Koolijuhi Kristi ja arendusjuhi Kreete Erasmus+ õpiränne Hispaaniasse töövarjuks mais 2023 (Projekti 2021-1-EE01-KA122-SCH-000016029 "Aktiivne koolipäev - liikumises ja koostöös peitub areng" raames)

Tänu Erasmus+ programmile oli meil (Kreete ja Kristi) võimalus külastada kooli Hispaanias, Ibizal. Nende meeskonna liikmed olid paar kuud varem käinud meil ning nägime võimalusi tulevikus koostööks.  

Peamisteks koostööpunktideks nägime õpilasvahetusi.  

Ibizale reisimiseks Eestist on mitmeid võimalusi ja üllatuslikult on ka võrdlemisi taskukohaste hindadega. Saar tervitas meid ilusa ilma ja külalislahkusega.  

Meie õppereis algas esmaspäevaga, mille saame lugeda reisipäevaks. Hilise saabumise tõttu sellesse päeva muid tegevusi sisuliselt ei mahtunud. Järgmiseks kolmeks päevaks oli vastuvõtja kool meile väga tiheda programmi koostanud. Tagantjärgi võib öelda, et saime suurepärase ülevaate kooli tugevustest ning nägime igapäevaelu. Avastasime mitmeid asju, mida saame sealt õppida ning mõnes olukorras oli ka tore tõdeda, et nende väljakutsed on meie omadele väga sarnased.  

1. Päev  

Külastasime kooli IES Quartó del Rei. Kool asub Ibiza saare väikeses asulas - Santa Eulària des Riu. Koolis käivad 6.-12. klasside õpilased. Neil on natuke üle 454 õpilase ning umbes 62 õpetajat ja 22 klassikomplekti. Hispaanias on väga tavapärane, et algkoolid on eraldi majades ning põhikoolis tuleb kooli vahetada. Sellesse kooli tulevad õpilased peamiselt kahest piirkonna koolist.  

Koolimaja ise on vaid 8 aastat vana, ilus ja puhas. Suuresti on koolimaja ise väga sarnane enamikele Eesti koolimajadele, kuid mõned erinevused siiski on. Esimesena märkasime, et koolimaja on ümbritsetud kõrge aiaga ning kooli alalt saab nii sisse kui ka välja vaid võtmega. Koolis töötab administraator, kes õpilasi, lapsevanemaid ja külalisi sisse ja välja laseb. Meile anti saabudes koolimaja võtmed ning saime selle tõttu ise liikuda. 

Esimesel päeval oli meil kolm peamist tegevust:  

• Kooli tutvustav kohtumine  

• Kohtumine koolijuhiga  

• Kohtumine IT-valdkonna juhiga  

Kooli tuuri viisid läbi kaks õpilast, kelle pilgu läbi oli alustuseks väga tore atmosfääri tundma õppida. Nende inglise keel oli väga sorav ja oskasid enamikele küsimustele vastata. Õpilased oli avatud ja mõnusalt jutukad. Saime teada, et neile meeldib koolis. Tore oli kuulda, et nad saavad võrdlemisi palju valikuid ise teha, mida süvendatumalt õppida soovivad.  

Koolisüsteem on võrdlemisi sarnane Eestile, kus 9. klassi on kohustuslikud ning pärast võib soovi korral õpinguid jätkata gümnaasiumi astmes. 

Kohtumine koolijuhiga tõi välja Eesti ja Hispaania hariduse kõige suuremad erinevused. Peamiseks erinevuseks võib pidada õpetajate palkamise süsteemi ja sellest tulenevalt kogu haridusvaldkonna personalipoliitikat. Arutlesime pikalt koolijuhi rolli üle mõlemas riigis ja leidsime, et meie väljakutsed just töötajate valikute osas ja sellest tuleneva vastutuse osas on väga erinevad.  

Kuna nende õpetajate palkamise süsteem on veidi segane neile endilegi, siis üritame siinkohal kirjeldada seal kuuldut. Nende süsteemi üheks tulemuseks on see, et igal õppeaastal vahetub umbes 60-70% õpetajatest!  

Neil on nn edetabelite süsteem. Kui õpetaja on magistrikraadi lõpetanud, siis ta valib, millises Hispaania piirkonnas ta edaspidi töötada tahab (piirkonnad on suured, nt Kataloonia on üks piirkond). Siis lisatakse ta oma õppeaine nn edetabelisse. Alustav õpetaja on edetabelis viimaste seas, sest ei ole veel võimalik olnud aastatega lisapunkte teenida. Punkte saab teenida tööstaažiga, koolitustega ja teatud atesteerimistestide tegemistega.  

