Õpiränne Portugali

Kuusalu Keskkooli 10 õpilast käisid koos kahe õpetajaga Kadri Idavain ja Kaja Riiberg Erasmus+ projekti raames Agrupamento de Escolas n.º 2 de Abrantes, Portugalis. Õpilaste õpiränne toimus 1.-8. märtsil 2024 Kuusalu kooli projekti „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“ raames. Õpirände eesmärgiks oli tutvustada õpilastele Portugali koolielu, kultuuri, parendada inglise keele ja sotsiaalseid oskuseid. Majututi Portugali peredes ja seeläbi saadi ehedam kogemus.

Õpilased viibisid erinevates tundides, kohtusid Abrantese linnapeaga, osalesid ekskursioonidel, aardejahis ja orienteerumisel. Külastati ametikooli, kus küpsetati Pastéis de Nata’t ja jutustati oliiviõlist.

Õpirändel saadi teada, et üheks suurimaks koolisüsteemi erinevuseks on see, et nemad peavad valima pärast üheksandat kindla suuna, umbes 10 erineva võimaluse vahel. Pereelu eripäradeks osutus hiline kolmekäiguline õhtusöök ja see, et nad kannavad välisjalanõusid sees. Teadmisi ja kogemusi kogeti teisigi.

Sustainability in Education - Introducing Green and Eco Lifestyles. Erasmus+ koolitus Horvaatias 20.-26.01.2024

Käisin enda esimesel Erasmus+ koolitusel Horvaatias, Splitis. Koolitus leidis aset 20.-26.jaanuaril ning teemaks oli jätkusuutlikkus hariduses (tutvumine "rohelise elustiiliga").

1.päev

Päev algas väga vara- nimelt väljus lennuk varahommikul, seega olin eelneval õhtul endale broneerinud toa ühes Airbnb korteris Tallinnas. Vahemaandumine oli Frankfurdis ning kestis pea 4 tundi. Õnneks olin jätnud oma ettekande (mida pidin mõne päeva pärast kursusekaaslastele ette kandma) tegemata, seega sain aega selle jaoks kasutada.

Spliti lennujaama jõudes olin positiivselt üllatunud - õues paistis päike ning oli ka mõni kraad sooja, erinevalt Eestist, kus oli umbes 15 miinuskraadi. Väikese mikrobussiga sain lennujaamast Spliti kesklinna (ca 30 minutit sõitu) ning väikese jalutuskäigu kaugusel oligi minu ööbimiskoht. Korter oli väga hubane ja mõnus - magamistuba ning avatud köögiga suur tuba. Kuna Splitis väga tihti temperatuurid alla nulli ei lange, siis korteri ainsateks küttekehadeks oli õhksoojuspump suures toas ning elektriradiaator magamistoas. Minu, kui soojalembese inimese jaoks oli elektriradiaator elupäästja. 

Kell 17.30 algas tervitusüritus, kus tutvusime koolituse läbiviijaga ning teiste osalistega. Kokku osales koolitusel kolm eestlast (peale minu veel kaks naist ühest Tallinna lasteaiast), kolm itaallast, üks sakslane ning kaks õpetajat rootsist (kellest üks oli rahvuselt hoopis kanadalane). Üritusel saime maitsta kohalikke jooke ning ühte kohalikku traditsioonilist spinati-küüslaugupirukat, mille oli valmistanud programmi läbiviija sõbra ema. See oli veel soe ja lihtsalt ülimaitsev! Sellel üritusel tuli teha endast ka väike Powerpointi esitlus, et kõik osalejad üksteist paremini tundma õpiksid.

2.päev

Teisel päeval oli meil üheks teemaks positiivse atmosfääri loomine klassiruumis. Arutasime, milline on hea tund, hea õpetaja ning mida teha, et õpilastel oleks tunnis tore. Programmi peamiseks läbiviijaks oli mees nimega Dario, kes oli äärmiselt positiivne, lõbus, naljakas ja üleüldiselt heas mõttes meeldejääv. Temaga kohtusime iga päev vähemalt ühes tunnis.

Pärastlõunal tutvusime ühe teise koolitajaga, kelleks oli doktorantuuris töötav Ivana. Tegime sissejuhatuse jätkusuutlikkusse. Tutvusime teemaga ning saime teada, millised on Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu teemad ning eesmärgid aastaks 2030.

