Kuusalu Keskkooli neli matemaatikaõpetajat Küprosel
(Pille Pürg, Karin Tensing, Leila Haas, Tiina Bender)
Elus peab põnevust olema, eks ole? Meie jaoks oli esimene ehmatus Tallinna lennujaamas, kus Leilat ei tahetud ID kaardi pärast lennukile lasta – Kiievi vahemaandumise pärast olevat ilmtingimata vaja passi. Neiu leti taga väitis enesekindlalt, et parim võimalus Leilal Küprosele jõuda on kiirpassi tellides ja Leila tormaski seda tegema, et järgmisel või ülejärgmisel päeval meile järgi sõita. Aga meil olid tugevad taustajõud, kes võimatu võimalikuks tegid. Aitäh Piiale ja Estraveli konsultandile - Leila jõudis üsna viimastel minutitel lennujaama tagasi, kaasas vajalikes kohtades allajoonitud väljatrükk seadusest. Aga nagu hiljem selgus - Kiievis ei huvitanud passi puudumine küll ühtegi ametnikku.
Keskööl
Larnaca lennujaamast välja astudes oli tunne nagu oleksime sattunud troopikasse – palav ja niiske, lausa lämbe, aga nagu aeg näitas – sellega harjub kiiresti.
Sümpaatne Livadhiotis Hotel asus Larnaca kesklinnas, 5 minuti kaugusel rannast ja otse
Küprose ühe tuntuima vaatamisväärsuse, Püha Laatsaruse kiriku lähistel.
Meie kursus oli MATHEU treeningkursus „
Identification, Motivation and Support of Mathematical Talents in European Schools“ ehk matemaatikas andekate laste avastamine, motiveerimine ja toetamine. Peale meie ehk siis nelja eestlase oli osalemas veel ainult üks itaalia õpetaja. Planeeritud oli palju kuulamist ja vähe osalejate poolset rääkimist, millest oli tegelikult kahju, sest kogemuste vahetamine on tihtipeale koolituste parim osa.
Meie pisikesele rühmale rääkis prof. Savva Grozdev (Bulgaaria) tuntud geeniustest ja üllatavatest faktidest seoses nendega ning „redelist“ (
ladder) töös andekate lastega – mis sisuliselt tähendab erineva raskusastmega ülesannete kasutamist. Poolteist päeva tegelesime
Dirichlet’ printsiibi väga paljude ülesannetega, jällegi kergemast raskemaks.
Kuna samal ajal toimus hotellis veel teinegi kursus - Le-Math’i „
Mängides õppimine“, siis ühendasid korraldajad kursuste ajakavad. Mõnel korral istusime ja kuulasime koos kuue naeruhimulise Poola lasteaiaõpetaja ja ühe Horvaatia algklasside õpetajaga prof. Gregory Makiades’t (Küpros), kes oli veidi karismaatilisem kõneleja ning kes leidis meile ja lasteaiaõpetajatele ühisosalisi teemasid.
Kursused lõppesid osalejatele nö lõputöö tegemisega. Meie kursusel oli selleks esitlus „redeli“ (
ladder) ülesannetega teemal, mille igaüks ise valis. Eks meil veidi pusimist oli, sest esitlus pidi olema ju ingliskeelne ja matemaatikaalaseid materjale kaasas polnud, kuid kõik said hakkama ja viimasel kokkusaamisel anti tunnistus pidulikult aplausi saatel üle.
Lasteaiakasvatajad esinesid vaimuka ja lustaka etendusega teemal "Puhh ja matemaatika".
Elust-olust väljaspool õppetööd.
Temperatuur ei laskunud ühelgi päeval alla 30 kraadi, olles keskpäeval 35-38 kraadi ja öösiti oli kõige vähem 22 kraadi. Tuulepuhang merelt ei toonud ei päeval ega öösel oodatud kosutust, vaid ainult veidi niiskust juurde. Merivesi oli väga puhas, soolane ja meeldivalt soe. Päikese nautimiseks oli kavandatud pühapäevane hommikupoolik, mil tegime väljasõidu Protarase kuurorti tunniajase autosõidu kaugusel. Kas olid need nüüd kultuurilised või isiksuslikud erinevused, aga oli veidi raske kohaneda poolakate valjuhäälse lauluga väikeses bussis – oli tunne nagu pioneerilaagris:)
Lõbusõidulaevaga viidi meid paaritunnisele seilamisele rannikuvetesse. No küll oli vesi imeselge ja helesinine!
Viimasel õhtul käisime neljakesi kahekordse turistibussiga linnatuuril, mis oli hea idee, sest saime linnast ja lähiümbrusest mõningase ülevaate ja nautisime sumedat õhtut.
Mida veel? Süüa saime palju ning lõuna- ja õhtusöögi menüüs oli hämmastavalt tihti, st kogu aeg, kartul ja liha (sea-, kana- ja lambaliha) ning üllatavalt vähe salatit. Paar korda saime osa ka ülikülluslikust mitmekäigulisest söögikorrast, kus hakkas lihtsalt kahju kõigest, mida ära süüa ei jaksanud. Lisaks läks nõndaviisi, et poolakad istusid ühes lauaotsas ja eestlased teises, professorid meie vahel ning suurt rahvusvahelist suhtlemist ei tekkinud.
Kokkuvõttes saame öelda, et aegajalt kõikide aineõpetajate osalemine samal koolitusel on hea mõte, sest nüüd on osalejatel ühine kogemus, mis on hea alustala koostööle ja teineteisemõistmisele.
Kolmapäeva hommik algas kiirkõnniga. Teel möödusime kuningalossist. Paljudele tuli üllatuseks, et Belgia on kuningriik. Valitseja Philippe I nime teati veel vähem.
