti sissekanne:

Minu vahetusperes oli ema, isa, minu vahetusõpilane ja ta väike õde. Ainult mu vahetusõpilane, Leonor, rääkis inglise keelt seega suhtlemine tema vanematega ja õega käis läbi tema. Ärkasime hommikuti kell 7 ja läksime kohe sööma. Peale söömist panime end valmis ja Leonori isa sõidutas meid kooli. Kooli jõudes ootasid teised õpilased koridorides tundide algust. Tunnid kestsid kas 60 minutit või 120 minutit. Ei olnud sellega üldse harjunud ning kohati võis raske olla nii kaua paigal istuda. Koolipäev kestis kella viieni ning peale seda sõitsime koju. Kuna mulle ja Leonorile väga meeldivad õudusfilmid siis vaatasime neid iga õhtu peale kooli. Leonori ema tegi õhtusöögi umbes kella kaheksaks. See vist oligi suurim erinevus meie vahel, kuna ma söön tavaliselt õhtust kell 6 või 7.

Teisipäeva algas nagu iga teine päev, ainuke erinevus oli see, et ilm oli väga hea: päike paistis ja soe oli. Ärkasime, sõime hommikust ja sõitsime kooli. Pikema vahetunni ajal käisime kooli kõrval olevas sõõriku poes. Tunnid möödusid üllatavalt kiiresti ja peale kooli oli meil võike orienteerumine, kus pidime otsi kooli aiast taimi ja töölehele märkima nende nime ning kas neid Eesti ka kasvab. Koju jõudsime kella kaheksa paiku. Leonori klassiõde, Mafalda, oli kutsunud mind ja Leonori oma sünnipäevale. Torti süües määrisime üksteise näod sellega kokku ja pärast oli nägu toiduvärvi tõttu punane. Magama jõudsime alles kella kahe paiku öösel.

Ere sissekanne:

Vahetuspere oli väga tore ja sõbralik. Nad võtsid mind väga soojalt vastu. Erinevused igapäeva elus olid näiteks, et sain pool tundi hiljem ärgata kui kodumaal, nende koolipäevad olid palju pikemad kui meie omad ja neil polnud eraldi muusikakooli vaid sai koolis õppida instrumenti. Nad sõid õhtusööki palju hiljem ja rohkem kui Eestis. Neil oli kahe käiguline õhtusöök

Kolmapäev: Kõigepealt jõudsime 8.30 kooli ja meil oli üks tund-füüsika. Pärast tundi läksime bussile ja sõitsime ametikooli. Tegime sea Pastel de natat ja meile jutustati oliiviõlist. Nägime hobuseid. Siis sõitsime bussiga tagasi kooli ja hakkasime sealt linnapea juurde kõndima

Normani sissekanne:

Elasin viieliikmelises peres, kellest kolm elasid Portugalis, Francisco, tema vend ja ema. Isa oli Šveits tööl ja teine vanem vend oli Dubais. Nad käivad toas jalanõudega ja neil on palju rohkem söögikordi kui Eestis.

Kolmapäev: Päeva alguses läksime linnast välja teise kooli, kus õpetati meile, kuidas teha veini, oliiviõli ja traditsioonilist magustoitu Pastel de nata. Seal koolis sai õppida teatud elukutseid ehk see oli kutsekool, õpiti kokaks, ratsanikuks jne. Päeva teises pooles läksime kosmosega seotud õppeprojektile, kus näidati meile erinevaid tähtkujusid, planeetide ja Põhjanaela asukohta, hiljem saime soovikorral istuda ka lennukisse ja proovida kosmonautide treeningmasinat.

Annabeli sissekanne:

Nad olid väga sõbralikud ja toetavad. Erinevused on näiteks see et nad käivad jalanõudega toas ja meie mitte. Hommikul teeb ema kõigi voodid ära kuid meil kodus teeb iga üks ise enda voodi ära. Nad söövad palju rohkem kui meie. Nad küsisid alati et kas kõik korras et kas soovime midagi, see oli väga armas nende poolt.

Neljapäev: Käisime koolis võrkpalli mängimas kõik koos, kui olime tagasi jõudnud kooli. Mängisime kuni vaatasime kella et peaksime minema õhtu söögile. Meil oli kinni pandud laud ”goodbye dinner”-le. Jõudsime väga täpselt sinna ning siis istusime lauda ja rääkisime juttu. Rääkisime mis meile meeldis kuidas on muljed jne. Nendega oli väga tore viimast õhtut veeta. Kirjutasime kõik paberile oma lemmik tegevusest ja olukorrast. Tegime veel koos viimaseid pilte ning kallistasime. Tuli isegi pisar silma. Lõpuks läksime koju ära, rääkisime veel juttu ning läksime magama ära.

Rihardi sissekanne:

Minu vahetusperes oli Francisco minu vahetusõpilane, tema noorem vend, ema ja isa. Nad olid kõik väga sõbralikud ja soojad hoolimata sellest, et Franscisco oli ainuke, kes inglis keelt rääkis. Minu jaoks oli kõige suurem kultuurišokk, et toas käidi õuejalanõudega. Samuti see, et õhtusöök oli väga hiline, kuigi nad õhtustasid kõik koos.

päeva tegevused olid sisustatud erinevalt. Mulle meeldis ühel päeval toimunud psühholoogia tund ,kus õpetaja oli väga inspireeriv ja kaasav ,kus muu hulgas sai väga palju uut portugali kohta teada. Päevad olid väga erinevad ja mind kõnetas külastus käik kutsekooli, kus sai õppida põllumajandust, veini tegemist ja pagariks. Erakordne oli külastus käik observatooriumisse, kus ma õppisin väga palju tähtedest näiteks nüüd arvan, et leian alati Põhjanaela.