Tol õhtul oli meil ka ekskursioon Spliti vanalinnas, mis oli lihtsalt imeline! Uskumatu, kui palju vanu hooneid, mis on ehtitatud erinevatel perioodidel, mõned neist umbes tuhat aastat vanad ja endiselt üpris hästi säilinud, kuna Spliti linnaruumi ei ole ükski sõda väga mõjutanud. 

3.päev

Kolmadal päeval kogunesime ning läksime ühte kohalikku kutsekooli. Seal tutvustati meile koolimaja ning Horvaatia haridussüseemi. Haridussüsteem on seal meie omast veidike erinev, nimelt on seal neil alusharidus kaheksa klassi ja edasi saavad õpilased valida, kas lähevad kutsekooli või gümnaasiumi (õpe neli aastat). Tunnid kestsid 45 minutit nagu meilgi, vaheaeg kestab samuti pea terve suve erinevalt näiteks sakslastest, kellel kestab suvevaheaeg vaid 6 nädalat. 

Pärast lõunat oli meil taaskord tund Ivanaga, kellega jätkasime jätkusuutlikkuse teemadega. Selleks päevaks oli meil vaja koostada ettekanne jätkusuutlikkusest enda koolis. Kuna olen Kuusalu Keskkoolis veel küllaltki uus õpetaja, siis konsulteerisin selles osas Kristi Danjukiga ehk haldusjuhiga. Tema andis mulle väga palju kasulikku infot. 

Näiteks panin kirja, et:

1) prügi sorteeritakse nii õpilaste poolt (erinevad prügikastid klassides ja koridorides), kui ka sööklas (toidujäätmed eraldi). 

2) mitmes kohas (nt täpitiiva tualettides) on automaatselt sisse- ja väljalülituvad tuled.

3) ventilatsioon toimib kellaajaliselt. Hakkab tööle kell 8.00 ning lülitub välja kell 20.00, nädalavahetuseti ei tööta.

4) vesi tuleb katlamajast, muidu on koolil gaasiküte, aga hädaolukordadeks ka diiselküte.

5) led valgus (keskkonnasõbralikum)

6) koolibuss (keskkonnasõbralikum, kui igaühel autoga tulla). Paljud liiguvad ka jala või jalgrattaga.

7) valamute juures korduvkasutatavad kätekuivatusrätikud

8) koolivorm ja selle aktiivne järelturg 

9) päikesepaneelid - katavad suvisel ajal kogu tarbimise

jne.

Teised kursusel osalejad mainisid, et minu ettekannet oli väga põnev kuulata ja Ivana tõi välja, et oleme keskkonna mõttes tõesti väga jätkusuutlik kool.

Õhtupoolik oli meil vaba ning käisime grupiga väljas söömas ning mere ääres kohalikku atmosfääri nautimas.

4.päev

Neljandal päeval toimusid meil Ivanaga mitmed praktilised tunnid. Näiteks tegime lihtsate vahenditega läbi katseid kasvuhooneefekti, happevihmade, kasvuhoonegaaside ning merejää sulamise kohta. Teemad olid väga põnevad ning mulle väga meeldis, et sai uusi ideid praktiliste tundide läbiviimiseks koolis. Tegime läbi ka mõned keskkonnateemalised töölehed ning vaatasime ühte lastele mõeldud videod osoonikihi hõrenemisest (Ozzy Ozone).

                                                         

Päeva teises pooles ootas meid ees ekskursioon ühte väga vanasse ja kaunisse linna Trogiri. Linn oli väga hästi säilinud ning oli ajalooliselt väga põnev. Linn asus saare peal ning saarele ja sealt ära sai üle sildade sõites.

5.päev

Viiendal päeval oli meil ekskursioon (selle eest tuli mul ise maksta) Krka rahvusparki. See on siis rahvuspark, mis on tuntud oma imeilusate jugade poolest. Rahvuspargi ilu on võimatu sõnadesse panna, seega lisan sellest lihtsalt pilte. 

