Nordplus projekt “Entrepreneurial Education in Schools: Hands-On Approach”

 03.–07.12.2025 toimus Nordplus projekti “Entrepreneurial Education in Schools: Hands-On Approach” esimene õpetajate õpiränne Läti kooli Daugavpilsi Tehnoloogia ja Turismi Tehnikakooli (DTSTT).

1. päev – tutvumine kooli ja kohaliku ettevõtluskeskkonnaga

Esimesel päeval tehti osalejatele põhjalik koolituur peamajas. Külastasime erinevaid õppeklasse, kus õpetatakse rongitehnoloogiat, teenindust ning turismi. Seejärel toimus tutvustus Läti kultuurist, majandusolukorrast, ettevõtluskeskkonnast ja haridussüsteemist. Järgnes ülevaade DTSTT ettevõtlusõppe korraldusest, sealhulgas õppeainest “Initsiatiiv ja ettevõtlus”. Samuti tutvustati kooli õpilasfirmade projektiloomis nõudeid ning organisatsiooni SMU rolli ettevõtluse toetamisel.

Päeva teises pooles oli võimalus osaleda koos õpilastega tunnis, kuhu oli kutsutud külalisesineja, kohaliku ettevõtja Igors Aleksejevs, Limbaži juustutehase esindaja. Ta tutvustas ettevõtlusvõimalusi ja väljakutseid. Igori Aleksejevs loengu teine osa keskendus õpilaste motivatsiooni tõstmisele ja eneseteadlikkuse arendamisele. Ta rõhutas, kui oluline on iseenda eest hoolitseda ja teha järjepidevaid väikseid samme, mis aitavad eesmärkideni jõuda. Igor rõhutas, et õnne ja enesekindluse kasv algab lubadustest, mille anname iseendale ja nende täitmisest. Kui me ei vea ennast alt ning liigume samm-sammult edasi, kasvab nii sisemine rahulolu kui ka võime saavutada suuremaid eesmärke.

Päev lõppes Daugavpilsi linnatuuriga. Tutvusime Daugavpilsi Unity House’iga, mis oli oma valmimisajal üks moodsamaid mitmeotstarbelisi hooneid Euroopas, samuti ülikooliga ning kauni Dubrovina pargiga. Daugavpils on tuntud oma mitmekultuurilisuse, ajalooliste paikade ja roheluse poolest. Huvitava faktina tähendab nimi “Daugavpils” “Daugava jõe ääres asuv linnus”. Linnas põimuvad läti, vene, poola ja teiste kultuuride mõjud, mis loob ainulaadse keskkonna.

2. päev – ettevõtlusõpe ja kogemuste jagamine

Teine päev toimus Mendelejeva tänava koolihoones, mis on saanud oma nime piirkonda iseloomustanud ajaloolise keemiatööstuse järgi. Päev algas kooli ekskursiooniga, mille käigus oli võimalus külastada juuksuriõppe ja elektrotehnika tunde. Lisaks esitlesid põhjalikult oma õpilasfirmasid neli õpilast, kellest üks valmistus osalema ka Riias toimuval õpilasfirmade messil. Tema ettevõtte eesmärk on tuua laste fantaasiad ellu: ta loob laste joonistuste põhjal pehmeid mänguasju ja käsitöötegelasi, muutes laste loomingulised ideed käegakatsutavateks pärisesemeteks.

Pärast tundide külastust tutvustasid partnerkoolid oma õppeasutusi ja tegevusi. Seejärel jagati praktilisi kogemusi ettevõtlusõppe meetoditest. Kuusalu Keskkooli õpetaja Kadri Idavain viis läbi Swedbanki mängu Cashy, mis pälvis õpilastelt väga positiivset tagasisidet. Järgnes arutelu kasutatud strateegiate ning mängust saadud õppetundide üle.

Ettekanne ettevõtlusõppe metoodikatest jätkus õpetaja Gentrūda Česnovienė esitlusega Kaunas Education Center of Technologies’ist.

