Õpiränne 08.03.2025 – 15.03.2025 I.I.S.S. Ernesto Ascione koolis Palermos, Sitsiilia

 

Õpilaste kogemused ja arvamused õpirände nädalast.

Laupäev, 08.03

Laupäeval saime kokku lennujaamas. Lennujaama jõudes tuli välja, et on ainult käsipagas, aga mul oli suur kohver. Õnneks oli piletil ka suurem pagas. Järgmiseks suundusime turvakontrolli ja sealt edasi lennuväravasse. Lennuki peal midagi ei juhtund ja, kui me jõudsime Münchenisse, sõime kõhud täis ning läksime järgmisele lennule, mis suundus Palermosse. Lennujaamas ootasid meid vahetuspered. Kui me sinna jõudsime, saime lõunat süüa. Õhtul saime kogu grupiga linna peal kokku: rääkisime juttu, käisime söömas ja linna avastamas. Koju jõudsime kella 12 ajal ja jäime kohe magama.

Kogesin tihti, et nad ei pea kellaaegadest kinni nagu eestlased ja nad suhtlesid päris kõva häälega. Itaalased on oma ajaga paindlikumad. Nad ei olene nii palju ajast ning seltskonnas räägivad kõva häälega.

Palermo koolis kasutasime rohkem visuaalseid ja praktilisi õppevahendeid, nagu projektide koostamine ja loovad ülesanded, mis olid suunatud meeskonnatööle. Eestist tuttavad õppemetoodikad on rohkem suunatud individuaalsele õppele ja õpikute lugemisele. See õpetas mulle, et õppimise ei pea alati olema formaalne ja võib olla lõbusam, kui kasutada rohkem interaktiivseid meetodeid. Ma osalesin grupitöös kus pidime tegema Canvas plakati ja teemaks oli kultuuri vahe. Täitsime seda korda mööda, et kõik teeksid kaasa . Kokkuvõttes tegime me selle töö ära kiiremini, kui teised ja paremini. See õpetas mulle, et itaallastega ei olegi nii raske teha koostööd.

Õpiränne aitas mul mõista, kui mitmekesine ja huvitav on maailm, avardas silmaringi ning kindlasti kasvatas enesekindlust. Elamine teises riigis, uues keskkonnas, kus räägitakse teist keelt ja kultuur on teistsugune, pani mind sageli mugavustsoonist välja astuma. See õpetas mind rohkem usaldama oma instinkte ja suutlikkust kohaneda erinevates olukordades. Samuti aitas see mul arendada iseseisvust, kuna pidin ise oma aega ja tegevusi planeerima. Ma sain aru, et tulevikus tahan kindlasti rohkem reisida ja erinevates kultuurides tegutseda, et õppida tundma maailmas toimuvaid muutusi ja kuidas need mõjutavad minu valikuid. Õpiränne inspireeris mind ka rohkem hindama kohalikke kultuure ja keeli.

Õpirändel sain uusi teadmisi Itaalia kultuuri ja ajaloost, samuti parandas see minu keeleoskust. Kogemus avardas ka minu silmaringi loovate õpetamismeetodite ja grupitööde osas. See äratas minus huvi rohkem teadustada ja uurida rahvusvahelist koostööd ja hariduse arengut globaalses kontekstis.

Palermo koolis olid väga olulised keskkonnasõbraliku eluviisi edendamine. Õpilased osalesid sageli koristusaktsioonides ja koolis oli väga palju taaskasutusvõimalusi. Õpetajad rääkisid keskkonnahoiust regulaarselt ja õpetasid ka loodushoiu tähtsust igapäevaelus. Samuti kasutati vähem pabereid, kuna paljusid asju tehti digitaalsetes formaatides.

Minu kõige meeldejäävam hetk õpirändel oli, kui käisime ühes kohalikus rahvuspargis, mis asus mäe peal. Kus oli ka kirik, mis oli koopa sees. Seal oli ilus loodus , palju sisalikke ja väga huvitavad taimed, millest saime palju teada. Kui me jõudsime vaadeplatvormini, avanes sealt väga ilus vaade linnale ja seal tegime ka lõuna pausi. Tagasi jalutades hakkas meil kiire ja siis ei jõudnud giid enam midagi rääkida. Pärast läksime tagasi linna ja liikumise kohalikku tänavatoidu restorani, kus oli väga hea toit.

 

Pühapäev 09.03

Hommikul käsin perega sadamas, kus sõime pastat. Hiljem läksime kogu gruppiga randa, kus ujusime, mängisime jalgpalli ja võrkpalli. Pärast randa läksime restorani, kus sõime kõik pitsat ja sellega sai ka päev läbi. Suhtlesime kõik inglise keeles, õpetasime ka neile paar eesti keelset lauset ja nemad meile itaalia keelseid lauseid.

Itaalalastel on palju reegleid oma toiduga, järgmine kord kui peaksin Itaaliasse sattuma proovin samu vigu mitte teha.

Sain aru, et eestlased ja itaallased on väga erinevad inimesed ja ilmselgelt on olnud teistsugune üleskasvamine, kuid on ka sarnasusi.