Oletame, et õpetaja on valinud piirkonna ja eelistatuimad koolid, kus ta töötada tahab. Oletame, et ta on hetkel selles nn edetabelis 1.kohal, siis ta saab tööle sinna kooli, kuhu ta soovid. Nüüd on kooliaasta läbi ja keegi tõuseb temast edetabelist kõrgemale kohale ja soovib samasse kooli tööle tulla. Nüüd juhtub see, et juba töötanud õpetaja saab endale uue kooli ja edetabelis esikohal olev õpetaja tuleb tema asemele. Selliselt vaadatakse üle kõikide ainete õpetajate ametikohad IGAL kooliaastal. Koolijuht ütles, et ta saab vahel 1-2 päeva enne kooliaasta alguses nimed, kellest tema meeskond algaval kooliaastal koosnema hakkab. Uurisime pikalt, et mis on sellise süsteem eelised, kuid neid suudeti väga vähe meile selgitada. Väljakutseid kerkis aga palju: õpetajatel (eriti noortel) on väga ebastabiilne töö, koolides ei ole seda nn meie-tunnet, mis meile ülioluline tundub, igal õppeaastal tuleb tegeleda uute õpetajate juhendamisega jne.  

Üheks positiivseks pooleks võiks pidada, et koolid ei pea üldse tegema personali otsimisega ja saavad keskenduda muudele teemadele.  

Teatud tingimustel on siiski võimalik välja teenida ka püsiv leping, kuid saime aru, et see ei ole kuigi lihtne ning on aeganõudev.  

Õpetaja töökorralduseski võib välja tuua mitmeid erinevusi:  

• Õpetajatel sisuliselt ei ole ülekoormusi, sest kooli nn saadetakse täpselt nii palju õpetajaid, kui seal on vajadus  

• Õpetaja tööpäev oli selles kooli umbes 8:30-14:30 (väga täpseid aegu ei mäleta) ning selle aja peab õpetaja olema koolis. Kui on tunnivaba auk, siis tuleb olla valmis minema asendama, osaleda koosolekutel, tegeleda projektidega vms. See kõik on arvestatud tööaja sisse.  

Üldjoontes jättis kooli juhtimine väga sümpaatse mulje. Koolijuhi südameasi oli õpilaste vaimne tervis ning kõik sellega seonduv. Tal oli väga selge nägemus, milline kool olema peaks ja kuidas sinna jõuda.  

Järgmiseks kohtumiseks oli IT-valdkond, mis osutus ülimalt põnevaks. Selles koolis ei ole kasutusel õpikuid, vaid igal õpilasel tuleb kooli tulles osta Chromebook. Selle soetamine on perekonna vastutus ja hinnaklass pidi jääma umbes 320€ ringi. Kasutusel on küll vihikud ja osaliselt töölehed, kuid mitte õpikud ja töövihikud.  

Chromebookide kasutamiseks on koolis üles ehitatud täiesti eraldi süsteem, kuidas kõike hallata. Näiteks on õpetajal tunnis võimalik oma ekraani peal näha kõikide õpilaste tegevusi nende ekraanidel. Chromebookides on ära keelatud (süsteemi poolt) erinevad kahtlased lehed, mängud, filmide vaatamine jms. Kooli wifis olles on võimalik õpetajal ka käsitsi õpilase arvu nn lukku panna või midagi konkreetset keelata/lubada.  

Päev oli väga sisukas ja terveks õhtuks jätkus aruteluteemasid, mida võiks meie koolis kasutusele võtta ja millised on ühe süsteemi eelised/puudused.  

Mida õppisime: 

• Nende IT-süsteem oli väga arenenud ja osaliselt oleks võimalik ka meie kooli üle võtta, eriti gümnaasiumi astmesse.  

• Meie väljakutsed meeskonnatunde loomisel ja hoidmisel on väga väikesed võrreldes nende omadega.  

• Neil on väga palju koosolekute aegasid tunniplaanides.  

  

  2. Päev  

  Teine päev oli infohulga mõttes võrdlemisi sarnane esimesele. Plaanis olid järgmised tegevused:  

  • Kohtumine projektinädala meeskonnaga 

  • Nädala koosolekul osalemine  

  • Erasmus+ koordinaatoritega kohtumine  

  • Kohtumine kahe õpetajaga, kes veavad õpilaste klubi 

  • Õppetoejuhiga kohtumine  

  Päeva esimesel kohtumisel kuulsime väga põneva projektinädala kohta. Juba mitmendat aastat toimub seal koolis üks projektinädal, mil õppetunde ei toimu, vaid kõik õpilased on seotud projektitegevustega. Noorematel õpilastel on üks projekt ja vanematel teine. Üldiselt on projektid valitud selle järgi, et need tooksid kasu ka kogukonnale.  