Päeva lõpetas kultuuriprogramm. Külastasime Mark Rothko Kunstikeskust, kus anti inspireeriv ülevaade kunstniku elust ja stiili kujunemisest. Seejärel suundusime Tehnika ja Tööstusdisaini Keskusse “Inseneri Arsenal”, kus nägime eri ajastute autosid, mootor- ja jalgrattaid.

Kultuurikava kulmineerus jalutuskäiguga Daugavpilsi kindluses, mis on viimane bastiontüüpi kindlus maailmas. Linnulennult meenutab kindlus päikest või isegi nahkhiirt. Seal elab Baltimaade suuruselt teine talvituvate nahkhiirte koloonia. Tänapäevani on säilinud ligikaudu 85% kindlusest, mis teeb sellest ühe Daugavpilsi populaarseima vaatamisväärsuse.

3. päev – õpilasfirmade laat Riias

Õpirände viimane sisupäev möödus Riias, Domina keskuses, kus toimus suur õpilasfirmade laat. Osalejad said ülevaate Läti õpilasfirmade tasemest, praktikast ja toodetest ning võrrelda kogemusi teiste riikide noorte ettevõtjatega.

Õpirände lõpetuseks toimus Riia vanalinna tuur ja jõululaada külastus. Vanalinna tuuril nägime tuntud arhitektuuripärleid, sealhulgas “Kolme Venda”, Riia Ooperimaja, Mustpeade maja, Toomkirikut ning jalutasime mööda kitsaid ajaloolisi tänavaid, mis jutustavad linna mitmekihilist lugu. Tuuri lõpetasime Riia jõuluturul, kus nautisime sooja atmosfääri, kohalikku käsitööd ja jõuluhõngu.

Nordplus koostööprojekt „Raising students' awareness of the consequences of fast fashion and giving sustainable alternatives”

03.11 – 07.11 toimus Kuusalu Keskkoolis inspireeriv Nordplus koostööprojekt „Raising students' awareness of the consequences of fast fashion and giving sustainable alternatives” Veikkola kooli õpilastega Soomest. Üheskoos saadi teada kiirmoe mõjust ja õpiti jätkusuutlikumaid viise rõivaste kandmiseks ja hoidmiseks.

Kolme päeva jooksul toimusid mitmekesised töötoad ja praktilised tegevused:

•            Õpilased õppisid tundma erinevaid materjale, nende omadusi ja eeliseid ning harjutasid, kuidas neid eristada ja teadlikumalt valida.

•            Pakutrüki töötoas kaunistati kangaid uue ja loova tehnikaga.

•            Vana kampsuni ümberdisainimise töötoas said noored katsetada, kuidas anda rõivastele uus elu ja isikupära.

•            Lõpuks valmisid õpilaste enda kavandid, mis on aluseks tulevastele ümberdisainitud rõivakomplektidele.

Viimasel päeval külastati moelooja Sille Randviiri ateljeed, kus saadi palju inspiratsiooni ja uusi ideid loovaks lähenemiseks moele. Päev jätkus Paavli taaskasutuspoe külastusega, kust iga osaleja leidis oma komplekti täiendamiseks uue rõivaeseme.

Projekt jätkub kuni 2027. aasta kevadeni, mil toimub suur moeshow, kus õpilased esitavad enda loodud ümberdisainitud rõivakollektsioonid.

ERASMUS+ Türgi õpiränne

 Projektinädala kokkuvõte (27.10–01.11.2025)

27. oktoobrist kuni 1. novembrini osalesid neli õpilast ja kaks saatjat Erasmus+ õpirändel. Projekti eesmärk oli uurida, kuidas partnerkoolide õpilased kasutavad tehnoloogiat ja sotsiaalmeediat, ning julgustada neid vahendeid kasutama teadlikult ja kasulikul viisil, jagades üksteisega parimaid praktikaid.

Esimene päev algas külaliste vastuvõtutseremooniaga. Seejärel tutvustasid kõik projektis osalevad koolid oma tegemisi ja õpikeskkonda. Järgnes seminar „Olen teadlik digikodakondsusest ja digimeedia kirjaoskusest“, kus arutleti digitaalse vastutuse, turvalisuse ja kriitilise mõtlemise tähtsuse üle veebikeskkonnas. Päev lõppes Izmiti linnatuuriga.