Märkasin, et seal koolis oli palju prügikaste nagu on ka Kuusalus ja sellepärast ei olnud väga prahti maas vedelemas.

Mulle meeldis väga terve gruppiga mäkke minemine. Saime tee peal kõik juttu ajada ja ei olnud vaade lõppu jõudes kindlasti pettumust tekitav.

 

Esmaspäev, 10.03

Esmaspäeval käisime koolis, meile näidati klasse, eri laboreid, nende aeda ja kasvuhooneid. Kasvuhoones kasvatavad nad ise taimi, see on väga hea näiteks bioloogia tundideks, et ei peaks kogu aeg uusi taime otsima, et tundi kaasa võtta vaid saab lihtsalt sinna minna. Nägime prillide tegemis kohta ning meditsiini ja hambaarsti laboreid.  Tegemist oli kutsekooliga, neil on eri suunad: sport, kunst, meditsiin ja matemaatika. Meie, itaallased ja hispaanlased tegime ettekanded oma koolides (slaidiesitluse). Palermo kool erines sellega, et õppetegevus ei alanud igapäev ühel kellaajal, vaid õpilastele oli varem teatatud, millal kooli tulla. Peale kooli tutvustust ja grupiesitlust tuli meil luua meeskonnad ja läksime kooli spordisaali võrkpalli mängima. Me mängisime võrkpalli ka Itaalia versus Eesti. Minu jaoks oli see väga tore kogemus, aga siis kui ma mängisin mul eriti tore ei olnud, sest iga kord kui pall minu käes oli ei servinud ma õigesti, viskasin palli võrku või vales suunas. Sellest ma õppisin kuidas mitte ette jääda inimestele, kes päriselt oskavad mängida võrkpalli. Lisaks seda, et ma tegelikult ei oska nii palju võrkpalli, kui ma tahaks, et ma oskaksin.

Peale sportlikke tegevusi lõppes koolipäev. Pidasime plaani ja lõpuks hakkasime kõndima Ennio juurde, kuid poolel teel võttis meid auto peale üks lapsevanem ja viis meid sinna. Seal olles mängisime üheskoos kaarte, sõime lasanjet ja värskelt korjatud mandariine. Mina, Karoli ja Giorgia läksime peale seda veel kaubanduskeskusesse. Pärast seda kõndisime kooli juurde, kuna võõrustajal Glorial oli seal tund. Rääkisime koolis erinevate õpetajate ja õpilastega ning peale seda läksime Gloriaga koju õhtust sööma.

Õpiränne muutis mind palju enesekindlamaks inglise keele kõnelemises, kuna sain seda koguaeg praktiseerida.

 

Teisipäev, 11.03

Käisime hommikul matkal Monte Pellegrino mäel ja Santa Rosalia pühamus, kus meile räägiti sellest, kes on Santa Rosalia ja kust kohalike usk temasse pärineb. Matkasime mööda Capo Gallot ja kuulasime giidi, kes tutvustas meile kohalikku loodust. Väga palju taimi saime ka maitsta. Võrdlesime üksteisega meie ja nende looduse taimedest.

Itaalia on palju valjem ja kirglikum riik kui Eesti. Näiteks sattusime ühele ristteele linnaosas, kus autosid sõita ei tohtinud. Inimesed mängisid pilli, laulsid ja tantsisid. Kõigil oli hea tuju ja mitte kellegi jaoks ei olnud ebanormaalne keset tänavat pärastlõunal Bella Ciaod laulda. Samuti sõitsime tihti autos nii, et aknad olid all ja muusika oli põhjas. Õppisin sellest seda, et kuigi eestlased on reeglina külmem rahvas, on okei lihtsalt hetke nautida ja nö väikeste asjade üle rõõmustada. Samuti ei tasu liiga palju teiste arvamuse pärast muretseda ja tuleb teha seda, mis endale õige tundub.

Meile räägiti aga, et nad teevad rohkem tööd laborites ja nende koolis on võimalik ka ametit õppida. Näiteks õpivad osad inimesed selles koolis silmaarstiks. Samuti on sealne koolisüsteem Eesti omast väga erinev. Hinded lähevad ühest kümneni. Iga aasta on võimalik halbade hinnete tõttu väga kergelt istuma jääda, mille tõttu on klassides palju erinevas vanuses inimesi. Ma hindan nüüd ka Eesti haridussüsteemi palju rohkem, kuna avastasime poole reisi pealt, et me oleme itaallastest õppekavaga suuremas osas õppeainetes, eriti ajaloos, tükk maad ees.

