…. õppimispäevad Hispaanias jätkusid intensiivselt.
Kuigi olime tulnud Hispaaniasse väikese eelarvamusega, et kellaaegadest siin ei osata hästi kinni pidada, siis see ei vastanud tegelikkuses tõele. Meie grupi koordinaatorid toonitasid korduvalt kui oluline on kõikidel päevadel täpselt kohal olla. Nii õppisime, et eelarvamusi ei saa usaldada ja ajast kinnipidamine on üks väärt oskus, mida igal ajal arendama peab.
Koolide külastused olid üks oluline osa sellest õpirändest.
Paistis silma, et pool-erakooli keskkond oli kaasaegsem, sportimisvõimalused laialdasemad ja õpilased vormirõivastes.
Hispaanias on üldhariduskoolid ümbritsetud kõrge aiaga.
Õpetajad kinnitasid, et ilma selleta ei saa kuidagi, sest ükski laps ei tohi koolipäeva jooksul kuskile ära kaduda ja õpetajate vastutus on väga-väga suur.
Seetõttu peaksime meie oma koolis eriti kõrgelt hindama liikumisvabadust nii sise- ja välistingimustes.
Hispaanlased on väga uhked oma haridussüsteemi üle. Kolm kõige olulisemat saavutust nende endi hinnangul on kiire areng kaasamises, võõrkeelte ja infotehnoloogia oskuste arendamises.
Hispaanias on haridussüsteem üles ehitatud selliselt, et õppida saavad kõik. Kõige vanem õppur Andaluusias (kokku 8 provintsi) on 91. aastane Maria, kes õpib lugema ja kirjutama. Ka kõik immigrandid, kes riiki sisenevad ja kes on koolieas, haaratakse automaatselt süsteemi. Neile pakutake vajaduspõhist keeleõpet, et kiirendada integratsiooni.
Ühes klassis võib õppida kuni 27 õpilast, õpetaja normkoormus 25 tundi nädalas. Seda on kohalike õpetajate hinnangul liiga palju. Koolidirektoritel on kohustus anda väikeses mahus tunde, et olla õpetamisega kursis.
Uurisime palju ka hariduslike erivajadustega õppurite võimalusi. Mured on üsna sarnased meie omadele. Raskemate erivajadustega õpilased õpivad erikoolides, kuid tavakoolidesse on kaasatud võimalikult palju erivajadusega õppureid. Nende õpetamisel on fookus võrgustikutööl, vanemate toetamisel ja spetsialistide kaasamisel. Üheks põnevaks tugispetsialistiks koolis oli tegevusterapeut, kes õpetab lastele koolis igapäevaelu toimingutega toime tulema ja iseseisvuma.
Üheks oluliseks ühise õppimise osaks oli kokkuvõtte tegemine koolituspäevadeks. Selleks tuli meil kursusekaaslastega 3-4 liikmelised grupid moodustada. Meie Pillega sattusime kokku kahe toreda Prantsuse õpetajaga Stephanie ja Latitia´ga.
Nende kahe toreda kolleegiga tekkis meil nii hea kontakt, et otsustasime koostööd jätkata. Nad tundsid väga suurt huvi KiVa programmi vastu ja nad soovivad meie kogemusest tulla osa saama.
Samuti võime kinnitada, et meil Pillega on nüüd sõbrad Prantsusmaal, kelle koju oleme me alati oodatud. Kui see ei ole põhjus õpirändesse minekuks, mis siis üldse on?
Eestlaste ja prantslaste ühistöö tulemusel saime juurde olulise hulga julgust vestelda võõrkeeles, sõbralikult „vaielda“ ja teha kokkuleppeid, milline üks hea ja kokkuvõtlik ettekanne olema peaks. Jäime lõpptulemusega väga rahule. Kursuse viimasel päeval anti meile välja tunnistused, millele oli tulemuseks märgitud „excellent“. Tasus pingutada!
Ja et õppimispäevad veelgi mitmekesisemad saaksid, siis saime ühe päeva pärastlõunal võimaluse lasta end rannas päikesel hellitada, saime grupitööd teha mereäärses kohvikus ja tutvuda imelise Alhambraga
Eriti meeldejäävaks tegid selle õppimiskogemuse meie lektorid, professorid Jaeni ülikoolist - Eduardo ja Jose Riuz Mas ehk Pepe, nagu viimane end kutsuda palus. Nende eriline panus seisnes nende kirglikus õpetamisviisis. Neid kuulates unustasime, et meie keeleoskus ei ole kõrgtasemel.
Märkasime, et üldistest haridussüsteemi rõõmudest ja muredest saab rääkida äärmiselt inspireerivalt. Jõudsime järeldusele, et õpetamise ilu võib seisneda kunsti ja ajaloo kaudu lugusid rääkides.
Aitäh selle põneva teekonna eest!
Viva Espania! Uute kohtumisteni!
Piret ja Pille
No comments:
Post a Comment