Teine päev algas koolis Vabariigi aastapäeva tseremooniaga, mis andis osalejatele võimaluse tutvuda kohalike traditsioonide ja kultuuriga. Pärast tseremooniat toimus projekti teemaline Canva plakati loomise töötuba, kus õpilased said arendada oma digitaalseid kujundamisoskusi ja loovust.

Kolmas päev oli pühendatud kultuuriprogrammile Istanbulis. Koos giidiga külastati Topkapı paleed, Sinist mošeed (Sultan Ahmet Mosque), Şerefiye tsisterni ja Suurt turgu (Grand Bazaar). Päev lõppes Bosporuse laevasõiduga, mis pakkus unustamatuid vaateid linnale ja selle ajaloole.

Viimasel päeval keskenduti digioskuste arendamisele avaliku teenuse teavituse (Public Service Announcement) loomise kaudu. IT-õpetaja juhendamisel said õpilased praktilise koolituse, kuidas digivahendeid kasutada ühiskondliku sõnumi edastamiseks. Projekti lõpetas EBRU kunsti töötuba, kus osalejad said proovida traditsioonilist Türgi paberimaalitehnikat.

Õpiränne pakkus osalejatele väärtuslikke kogemusi nii digioskuste, kultuurilise teadlikkuse kui ka rahvusvahelise koostöö osas.

NordPlus projekt „Keskkond ja kunst käivad käsikäes“

 
Õpiränne Taani 19.05 – 23.05.2025

Projektis eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnaprobleemidest ning arendada nende loovat lähenemist kunstile. Selles osaleb neli kooli: Kuusalu Keskkool Eestist, Skovvangskolen Taanist, St. Christopheri progümnaasium Leedust ja Straupe pamatskola Lätist. Projekt sai alguse sügisel 2024, kui toimus esimene õppekäik Eestisse.

Kevadel 2025 toimus järgmine õpiränne Taani, mis kestis viis päeva. Selle käigus osalesid õpilased mitmekesistes tegevustes, mis ühendasid kunsti, keskkonnateadlikkuse ja meeskonnatöö. Ühel päeval loodi rannas maastikukunsti (land art) kasutades looduslikke materjale, sealhulgas rannalt kogutud prügi. Üks silmapaistvamaid töid kujutas kilpkonna, kelle seedesüsteemist leiti plastikut – see töö tõi esile keskkonnareostuse mõju elusloodusele.

Samuti otsisid õpilased Aarhusi linnaruumist ÜRO kestliku arengu eesmärkidele vastavaid hiiglaslikke seinamaalinguid ja analüüsisid, mida kunstnik oma loominguga väljendada soovib. Külastati ka kunstimuuseumi, kus tutvuti Lõuna-Aafrika Vabariigi kunstniku näitusega. Tema teosed käsitlesid isiklikke teemasid nagu suhted pereliikmetega, elu apartheidi režiimi all ja seksuaalsuse väljendamine.

Projekt andis õpilastele rohkelt meeskonnatöö kogemust – tegevused toimusid valdavalt rühmades: nii rannakunsti loomine kui ka ühised mängud rõhutasid koostöö olulisust. Lisaks arenes õpilastel kultuuridevaheline mõistmine – nad said vahetu kogemuse erinevast kooli- ja toidukultuurist ning õppisid hindama kultuurilist mitmekesisust.

Õpilaste ülevaade projekti päevadest

Loore Mai

Alustasime reisi Tallinna lennujaamast kust edasi lendasime Riia lennujaama ja sealt edasi Billundisse. Billundist sõitsime bussiga Aarhusi. Kohale jõudes saime tuttavaks oma võõrustajatega. Pärast tutvumist mind edasi võõrustajate kodudesse. Kuni kella seitsmeni oli meil vaba aeg, mille ajal saime tuttavaks oma võõrustajatega ja nende peredega. Kell 19.00 oli Taani õpilaste poolt planeeritud piknik kooli aladel. Sinna pidime ise midagi kaasa võtma. Paljudel olid võileivad, pitsad jne. Piknikul olles mängisime ka laptuu sarnast mängu. Piknik oli väga tore ja kella 21.00/21.30 mindi lahku. 