  Näiteks oli üheks projektiks piirkonnas väljasuremisohus olevate sisalike kaitsmine. Terve nädala tegevused olid seotud selle teemaga: loengud, grupitööd, välislektorid, praktilised tegevused (sisalike kaitsmiseks ehitati varjupaigad) jne.  

  Veel oli üks projekt piirkonna hooldekodudega koostöös, üks projekt oli seotud õpilaste vaimse tervisega jne.  

  Nädala jooksul olid läbi mõeldud nii õpilaste tegevused, nende enesehindamine, õpetajate tegevused, koostöö kohaliku omavalitsusega, kommunikatsioon vanematele jne. Selliseid suuri projektinädalaid võiks ka meie koolis katsetada.  

  Edasi saime võimaluse osaleda ainesektsiooni juhtide infokoosolekul, kus üks juhtkonnaliige jagas infot ning statistikat.  

  Näiteks koguvad nad tulemuste võrdlust paralleelklasside kaupa ja kui kahel klassil erinevad tulemused rohkem kui 20%, siis palutakse õpetajatel neid tulemusi selgitada, et mõista suuri erinevusi. Näiteks erinesid kahe paralleelgrupi matemaatika tulemused 23% ning selgitusi küsitakse mõlema õpetaja käest. Infotund oli sarnane meie õpetajate infovahetunnile, vaid pikem ja sihtgrupp oli teine. Ainesektsioonide juhtidel tuli nüüd antud info edastada oma valdkonna õpetajatele.  

  Meie arutasime, et tulevikus tuleks ka meil lisada juhtkonna ja ainesektsooni juhtide koosolekuaegu.  

  Järgmiseks kohtusime kooli Erasmus+ meeskonnaga ja leppisime kokku, et uuel kooliaastal tulevad kuus nende õpilaste meile vahetusõpilastena. Kui meie saame oma järgmisele projektile kinnituse, siis saame ka meie kuus oma õpilast nädalaks Ibizale saata.  

  Arutasime, kuidas teeme koolis valikuid, kellele Erasmus+ projektis osalust pakkuda. Nende plaan on luua koolis nn punktisüsteem. Punkte saavad õpilased teenida selle eest, kui on koolis aktiivsed erinevates projektides, liikumistes jne. Ka meile tundus see väärt idee olevat ja tasub edasi arendamist.  

  Päeva järgmisel kohtumisel kuulsime väga huvitava, õpilasi koondava, klubi kohta. Kahe õpetajast entusiasti (Xus ja Michael) juhendamisel on loodud õpilaste klubi, kuhu kuuluvad pigem vaiksemad, erilisemate huvidega ja mitte üleliia aktiivsed õpilased. Nende algne eesmärk oli kuidagi omavahel kokku viia need õpilased, kes tunnevad ennast kuidagi tõrjutuna või eemale jäetud tegevustest. Klubi tegutseb vahetundidel ning neil on oma ruum, kus nad vahel vaatavad filme, meisterdavad või teevad muid ühistegevusi.  

  Praeguseks on klubil selgelt välja kujunenud liikmeks astumise süsteem, üksteise toetamise süsteem jne. Õpetajad tõid väljakutsena esile seda, et klubi vedamine on väga suuresti kinni inimestes ja isiksustes ja kui need kaks õpetajat enam koolis ei tööta, siis on selliselt klubi toimimine keerukas.  

  Loodame, et meie koolis alustav TORE liikumine võiks midagi eelpool kirjeldatu sarnast olla. 

  Viimaseks teemaks oli õppetoe juhiga kohtumine. Õppetoe meeskond on koolis võrdlemisi suur ja koosneb sarnastest ametikohtadest nagu meil. Kokku on õppetoe meeskonnas 9 liiget – nende seas psühholoogid, õpilasnõustajad ja abiõpetajad.  

  Peamiselt tegeletakse õpilaste vaimsete probleemide ning õpiraskustega. Nende süsteemi järgi ei pakuta õpilastele eraldi tugiõppe tunde, vaid abiõpetaja käib ise erinevates klassides õpilasi aitamas.  

  Meie kasutame sarnast süsteemi vaid esimestes klassides, kuid ehk tuleks ka järgnevates klassides eelistada abiõpetajat klassis tugiõppe tundidele.  

  Ka teine päev pakkus kokkuvõttes väga variatiivseid teemasid ja arutelu.  