Sandra sissekanne:

Minu vahetusperes elas ema, isa, 9aastane vend, 19aastane õde (õpib ja elab Lissabonis) ja õpilane (edaspidi Leonor), kes mind majutas. Ema ja vennaga suhtlesin kehakeelega või Leonor aitas tõlkida. Isa rääkis natuke inglise keelt, aga enamus aja suhtlesime tõlke kaudu, et üksteist õigesti mõista. Leonor ja ta õde oskasid hästi inglise keelt seega oli nendega lihtne suhelda. Uus oli minu jaoks väga hiline õhtusöögiaeg. Mida ma aga ei teadnud oli see, et Portugalis on kodud ehitatud nii, et kui suvel kuum on siis nende majad soojust sisse ei laseks, aga kuna meie käisime jahedamal ajal siis oli toas külm, sest neil ei köetud maja. Muus osas ma väga erinevusi ei näinud. Hommikul ema viis meid kooli ja ise läks tööle ning isa läks natuke hiljem. Kui kool sai läbi tuli taas ema järgi, sest seal oli väga mägine maa ja jala koolis ei käidud.

Neljapäev oli meil kultuuripäev. Koolis oli meil hommikul üks tund, mis minu klassil oli matemaatika. Peale seda tegime ühispildi kooli ees ja siis algas väljasõit. Külastasime lossi ja imetlesime kauneid vaateid. Pärast seda oli meil hea võimalus tutvuda Tomari linnaga ja ajalooga. Kui olime targemaks saanud Tomari kohta käivate faktidega, läksime läbi ühest väiksest muuseumist. Enne lõunasööki käisime tikumuuseumis, kus oli väga palju eri riikide tikutoose. Peale seda pidi toimuma piknik, aga ilmaga meil ei vedanud ja läksime Claudia kooli sööma lõunat. Söögi olid kõik õpilased ise kaasa võtnud, oli siis see võileivad, pitsad, koogid, puuviljad ja palju muid näkse. Kui said söödud saime vabaaja, et suveniire soetada, aga kahjuks enamus poode oli kinni lõunaaeg seega suveniirid soetasime enamus me alles Lissaboni lennujaamas. Pärast lõunal jätkus meie ekskursioon.

Minu lemmik töötuba/tegevus oli see, kus saime valmistada Paskel de Nata-si. Pastel de Nata on nende rahvustoit, mis on keedukreemiga koogike. Me käisime neid tegemas teises koolis, mis oli nagu maakool. Seal koolis õpiti hobustega tegelema, lambaid karjatama ja kokkama ning muidugi muud haridust ka. Seal olid sõbralikud õpilased, kes juhendasid kuidas neid koogikesi teha. Pastel de Nata-t tehakse suure hoolega, sest selle tegemisel on tähtis õige kogus aineid ja õige küpsetus aeg ning ahju temperatuur. Selles töötoas ma mõistsin kui suur tähtsusega on neile nende rahvustoidud.

Melissa sissekanne:

Ma sain õpirändel osalemisel teada palju Portugali ja peamiselt Abrantese ajaloost. Avastasin teistsugust haridussüsteemi, kogesin erinevaid õpetamismeetodeid ning tutvusin huvitava kultuuriga. See kogemus avardas mu silmaringi ja aitab mul mõista, kuidas koolisüsteem toimib erinevates riikides. Sain näha erinevaid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele ning see inspireeris mind olema paindlik ja loominguline oma tulevases haridustöös. Samuti sain aru, kui oluline on kultuuridevaheline mõistmine ja kuidas see võib rikastada õppimiskogemust. Abrantese koolis märkasin, et õpilased olid väga teadlikud keskkonnasõbralikkusest. Nad kasutavad taaskasutatavaid veepudeleid ja sorteerivad prügi.

Õpiränne Portugali

Kuusalu Keskkooli 10 õpilast käisid koos kahe õpetajaga Kadri Idavain ja Kaja Riiberg Erasmus+ projekti raames Agrupamento de Escolas n.º 2 de Abrantes, Portugalis. Õpilaste õpiränne toimus 1.-8. märtsil 2024 Kuusalu kooli projekti „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“ raames. Õpirände eesmärgiks oli tutvustada õpilastele Portugali koolielu, kultuuri, parendada inglise keele ja sotsiaalseid oskuseid. Majututi Portugali peredes ja seeläbi saadi ehedam kogemus.

Õpilased viibisid erinevates tundides, kohtusid Abrantese linnapeaga, osalesid ekskursioonidel, aardejahis ja orienteerumisel. Külastati ametikooli, kus küpsetati Pastéis de Nata’t ja jutustati oliiviõlist.

Õpirändel saadi teada, et üheks suurimaks koolisüsteemi erinevuseks on see, et nemad peavad valima pärast üheksandat kindla suuna, umbes 10 erineva võimaluse vahel. Pereelu eripäradeks osutus hiline kolmekäiguline õhtusöök ja see, et nad kannavad välisjalanõusid sees. Teadmisi ja kogemusi kogeti teisigi.