Vabal ajal läksime Federico juurde, kus me mängisime erinevaid kaardimänge ja suhtlesime üksteisega. Mulle jäi kõige paremini meelde viimane õhtu. Läksime kõik Gloria juurde, et tähistada õpirände lõppu karaoke ja hea toiduga. Saime jagada üksteisega nii Eesti kui ka Itaalia muusikat ja koos laulda. See oli õpirändele väga tore ja südant soojendav lõpp

 

Kolmapäev, 12.03

See oli päev mille veetsime üheskoos Monrealis ja saime palju uusi ajaloolisi tarkusi. Seal käisime kirikus, mis oli seest kulla värvidega ja väga uhke ning mille ajalugu ja isepära meile tutvustati tõlke abil. Kõndisime linna peal ringi ning läksime siis proovima Itaalia sööke, mida tänaval ühes kohvikus pakuti. Järgnevalt jalutasime ja uurisime katedraali siseõue, kus kõik sambad, mis olid ehitatud, ei sarnanenud teise sambaga, kõik olid ainulaadsed. Õue keskel kasvas üks puu, mida Eestis ei ole looduses. Katedraalis käidud ootasime ligikaudu pool tundi bussi, et saaksime minna sööma Itaalia toite teisest söögikohast. Söök söödud ja arve makstud, läksime mina ja minu host tema trenni ja teised läksid linnapeale edasi kõndima.

Itaallastel on rohkem leebem kooli süsteem, inglise keel ei ole kohustuslik keel, mida õppida vaid saab valida inglise keele ja teiste keelte vahel, samas kui meile on see kohustuslik ja õpime ka kolmandat võõrkeelt, ajalugu, mida näiteks meie õpime 9. klassis, õpivad nemad palju hiljem, alles viimastes klassides.

 

Neljapäev 13.03

Päev algas külastades Sitsiilia pealinna Palermot. Veetsime seal mitu tundi linna avastades. Jalutasime läbi vanalinna kitsaste tänavate, uudistasime kohalikke turge ja imetlesime linna ajaloolisi hooneid, Palermo katedraali ja Quattro Canti ristmikku. Peale seda läksime rannaäärsesse pallimängu platsile, kus mängisime üheskoos erimeeskondadega jalgpalli ja korvpalli. Peale ühist aega läksime koju, et natuke puhata. Õhtul saime taas kokku ja läksime päeva lõpetuseks bowlingut mängima.

Palermos tundus õppimine päriselt huvitav, kuna seal oli nii palju laboreid ja nt keemia ei ole seal paberi peale kirjutamine, vaid päriselt ka katsete tegemine. Seal oli ka teisi laboreid, oli võimalik õppida näiteks silmaarstiks, hambaarstiks, jne. Ma kogesin nende õppimise viise, mis on meie omast erinevad.

Nad sorteerivad prügi, nagu meiegi ja sorteerimisest hoiti kinni, seda tegi enamus.

Reede 14.03

Reedel hommikul saime kõik koolis kokku. Palermo koolis oli õhkkond palju vabam ja mitmekesisem. Õppetöö ei olnud nii range, kuid samas väga huvitav ja arendav. Õpetajad kasutasid rohkem loovate meetodite ja praktiliste tegevuste kaudu teadmiste andmist, samas kui Kuusalu Keskkoolis on õppetöö tihti formaalsem ja rohkem põhineb klassikalistel õpikute lugemistel. Lisaks oli klasside ja õpilaste vahel suurem vahe, sest õpilased olid väga erinevad, samas Kuusalus on klassid tihti ühtlasemad.

Meile anti ülesanne moodustada tiimid ja iga tiim pidi terve nädala jooksul õpitud ja saadud teadmistest etteaste tegema. Mina olin grupis Nora ja Mathiga ning me pidime tegema iga päeva kohta esitluse. Pärast, kõik kandsid oma tehtud ülesanded ette. Kui see oli tehtud, tähistasime me nädala lõppu kohaliku toiduga. Kui koolis kella kahe paiku programm läbi sai liikusime me ühistranspordiga randa. Seal me ujusime ja mängisime erinevaid pallimänge. Kui ujumisest isu täis sai, tuli meile järele isa, kes meid koju viis. Kodus me puhkasime ja panime ennast valmis, et Gloria juurde minna. Gloria juures me sõime, laulsime karaoket ja mängisime kaardimänge. Siis oligi juba aeg koju minna ja meile tuli samuti järele isa. Koju jõudes oli kell juba palju ehk läksime kohe magama.

Õppisin uut, et neil on toitudega väga palju reegleid. Seda sellepärast, et nende ajaloo tõttu ongi neile toit väga tähtis ja seda peab austama. Kohalike õpilastega suhtlesin ma inglise keeles. Ma leidsin endale kindlasti uued väga head sõbrad. Kõik olid väga toredad ja me suutsime kohe üksteisega kohaneda. Matk Monte Pellegrino kogemus õpetas mulle nende loodusest ja loomastikust.

 

Laupäev 15.04

Laupäev oli meie viimane poolik päev. Saime kaua magada, söök oli väga maitsev ja magus. Lennujaama sõit oli jutukas ja kiire – jagasime veel viimaseid muljeid, nalju ja meenutusi kogu nädalast. Enne ärasõitu pidasime väikese tänukõne meie grupi poolt, mille olime neile üheskoos ette valmistanud, esitasime selle itaalia keeles. See oli meie viis väljendada tänu sooja vastuvõtu, huvitava programmi ja uute kogemuste eest. Oli emotsionaalne ja meeldejääv lõpetus ühele sisukale ja inspireerivale nädalale.