  Mida õppisime:  

  • Projektinädalad pakuvad palju uusi võimalusi koostööks, eesmärkide seadmiseks, arenguks jne  

  • Peaksime rohkem leidma koosolekute aegu juhtkonna ja ainesektsiooni juhtide vahel  

  • Õppetoe süsteemis võiksime rohkem katsetada abiõpetajat tunnis  

  • Õpilaselt-õpilasele toe pakkumine on väga edukas, kui seda süsteemselt arendada 

    

     

     

    3. Päev  

  Kolmas päev oli peamiselt vaatluspäev, mil meile olid planeeritud erinevad tunnivaatlused ning raamatukogu külaskäik.

  Erivajadustega õpilaste tunni vaatlus   

  Kolme õppetunni vaatlus   

  Raamatukogu külastus   

  Esimese tegevusena oli meile planeeritud erivajadustega õpilaste klass. Meie ootused ja eeldused oli, et näeme sarnast klassi nagu meil on eriklassid. Eeldasime väikest rühma õpilasi, kellel on õpiraskused ja vajavad väiksemat keskkonda õppimiseks. Tegelikkuses sattusime klassiruumi, kus õppisid sügava puudega ja liitpuutega lapsed. Enamik lapsi vajasid seal tuge ka lihtsamate hügieenitoimingutega. Klassis oli 6 õpilast, kellest mitu olid ratastoolis, paaril õpilasel oli vaimne puue või mõlemad. Klassis tegutses õpetaja ning kaks abiõpetajat. Mõni õpilane käis ka teatud tundides suure klassi juures (näiteks kehaline). Meile jäi mulje, et sealses haridussüsteemis on haridusliku erivajadusega õpilastel hoopis teine määratlus. Ehk siis sellised õpilased, kes õppimises aeglasemad ja vajavad teatud ainetes tuge, ei ole nende mõistes haridusliku erivajadusega. Kindlasti kasvatavad sellised õpilased koolis tolerantsust, aitamist ja kaasamist. Samas on äärmiselt keeruline õpetajatele ja muule personalile.  

  Edasi oli meil omal soovil võimalik külastada erinevaid tunde. Kasutasime võimalust maksimaalselt ära ja käisime väga paljudes tundides, et vaadelda õppimismeetodeid, õppematerjale jms. Nagu meilgi olid tunnid väga erinevad. Ehk võis märgata, et rohkem oli tunnis arutamist, rühmatöid ja tempo ei olnud kusagil ülemäära kõrge. Tundus, et iga teema jaoks võeti väga palju aega, et kõik selle selgeks saaksid. Väga põnev oli jälgida õpetajate reageerimist erinevatele olukordadele. Mitmel juhul tundus meile, et õpetajaid ei häirinud õpilased, kes suvalisel hetkel klassis liikusid, kes korraks välja astusid jne. Õppimine oli vabas õhkkonnas ja mitmekülgne.   

  Viimaseks ametlikuks külastuseks oli raamatukogu, kus meie tutvustati programmi, millega soovivad nad lapsi rohkem lugema kutsuda. Tegemist oli veel algusjärgus programmiga, mille tulemustest veel rääkida ei saanud. Ka raamatukogu arendus oli neil veel pooleli ning kirjanduse hulk ülemäära suur ei olnud. Samas oli näha kirge ja missiooni tunnet, millega endale kõrgeid sihte on seatud.   

  Kokkuvõttes oli kogu meie külaskäik väga inspireeriv, mitmekesine ja suurepäraselt planeeritud. Õppisime palju uut ning saime mõtteid, mida ja kuidas meie koolis arendada.   

  Täname kõiki, kes aitasid meil õppereisil käia!   

• • 

    
    

    

    
    

    

    
     

  Õpiränne sai teoks Erasmus+ toel.
  

  

 Erasmus+ koolitus Firenzes "Life Coaching for Teachers: Happy Teachers for Better Students" 

Kadi Talpsepp ja Geitrud Kursk 

Otsustasime minna märtsi alguses toimuvale koolitusele Firenzes. Meid kõnetas koolituse pealkiri "Life Coaching for Teachers: Happy Teachers for Better Students" niivõrd palju, et olime mõlemad väga elevil ning motiveeritud uusi teadmisi omandama.
Meie reis kestis nädala algusega 05.03 kuni 12.03. Alustasime oma lennureisi Itaalia poole pühapäeval (05.03) ümberistumisega Zürichis. Enamus meie kodutööd oli tehtud just Itaalia kohta kuid Sveitsi osas saime mõlemad ehmatuse meeletult kõrgete hindade tõttu. Edaspidi teame mõlemad, et Zürichi lennujaama ei julge me kumbki kaumekas kui kaheks tunniks jääda. Edasi lennates Firenze poole avanes meile lummavalt ilus vaade Alpidest.   