Uus huvitav teadmine: Sain teada, et nad söövad hommikuks tooreid kaerahelbeid piimaga.

Mida õppekäik sulle õpetas: Õppisin meeskonnatööd ja teistega suhtlemist. Lisaks sain arendada inglise keele oskust. Mulle meeldis tutvuda teiste riikide noortega ja tutvuda Taaniga.

Leelet:

Teisipäeva hommikul kogunesime koolis kell 08.30 ja siis matkasime koos läbi metsa UNO looduskeskusesse, kus mängisime taani-eesti-läti-leedu sega meeskondades eri mänge ning õppisime vibuga laskma. Õppisin julgemalt suhtlema teiste inimestega ning sain juurde enesekindlust. Peale seda kõndisime mööda mereäärt Aarhusi kesklinna, kus oli meil vaba aeg ja saime näha vaatamisväärsusi ja poodides käia. Õhtul kella 19.00 ajal saime uuesti kokku kooli klubis A/45 (nagu noortekeskus). Seal ajasime juttu ja mängisime koos eri mänge. Koju jõudsime umbes kell 21.00. Ilm oli väga soe (+25°c) ja saime kõvasti päikest (uv 7).

Huvitav uus teadmine: Neil on väga huvitavad hommikusöögid, näiteks leib šokolaadi või moosiga ning kuivatatud sai keefiriga. Neil on ka teistsugune kooli programm ja inimesed on rohkem sõbralikud ja avatumad ka võõrastega.

Mida õppekäik sulle õpetas: Õppisin julgemalt suhtlema teiste inimestega ning olin enesekindlam.

Teele

Kolmapäeval saime kokku kooli juures ning jalutasime kunstimuuseumi juurde seal räägiti meile kunstnikust Igshaan Adamsist ning pärast seda jagati meid gruppidesse ja anti ülesanne leida erinevaid maale linna pealt. Pärast, kui kõik läbi oli, anti meile vaba aeg, kes tahtis võis käia linna peal, kes tahtis läks koju või tegi midagi muud. Õhtul umbes nelja ajal läksid kõik lapsed koos bowlingut mängima, mis kestis umbes tund. Kui bowling oli läbi tegid kõik seda mida soovisid ja päev saigi läbi.

Huvitav uus teadmine: Sain teada et prügist ja asjadest mida muidu ära visatakse on võimalik teha kunsti teoseid.

Mida õppekäik sulle õpetas: Et asju saab taaskasutada ja sellest teha kunsti ja teisi põnevaid asju.

Mia

Neljapäeval saime koolis kokku kell 8.40. Kui kogu grupp oli kohal, jalutasime läbi metsa randa, kus meid jagati gruppidesse ja anti kaks tundi, et teha land art’i. Mina ja mu grupp tegime mao koos hiire, krabi ja mehega. Teised grupid olid teinud kilpkonna, teo, mao ja kassid puu otsas. Pärast kahte tundi pidime rääkima oma teosest. Kui kõik grupid olid oma töö tutvustanud, võisime koju minna. Kodus ootasime viis tundi, et kooli tagasi minna, kuna seal toimus üritus. Üritusel saime lugeda teostest ja mudelitest, mis koolis olid tehtud. Õues oli ka toidukoht, kus sai pirukaid, burgereid ja jooke. Lapsed esinesid seal teistele. Pärast üritust läksime koju ja see oligi kõik.

Mida õppekäik sulle õpetas: Ma sain rohkem teada Taani loodusest ja loomadest, nagu et nendel karulauk kasvab vabalt ja neil on krabid. Mul arenes meeskonnatöö, loovus ja kaardi lugemine.

