Sõit Slovakkiasse algas 30. märtsi väga varajasel tunnil. Juba kell 4.20 olid Kuusalu kirikuplatsil lapsed vanematega, õpetajad Pille ja Piret ning sõit Tallinna lennujaama võis alata. Suur aitäh Sirjele ja Anetti isale, kes meid, uniseid, lennukile transportisid.
Natuke pardakaartidega pusimist, paar pudelit śampoonikadu, mis kogemata käsipagasitesse oli pakitud ning lend võiski alata. Neid väikseid sõpru, kes täna esimest korda lendasid, oli päris mitu. Kuid lapsed olid igati vaprad.
Lend oli pikk, vahemaandumisega Frankfurdis. Tore oli see, et Lufthansa lennuteenindajad teatasid meile Frankfurti jõudes, et sõidame edasi Viini sama lennukiga. Seega soovitasid nad meile naerusuiselt käia korraks terminalis, et osta neile väike kingitus ning seejärel uuesti lennukisse tagasi tulla.
Lennukis saime kehakinnituseks väikese keeksitükikese ja joogi. Viinis otsustasime ühiselt pärast Starbucksi kohviku väisamist keha kinnitada McDonaldsis. Iga laps sai valida omale sobiva eine ning nii need kõhud täis saidki. Pärast nelja tundi koos itaallastega ootamist ning pärast türklaste saabumist startisime lõpuks Slovakkia poole. Bussisõitki oli pikk, kokku üle 3 tunni, kuid seda rõõmsam oli saabumine majutuspaika - Hostel Junior Piatrova'sse.. Lõpuks said kõik oma tubadesse ja peale kosutavat õhtusööki pea padjale. Pikk rännupäev jõudis õhtusse.
Lapsed naudivad omaette olemist ja 2 õpetajat teevad tööd. Blogi ei täitu tekstiga iseenesest…
Natuke pardakaartidega pusimist, paar pudelit śampoonikadu, mis kogemata käsipagasitesse oli pakitud ning lend võiski alata. Neid väikseid sõpru, kes täna esimest korda lendasid, oli päris mitu. Kuid lapsed olid igati vaprad.
Lend oli pikk, vahemaandumisega Frankfurdis. Tore oli see, et Lufthansa lennuteenindajad teatasid meile Frankfurti jõudes, et sõidame edasi Viini sama lennukiga. Seega soovitasid nad meile naerusuiselt käia korraks terminalis, et osta neile väike kingitus ning seejärel uuesti lennukisse tagasi tulla.
Lennukis saime kehakinnituseks väikese keeksitükikese ja joogi. Viinis otsustasime ühiselt pärast Starbucksi kohviku väisamist keha kinnitada McDonaldsis. Iga laps sai valida omale sobiva eine ning nii need kõhud täis saidki. Pärast nelja tundi koos itaallastega ootamist ning pärast türklaste saabumist startisime lõpuks Slovakkia poole. Bussisõitki oli pikk, kokku üle 3 tunni, kuid seda rõõmsam oli saabumine majutuspaika - Hostel Junior Piatrova'sse.. Lõpuks said kõik oma tubadesse ja peale kosutavat õhtusööki pea padjale. Pikk rännupäev jõudis õhtusse.
Lapsed naudivad omaette olemist ja 2 õpetajat teevad tööd. Blogi ei täitu tekstiga iseenesest…
No comments:
Post a Comment