Pärast lennureisi saime kohe tempoga kesklinna ning ühise kohvri jagamine tasus niivõrd hästi ära, et meie kohver oli üks esimesi, mis lindile ilmus. Pärast seda hüppasime (loe: jooksime) trammile ning paarikümne minutiga olimegi juba kesklinnas. Tramm sõitis lõppeatusesse ning lihtne oli ka edaspidi sama koha järgi arvestada kõigi trandpordi vahendite osas, sest nii rongi- kui bussijaam asusid samas kohas. Leidsime kaardi järgi jalutades ka oma hotelli üles, kus pidime sisse saamiseks administraatorit ootama pool tunnikest. Meie hotell oli kolmandal korrusel kuid Itaalias nimetatakse tänava korrust 0 korruseks, mistõttu asus meie jaoks öömaja 4.korrusel ning igapäevane treppidel käimise trenn andis nädala lõpuks juba tunda. Lõpuks jõudis meie administraator jõudis ähkides ja puhkides kohale ning rääkis meiega pikalt juttu. Ta andis meile linnakaardi ja joonistas sinna kõik tema meelest kõige paremad pitsa, pasta, veini, magutoitude ja muud erilised kohad ära. Andis nõu, et tuleb hoida eemale nendest söögikohtadest, kus teenindajate inglise keel on hea, sest see on näitaja mitte-autentsest itaalia köögist. Siis andis meile toa võtmed ning soovis meile Buona notte!

1. päev

Juba esimesel päeval alustasime Itaallastele omaselt oma päeva rahulikult ning kohtusime hommikusöögi lauas, kus sõime kõhud täis enne esimese koolituspäeva algust. Kui me omale hotelli olime valimas siis peamine põhjus, miks valisime endale just selle öömaja oli seetõttu, et koolitus toimub selles samas hoones. Niisiis läksime korrus allapoole Erasmus+ Teachers Academy kontorisse kust meile öeldi, et seal ei toimu mingit koolitust ning soovitasid meil täpse asukoha üle kontrollida. Rahuliku hommiku idüll sai läbi ning hakkasime mõlemad oma meile läbi kammima, kust lõpuks leidsime kirbukirjaga ühe teise aadressi. Õnneks ei olnud uus koht sugugi kaugel (u 10min kõndida). Vaatamata sellele, kui Kadi ja Geitrud õigesse koolituse majja jõudsid oli esimese päeva loeng juba - oi, ei olnudki alanud, sest hilinejaid oli veel. Naersime omaette, et oleme ikkagi Itaalias ning kellaaeg ei ole nii rangelt paigas kui eestis.

 

Meie koolitaja oli Mehhikost pärit Alessia Di Bari, kes alustas nädalat tutvumismänguga, mis on alati alguses närvesööv aga õnneks oli see väga positiivses võtmes, sest pidime kirjeldama enda ootusi tolleks nädalaks ning tuli välja, et olime kõik elevil ja uudishimulikud. Esimene päev õppisime kõige rohkem positiivse psühholoogia kohta. Tutvusime Martin Seligmani isiksuse teooriaga ning õppisime, et negatiivsete aspektide asemel tuleks keskenduda isiksuse tugevustele (nt. koolitaja iseloomustas ennast põikpäise asemel sihikindlana). 

Alessia julgustas meid endasse vaatama ning rääkis, et igal inimesel on oma isiksuse tugevused. Iseenda põikpäisuse näite abil tõi ta välja, et lisaks sihikindlusele on ta ka enesekindel. Tänu sellele on ta ka väga hea juhtimise ning õigluse tunnetusega. Meie eesmärk oli ka leida iseenda isiksuse tugevused ning arutasime omavahel, kuidas need väljenduvad. Ruumis oli tohutult hea ja turvaline õhkkond ning jagasime omavahel mõtteid ja arvamusi oma tugevuste kohta. Oma tugevusi saab näha sellel veebilehel: https://www.viacharacter.org/character-strengths   

Kogu nädala läbiv teema oli PERMA. 

P- positive emotion (positiivne emotsioon), 

E- engagement (kaasahaaratus), 

R- relationships (suhted), 

M- meaning (tähendus), 

A- achievement (saavutus)

Meie igapäevane ülesaane oli märgata oma PERMAt ehk midagi, mis on meie jaoks eriline või tabav. Sellest oli vaja kirjutada: kas see pakkus rõõmu? Kas see üllatas? Rõõmustas? Kas tunned end hoitud ja turvaliselt? Kas see paelus kuidagi või pani hoopis kurvastama? See asi võib olla objekt, koht, inimene, toit, tegevus või midagi muud. Oluline on see, et see paneks midagi tundma ja et see paneks mõtlema.