Kätlin

Reedel lahkusid leedukad vara hommikul, kui meie veel magasime .Tõusime ning veetsime viimast aega koos oma peredega, seejärel läksime kõik kooli. Koolis mängisime lauamänge taanlaste ja lätlastega ning tegime lühikese kokkuvõtte. Pärast seda oli aeg meil bussile minna, taanlased tulid meid ära saatma ja jätsime hüvasti.

Mida õppekäik sulle õpetas: Ei olnud varem teinud land arti ja sain teada, et loodusest saab vabalt kunsti nii teha. Meeskonnatööd, kuidas inimestega koos tööd teha keda ma ei tunne.

Projekti järgmine õpiränne toimub sügisel 2025, mil partnerkoolide õpilased ja õpetajad kogunevad St. Christopheri progümnaasiumis, Leedus. Seal ootavad ees uued põnevad ja harivad projektitegevused, mis keskenduvad keskkonnateadlikkuse suurendamisele, kunstilise eneseväljenduse arendamisele ning rahvusvahelise koostöö ja kultuuridevahelise mõistmise tugevdamisele.

Õpiränne 08.03.2025 – 15.03.2025 I.I.S.S. Ernesto Ascione koolis Palermos, Sitsiilia

 

Õpilaste kogemused ja arvamused õpirände nädalast.

Laupäev, 08.03

Laupäeval saime kokku lennujaamas. Lennujaama jõudes tuli välja, et on ainult käsipagas, aga mul oli suur kohver. Õnneks oli piletil ka suurem pagas. Järgmiseks suundusime turvakontrolli ja sealt edasi lennuväravasse. Lennuki peal midagi ei juhtund ja, kui me jõudsime Münchenisse, sõime kõhud täis ning läksime järgmisele lennule, mis suundus Palermosse. Lennujaamas ootasid meid vahetuspered. Kui me sinna jõudsime, saime lõunat süüa. Õhtul saime kogu grupiga linna peal kokku: rääkisime juttu, käisime söömas ja linna avastamas. Koju jõudsime kella 12 ajal ja jäime kohe magama.

Kogesin tihti, et nad ei pea kellaaegadest kinni nagu eestlased ja nad suhtlesid päris kõva häälega. Itaalased on oma ajaga paindlikumad. Nad ei olene nii palju ajast ning seltskonnas räägivad kõva häälega.

Palermo koolis kasutasime rohkem visuaalseid ja praktilisi õppevahendeid, nagu projektide koostamine ja loovad ülesanded, mis olid suunatud meeskonnatööle. Eestist tuttavad õppemetoodikad on rohkem suunatud individuaalsele õppele ja õpikute lugemisele. See õpetas mulle, et õppimise ei pea alati olema formaalne ja võib olla lõbusam, kui kasutada rohkem interaktiivseid meetodeid. Ma osalesin grupitöös kus pidime tegema Canvas plakati ja teemaks oli kultuuri vahe. Täitsime seda korda mööda, et kõik teeksid kaasa . Kokkuvõttes tegime me selle töö ära kiiremini, kui teised ja paremini. See õpetas mulle, et itaallastega ei olegi nii raske teha koostööd.

Õpiränne aitas mul mõista, kui mitmekesine ja huvitav on maailm, avardas silmaringi ning kindlasti kasvatas enesekindlust. Elamine teises riigis, uues keskkonnas, kus räägitakse teist keelt ja kultuur on teistsugune, pani mind sageli mugavustsoonist välja astuma. See õpetas mind rohkem usaldama oma instinkte ja suutlikkust kohaneda erinevates olukordades. Samuti aitas see mul arendada iseseisvust, kuna pidin ise oma aega ja tegevusi planeerima. Ma sain aru, et tulevikus tahan kindlasti rohkem reisida ja erinevates kultuurides tegutseda, et õppida tundma maailmas toimuvaid muutusi ja kuidas need mõjutavad minu valikuid. Õpiränne inspireeris mind ka rohkem hindama kohalikke kultuure ja keeli.

Õpirändel sain uusi teadmisi Itaalia kultuuri ja ajaloost, samuti parandas see minu keeleoskust. Kogemus avardas ka minu silmaringi loovate õpetamismeetodite ja grupitööde osas. See äratas minus huvi rohkem teadustada ja uurida rahvusvahelist koostööd ja hariduse arengut globaalses kontekstis.