Pärast esimest koolituspäeva olime mõlemad positiivselt üllatunud ja kohati sõnatud. Me läksime sööma ja arutasime, kuidas oma PERMAt leida ning tellisime pärast pasta söömist kahepeale ühe tiramisu. Avastasime Firenze linna ning jalutasime ringi nautides itaalia varakevadist melu, muusikat ja gelatot. 

 

2.päev

Meie koolituspäev algas koduse töö kontrolliga ehk igaüks jagas oma eelmisel päeval märgatud PERMAt ning võttis selle lühidalt kokku. Alessia rääkis, et sellised väiksed refleteerimise momendid aitavad meid suuresti kaasa meie tänase päeva teemale, milleks on motivatsioon. On olemas väline ja sisemine motivatsioon. Välise motivatsiooni all näeme väljundeid nagu raha, kiitus, ühiskondlik tunnustus ja maine. Mõtlesime kõik mõne asja üle, mida teeme tänu välisele motivatsioonile. Sisemise motivatsiooni all näeme aga isiklikke eesmärke, sisemist rahuldust ja soovi midagi osata. Mõtlesime siis uuesti mõne asja üle aga seekord, mida teeme tänu sisemisele motivatsioonile - see oli ka märksa raskem.

Alessia rääkis, et motivatsioon on tihedalt seotud eesmärkide seadmisega. Eesmärgistamine peab keskenduma asjadele, mis on päriselt olulised. Enne eesmärgi seadmist tuleb endale selgeks teha, miks selle asja saavutamine on oluline ning selle saavutamiseks tuleb nautida eesmärgi täitmise protsessi ja mitte oodata ainult lõpptulemust. Rõõmuga asjade tegemine tõstab meie motivatsiooni ning asju palju kergem teha, kui tunneme end hästi. Siinkohal puudutasime ka teemat, et mis on õnn? Tähtis on mõista, et õnn on kogemus ja hetk mitte pidev olek. Tänulikkus on suhtumine, mida saab igapäevaselt praktiseerida ning tänu sellele paraneb ka inimese tuju. Tihti arvame, et suured elumuutused teevad meie elu erilisemaks kuid väiksemad igapäevakogemused teevad meid õnnelikumaks kui suured elusündmused. Kõige selle juures tuleb endast piisavalt lugu pidada ja lubada endale ka neid päevi, mil meil ei ole hea tuju. Emotsioon ei ole probleem vaid aju keemiline olek. Emotsioon ei pea olema kõikehõlmav ega laastav vaid igapäevaseid tegevusi on võimalik ka teha kurvana või vihasena.

Pärast ergutavat motivastiooni kõnet lasi Alessia meid pisut varem ära, sest kõigile osalejatele oli korraldatud giidiga linnatuur. Sõime enne pikemat jalutuskäiku kõhud pitsat täis ning giid Antonella näitas meile Firenze peidetud pärleid, tutvustas ajalugu ning vastas jooksvalt küsimustele. 

   

3.päev

Antonella rääkis meile eile, et Firenze sai oma nime sellisest sõnast nagu Flourish (ehk õitsema) ning üks põhjusi, miks koolitus toimub just Firenzes (või oli see Alessia sõnul lihtsalt hea kokkusattumus) on sellepärast, et koolituse eesmärk on meid õitsema panna. Selleks, et me saaksime elus õitseda on oluline olla avatud ning pärast igapäevast koduse töö kontrolli liikusimegi tänase teema juurde, milleks on emotsionaalne intelligentsus. 

Daniel Golemanni sõnul on emotsionaalne intelligentsus võime tuvastada ja juhtida nii enda kui ka teiste inimeste emotsioone. Üks olulisemaid emotsionaalse intelligentsuse aspekte on eneseteadvus. See tähendab võimet olla teadlik omaenda emotsioonidest, mõtetest ja käitumisest ning nende mõjust meie otsustele ja suhetele teistega. Eneseteadvus võimaldab meil paremini mõista, miks me käitume ja reageerime teatud olukordades teatud viisil ning annab meile võimaluse teha teadlikumaid valikuid. Emotsionaalse intelligentsuse raames on oluline ka sotsiaalne teadlikkus, mis tähendab võimet mõista ja tunda kaasa teiste inimeste emotsioonidele ning olla teadlik sotsiaalsetest dünaamikatest. See võimaldab meil luua tugevamaid ja tervislikumaid suhteid teistega ning olla empaatilised ja toetavad.

Alessia viis läbi ühe ülesande, kus me leidsime omale uue paarilise ning arutasime millised on meie sarnasused ja erinevused. Emotsionaalse intelligentsuse üks olulisi aspekte on kuulamisoskus. Abiks oli John Hopkinsi Mitmekesisuse Ratas. Meie seltskonnas oli õpetajaid mitmetest Euroopa riikidest kuid üllatav ning hubane tunne tekkis, kui nägime kui palju on meil pealtäha täiesti võõra inimesega ühist. Samal ajal olid mitmed erinevused kohati ootamatud kui tegemist ei olnud just mõne ilmselge aspektiga (nt vanus või välimus). Taolised ülesanded tekitasid meie seltskonnas ka palju suurema ühtsustunde ning saime omavahel palju paremini tuttavaks. 

John Hopkinsi Mitmekesisuse Ratas

Emotsionaalse intelligentsuse arendamisel on üks kõige võimsamaid vahendeid konfliktide lahendamise oskus. Konflikt ei ole ei positiivne ega negatiivne, see muutub probleemiks vaid siis kui see on halvasti juhitud. Siinkohal on üks sagedaid emotsioone, mida me seostame konflikti olukordadega viha, mis on sageli kõige nähtavam emotsioon. Õpetajana kaldume just vihale keskenduma, regaeerime sellele, vaigistame või karistame, kuid me ei näe, mis selle taga on. Viha peidab sageli muid tundeid. Tänu sellele teadmisele loob tähelepanelikkus vajava hetke selleks, et muuta impulsiivseid reaktsioonid läbimõeldud vastusteks.

Iga koolitusel osalenu tegi esitluse ka enda koolist ning pärast tänast olulist teemat oli lõpuks meie kord. Rääkisime Kuusalu Keskkoolist lähemalt, laiemalt eesti haridussüsteemist ning vastasime küsimustele. Meie esitlus sai aplausi ja saime hästi hakkama.

Pärast koolitust oli meil oma ajakavas ette nähtud Uffizi Muuseumi külastus. Oli 8.märts ehk ülemaailme naistepäev, mis tähendas Firenzes seda, et muuseumikülastused on naistele tasuta. Nautisime ülejäänud õhtut muuseumis, kus on esindatud mitmed tuntud kunstnikud läbi erinevate kunstistiilide ja ajastute. Nägime Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffaello Santi, Sandro Botticelli, Caravaggiot ja Rembrandti teoseid.    

 

4.päev

Pärast oma PERMA koduse töö esitamist tutvustas Alessia meile kommunikatsiooni kui  inimestevahelist suhtlusprotsess, kus informatsiooni ja ideid jagatakse erinevate viiside abil. Oluline on aga märgata ja teadvustada, et suhtlusstiile ja seda kuidas edastatud sõnumit teadvustatakse sõltub järgmisest neljast kommunikatsiooni viisist:

1. Passiivne suhtlusviis väljendub tagasihoidlikkuses ja enda vajaduste mitteteadlikus väljendamises. Inimesed, kes kasutavad passiivset suhtlusviisi, võivad olla kartlikud või ebakindlad ning väldivad konflikte.

2. Passiiv-agressiivne suhtlusviis väljendub varjatud vihjetes, sarkasmis või teiste inimeste manipuleerimises. See suhtlusstiil väljendab passiivsust, kuid samal ajal ka kaudset agressiivsust.

3. Agressiivne suhtlusviis väljendub domineerimises, teiste allasurumises ja oma tahtmise läbisurumises ilma teiste arvamust ja vajadusi arvestamata. See suhtlusstiil võib olla intensiivne ja vastanduda teiste inimeste õigustele.

4. Assertiivne suhtlusviis väljendub enesekindlas ja selgesõnalises viisis enda seisukohtade, vajaduste ja piiride väljendamises, samal ajal austades ka teiste arvamusi ja vajadusi. See suhtlusstiil soodustab avatud suhtlust, respekti ja koostööd.

   Pärast nende suhtlussviiside tutvustamist tegime ühe pikema ühise ülesande, mida lahendasime rühmades. Meile oli ette antud erinevad stsenaariumid ja igale olukorrale pidime kirjutama passiivse, passiiv-agressiivse ning assertiivse vastuse. Kui ülesanne oli tehtud arutasime suures ringis oma mõttekäike, tööprotsessi ning -tulemust.   

   
   

   Päeva lõpetuseks arutasime ka stressi üle ning stressi juhtimisest. stressiolukordades lülitub keha fight-freeze-flight režiimile ning meie keha püüab toimuvaga kohaneda. Alessia tutvustas meile reaalseid kehalisi reaktsioone, mis füüsiliselt juhtub kehaga stressi olukorras ning kuidas taoliste reaktsioonide kuhjumine võib viia inimese läbipõlemiseni. Seega kõige olulisemad stressiga toimetuleku jaoks rusikareeglid on oma vajaduste teadvustamine ning aktsepteerimine, ajaplaneerimisoskuse arendamine ning regulaarselt lõõgastumine. 