Palermo koolis olid väga olulised keskkonnasõbraliku eluviisi edendamine. Õpilased osalesid sageli koristusaktsioonides ja koolis oli väga palju taaskasutusvõimalusi. Õpetajad rääkisid keskkonnahoiust regulaarselt ja õpetasid ka loodushoiu tähtsust igapäevaelus. Samuti kasutati vähem pabereid, kuna paljusid asju tehti digitaalsetes formaatides.

Minu kõige meeldejäävam hetk õpirändel oli, kui käisime ühes kohalikus rahvuspargis, mis asus mäe peal. Kus oli ka kirik, mis oli koopa sees. Seal oli ilus loodus , palju sisalikke ja väga huvitavad taimed, millest saime palju teada. Kui me jõudsime vaadeplatvormini, avanes sealt väga ilus vaade linnale ja seal tegime ka lõuna pausi. Tagasi jalutades hakkas meil kiire ja siis ei jõudnud giid enam midagi rääkida. Pärast läksime tagasi linna ja liikumise kohalikku tänavatoidu restorani, kus oli väga hea toit.

 

Pühapäev 09.03

Hommikul käsin perega sadamas, kus sõime pastat. Hiljem läksime kogu gruppiga randa, kus ujusime, mängisime jalgpalli ja võrkpalli. Pärast randa läksime restorani, kus sõime kõik pitsat ja sellega sai ka päev läbi. Suhtlesime kõik inglise keeles, õpetasime ka neile paar eesti keelset lauset ja nemad meile itaalia keelseid lauseid.

Itaalalastel on palju reegleid oma toiduga, järgmine kord kui peaksin Itaaliasse sattuma proovin samu vigu mitte teha.

Sain aru, et eestlased ja itaallased on väga erinevad inimesed ja ilmselgelt on olnud teistsugune üleskasvamine, kuid on ka sarnasusi.

Märkasin, et seal koolis oli palju prügikaste nagu on ka Kuusalus ja sellepärast ei olnud väga prahti maas vedelemas.

Mulle meeldis väga terve gruppiga mäkke minemine. Saime tee peal kõik juttu ajada ja ei olnud vaade lõppu jõudes kindlasti pettumust tekitav.

 

Esmaspäev, 10.03

Esmaspäeval käisime koolis, meile näidati klasse, eri laboreid, nende aeda ja kasvuhooneid. Kasvuhoones kasvatavad nad ise taimi, see on väga hea näiteks bioloogia tundideks, et ei peaks kogu aeg uusi taime otsima, et tundi kaasa võtta vaid saab lihtsalt sinna minna. Nägime prillide tegemis kohta ning meditsiini ja hambaarsti laboreid.  Tegemist oli kutsekooliga, neil on eri suunad: sport, kunst, meditsiin ja matemaatika. Meie, itaallased ja hispaanlased tegime ettekanded oma koolides (slaidiesitluse). Palermo kool erines sellega, et õppetegevus ei alanud igapäev ühel kellaajal, vaid õpilastele oli varem teatatud, millal kooli tulla. Peale kooli tutvustust ja grupiesitlust tuli meil luua meeskonnad ja läksime kooli spordisaali võrkpalli mängima. Me mängisime võrkpalli ka Itaalia versus Eesti. Minu jaoks oli see väga tore kogemus, aga siis kui ma mängisin mul eriti tore ei olnud, sest iga kord kui pall minu käes oli ei servinud ma õigesti, viskasin palli võrku või vales suunas. Sellest ma õppisin kuidas mitte ette jääda inimestele, kes päriselt oskavad mängida võrkpalli. Lisaks seda, et ma tegelikult ei oska nii palju võrkpalli, kui ma tahaks, et ma oskaksin.

Peale sportlikke tegevusi lõppes koolipäev. Pidasime plaani ja lõpuks hakkasime kõndima Ennio juurde, kuid poolel teel võttis meid auto peale üks lapsevanem ja viis meid sinna. Seal olles mängisime üheskoos kaarte, sõime lasanjet ja värskelt korjatud mandariine. Mina, Karoli ja Giorgia läksime peale seda veel kaubanduskeskusesse. Pärast seda kõndisime kooli juurde, kuna võõrustajal Glorial oli seal tund. Rääkisime koolis erinevate õpetajate ja õpilastega ning peale seda läksime Gloriaga koju õhtust sööma.

Õpiränne muutis mind palju enesekindlamaks inglise keele kõnelemises, kuna sain seda koguaeg praktiseerida.

 

Teisipäev, 11.03

Käisime hommikul matkal Monte Pellegrino mäel ja Santa Rosalia pühamus, kus meile räägiti sellest, kes on Santa Rosalia ja kust kohalike usk temasse pärineb. Matkasime mööda Capo Gallot ja kuulasime giidi, kes tutvustas meile kohalikku loodust. Väga palju taimi saime ka maitsta. Võrdlesime üksteisega meie ja nende looduse taimedest.

Itaalia on palju valjem ja kirglikum riik kui Eesti. Näiteks sattusime ühele ristteele linnaosas, kus autosid sõita ei tohtinud. Inimesed mängisid pilli, laulsid ja tantsisid. Kõigil oli hea tuju ja mitte kellegi jaoks ei olnud ebanormaalne keset tänavat pärastlõunal Bella Ciaod laulda. Samuti sõitsime tihti autos nii, et aknad olid all ja muusika oli põhjas. Õppisin sellest seda, et kuigi eestlased on reeglina külmem rahvas, on okei lihtsalt hetke nautida ja nö väikeste asjade üle rõõmustada. Samuti ei tasu liiga palju teiste arvamuse pärast muretseda ja tuleb teha seda, mis endale õige tundub.

Meile räägiti aga, et nad teevad rohkem tööd laborites ja nende koolis on võimalik ka ametit õppida. Näiteks õpivad osad inimesed selles koolis silmaarstiks. Samuti on sealne koolisüsteem Eesti omast väga erinev. Hinded lähevad ühest kümneni. Iga aasta on võimalik halbade hinnete tõttu väga kergelt istuma jääda, mille tõttu on klassides palju erinevas vanuses inimesi. Ma hindan nüüd ka Eesti haridussüsteemi palju rohkem, kuna avastasime poole reisi pealt, et me oleme itaallastest õppekavaga suuremas osas õppeainetes, eriti ajaloos, tükk maad ees.

Vabal ajal läksime Federico juurde, kus me mängisime erinevaid kaardimänge ja suhtlesime üksteisega. Mulle jäi kõige paremini meelde viimane õhtu. Läksime kõik Gloria juurde, et tähistada õpirände lõppu karaoke ja hea toiduga. Saime jagada üksteisega nii Eesti kui ka Itaalia muusikat ja koos laulda. See oli õpirändele väga tore ja südant soojendav lõpp

 

Kolmapäev, 12.03

See oli päev mille veetsime üheskoos Monrealis ja saime palju uusi ajaloolisi tarkusi. Seal käisime kirikus, mis oli seest kulla värvidega ja väga uhke ning mille ajalugu ja isepära meile tutvustati tõlke abil. Kõndisime linna peal ringi ning läksime siis proovima Itaalia sööke, mida tänaval ühes kohvikus pakuti. Järgnevalt jalutasime ja uurisime katedraali siseõue, kus kõik sambad, mis olid ehitatud, ei sarnanenud teise sambaga, kõik olid ainulaadsed. Õue keskel kasvas üks puu, mida Eestis ei ole looduses. Katedraalis käidud ootasime ligikaudu pool tundi bussi, et saaksime minna sööma Itaalia toite teisest söögikohast. Söök söödud ja arve makstud, läksime mina ja minu host tema trenni ja teised läksid linnapeale edasi kõndima.