   
   

   Päeva lõpus läksime vaateplatvormile päikeseloojangut vaatama ning nägime linnasiluetti.

   
    

   5.päev

   Meie viimane koolitusepäev algas paljude heade sõnade, omavahelise PERMA juttude jagamise ning tänutundega, et oleme nii palju iseenda kohta õppinud. Siinkohal oli meie viimase päeva teema haavatavus. Me ei saa teistega suheldes kaastunnet tunda, kui me seda enda vastu ei tunne. Tihti võib juhtuda, et tuimestame haavatavuse ja sellega ka rõõmu.

   Alessia ütles, et kogu nädala jooksul õpitu põhjal ning iseenda usaldamise ning haavatava tundega, me joonistame oma elukaardi. See oli iseseisev ülesanne, kus me joonistasime A3 paberile üles-alla liikuva elujoone, mis illustreeris elu läbimist läbi erinevate ettapide. Kui see sai valmis siis jagasime oma elukaarte paarilisega, mis oli väga põnev ja samal ajal haavatav kogemus. Me lõpetasime varem ära ning tegime ühispildi ning soovisime üksteisele kõike head ja paremat.  

   
   

    

   6.päev

   Programmi viimasel päeval oli meile planeeritud chianti regiooni veini ekskursioon. Selleks saime kokku bussijaama juures ning sõitsime bussiga kauni itaalia chianti piirkonnas. Külastasime kahte veiniistandust, esimene oli kolm põlvkonda kestnud pereäri nimega Sant’Appiano ning teine oli 13 põlvkonda kestnud pereäri nimega Tenuta Torciano. Nad tutvustasid meile oma veine, näitasid kuidas veini hoiustatakse ning rääkisid kuidas nad veini valmistavad. Me saime veini maitsta koos isevalmistatud oliiviõli, trühvliõli, kõvajuustu, ciabatta ning prosciuttoga.

   
   Sant’Appiano veiniistandus:

     

    

   Tenuta Torciano veiniistandus:

      

   Kokkuvõtteks saime koolitusel mitmeid väärtuslikke mõtteid kaasa. Üks oluline teema oli eneseregulatsioon, mis on võime juhtida oma emotsioone ja reaktsioone erinevates olukordades. Samuti mõistsime, et meie suhete kvaliteet mõjutab otseselt meie elukvaliteeti.

   
   

   Oluline on kasutada oma unikaalseid tugevusi, sest need aitavad meil saavutada suuremat rahulolu ja edukust. Samuti õppisime, et peaksime praktiseerima enda suhtes lahket suhtumist, mitte lihtsalt negatiivset häält oma peas vaigistama, vaid looma ka positiivse sisemise hääle.

   
   

   Samuti tuli esile, et saavutades midagi enda jaoks, mitte teiste soovide täitmiseks, tunneme tõelist saavutusmomenti ja heaolutunnet. Oluline on õppida kuulama oma emotsioone, neid tundma ja mõistma, et saaksime neid identifitseerida. Oluline pole tingimata emotsioonidele nime andmine, vaid nende kirjeldamine.

   
   

   Üks põhiline järeldus, millele jõudsime, on see, et meie suhted teistega kujundavad meie elu kvaliteeti. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu nende suhete kvaliteedile ja teadlikult panustada nende arendamisse.

   
   

   Koolitus oli meie jaoks väga inspireeriv ja andis meile uusi teadmisi ja tööriistu enda arendamiseks ning õnneliku ja täisväärtusliku elu saavutamiseks.

Meie kooli õpilaste õpiränne Kreekasse mais 2023

Kuusalu Keskkooli kolm õpilast – Elli Loviise, Teele ja Markus – käisid koos õpetaja Kaidi Kuuriga Erasmus+ projekti raames Arsakeio algkoolis Thessalonikis, Kreekas. Õpilaste õpiränne toimus 8.-12.mail Kuusalu kooli projekti „Õpilase terviklik areng läbi koolikeskkonna parendamise“ raames.

Õpirände eesmärgiks oli tutvustada õpilastele Kreeka koolielu ja kultuuri, parendada inglise keele ja digioskuseid ning arendada sotsiaalseid oskuseid.

Õpilased tutvusid kohaliku koolielu ja kultuuriga, majututi Kreeka peredes ja seeläbi oli kogemus kindlasti ehedam.

Sügisel 2023 ootame kreeka sõpru juba meie kooli külla!