Itaallastel on rohkem leebem kooli süsteem, inglise keel ei ole kohustuslik keel, mida õppida vaid saab valida inglise keele ja teiste keelte vahel, samas kui meile on see kohustuslik ja õpime ka kolmandat võõrkeelt, ajalugu, mida näiteks meie õpime 9. klassis, õpivad nemad palju hiljem, alles viimastes klassides.

 

Neljapäev 13.03

Päev algas külastades Sitsiilia pealinna Palermot. Veetsime seal mitu tundi linna avastades. Jalutasime läbi vanalinna kitsaste tänavate, uudistasime kohalikke turge ja imetlesime linna ajaloolisi hooneid, Palermo katedraali ja Quattro Canti ristmikku. Peale seda läksime rannaäärsesse pallimängu platsile, kus mängisime üheskoos erimeeskondadega jalgpalli ja korvpalli. Peale ühist aega läksime koju, et natuke puhata. Õhtul saime taas kokku ja läksime päeva lõpetuseks bowlingut mängima.

Palermos tundus õppimine päriselt huvitav, kuna seal oli nii palju laboreid ja nt keemia ei ole seal paberi peale kirjutamine, vaid päriselt ka katsete tegemine. Seal oli ka teisi laboreid, oli võimalik õppida näiteks silmaarstiks, hambaarstiks, jne. Ma kogesin nende õppimise viise, mis on meie omast erinevad.

Nad sorteerivad prügi, nagu meiegi ja sorteerimisest hoiti kinni, seda tegi enamus.

Reede 14.03

Reedel hommikul saime kõik koolis kokku. Palermo koolis oli õhkkond palju vabam ja mitmekesisem. Õppetöö ei olnud nii range, kuid samas väga huvitav ja arendav. Õpetajad kasutasid rohkem loovate meetodite ja praktiliste tegevuste kaudu teadmiste andmist, samas kui Kuusalu Keskkoolis on õppetöö tihti formaalsem ja rohkem põhineb klassikalistel õpikute lugemistel. Lisaks oli klasside ja õpilaste vahel suurem vahe, sest õpilased olid väga erinevad, samas Kuusalus on klassid tihti ühtlasemad.

Meile anti ülesanne moodustada tiimid ja iga tiim pidi terve nädala jooksul õpitud ja saadud teadmistest etteaste tegema. Mina olin grupis Nora ja Mathiga ning me pidime tegema iga päeva kohta esitluse. Pärast, kõik kandsid oma tehtud ülesanded ette. Kui see oli tehtud, tähistasime me nädala lõppu kohaliku toiduga. Kui koolis kella kahe paiku programm läbi sai liikusime me ühistranspordiga randa. Seal me ujusime ja mängisime erinevaid pallimänge. Kui ujumisest isu täis sai, tuli meile järele isa, kes meid koju viis. Kodus me puhkasime ja panime ennast valmis, et Gloria juurde minna. Gloria juures me sõime, laulsime karaoket ja mängisime kaardimänge. Siis oligi juba aeg koju minna ja meile tuli samuti järele isa. Koju jõudes oli kell juba palju ehk läksime kohe magama.

Õppisin uut, et neil on toitudega väga palju reegleid. Seda sellepärast, et nende ajaloo tõttu ongi neile toit väga tähtis ja seda peab austama. Kohalike õpilastega suhtlesin ma inglise keeles. Ma leidsin endale kindlasti uued väga head sõbrad. Kõik olid väga toredad ja me suutsime kohe üksteisega kohaneda. Matk Monte Pellegrino kogemus õpetas mulle nende loodusest ja loomastikust.

 

Laupäev 15.04

Laupäev oli meie viimane poolik päev. Saime kaua magada, söök oli väga maitsev ja magus. Lennujaama sõit oli jutukas ja kiire – jagasime veel viimaseid muljeid, nalju ja meenutusi kogu nädalast. Enne ärasõitu pidasime väikese tänukõne meie grupi poolt, mille olime neile üheskoos ette valmistanud, esitasime selle itaalia keeles. See oli meie viis väljendada tänu sooja vastuvõtu, huvitava programmi ja uute kogemuste eest. Oli emotsionaalne ja meeldejääv lõpetus ühele sisukale ja inspireerivale nädalale.