Lõunat sõime kohalikus söögikohas, kus pakuti meile vaagnate peal praekartulit (just nagu minu ema kodus teeb!), lisaks grillitud köögivilju, ja meeletult palju erinevaid grillitud lihasid. Minu lemmikuks osutusid mõnel eelneval päeval proovitud cevapcicid, mis on grillitud piklikud hakklihavorstikesed, mis on tehtud sea-, veise- ja lambalihast.

Pärast lõunasööki sõitsime veel ühte iidsesse linna Šibeniki, mis oli õhtusel ajal super ilus. Seal tehti meile ekskursiooni ning saime külastada neid väheseid poode, mis veel lahti olid. 

6.päev

Kuues päev algas jalutuskäiguga rannaäärses piirkonnas. Seda õppekäiku viis läbi Vesna, kes on kohalikus koolis bioloogia õpetaja. Ta jagas mitmeid nõuandeid ning töölehti selle kohta, kuidas veekogude ääres ning üldse looduses tunde läbi viia. Ta õpetas, kuidas ennast ümbritsevast loodust märgata ning vaatlusobjekte koguda ja uurida. Saime rannas ka vaba aega ringi jalutamiseks.

Õhtul saime kokku ühes teatrihoone baaris, kus lõime klaase kokku, lobisesime niisama ning rääkisime sellest, mis meile selle kursuse juures enim meeldinud on. Omalt poolt ütlesin, et raske on välja tuua midagi, mis meeldis, kuna atmosfäär Splitis oli lihtsalt suurepärane ja mulle meeldis kõik selle linna ja programmi juures. Üks tõrvatilk aga oli siiski, nimelt on Horvaatias lubatud kohvikutes ja baarides suitsetada (pidi olema nii, et kui kohas pakutakse toitu, siis ei tohi seal suitsu teha, aga minu meelest tehti kohvikutes seda siiski). Dario ütles mulle seepeale, et mõned aastad tagasi võeti vastu seadus, et enam ei tohi kohvikute ja baaride siseruumides suitsu teha, aga kuna baaridesse, kes seadusi jälgisid väga inimesi enam ei tulnud ning Horvaatia majandus kannatas selle perioodi ajal palju, siis võeti see seadus maha, et inimesed jälle siseruumides suitsu saaksid teha. Suitsetajatel pidi Horvaatias suur võim olema :)

7.päev

Viimasel päeval kohtusime selleks, et teha kursusel läbitud teemadest kokkuvõte. Dario oli meie jaoks teinud Goosechase appi abil ühe mängu, kus pidime iga läbitud teema kohta grupis ühe ülesande lahendama. Meid jagati kaheks grupiks ning pidime ühe telefoni abil tegema kas ühe pildi või lühikese 30-sekundilise video olenevalt sellest, mis oli ülesanne. See oli väga lõbus, kuna pidime kasutama enda loovust ning meie grupil valmisid väga naljakad videod ja asjalikud pildid. Pärast kahte tundi ülesannete tegemist läksime tagasi kogunemiskohta, kus vaatasime nii enda kui teise grupi pilte ja videosid. 

Enne lõunat saime pidulikult kätte ka oma kursuse tunnistused. Kallistasime ja jätsime hüvasti. Oli väga kurb, et kursus lõpes, kuna Splitis oli meeletult tore ning mõningaid inimesi jäin tõesti igatsema. Edasi liikusin juba lennujaama ning sealt tagasi koju.

                                                   

Ibiza külalised Kuusalus

29.01 - 2.02.2024 olid meie koolis Erasmus+ programmi raames külalised Hispaaniast, Ibizalt: 8 õpilast ja 2 õpetajat IES Quartó del Rei koolist.

Nädala jooksul külastasid nad erinevaid tunde, osalesid töötubades ning väljasõitudel. Projekti põhirõhk oli kultuurilisel kogemusel. 

Reedel toimus Erasmus+ programmi lõpetamise kontsert. Esinesid meie väikesed ja suured rahvatantsijad ning laste- ja noortekoori lauljad.

Täname kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes külalisi võõrustasid!

Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education

 

Koolitus “Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education”

Roomas 21.10-28.10.2023 

Osalesid: Margit Krönström, Raili Randmaa, Kaidi Kuur

1. Päev 22. oktoober

Esimene päev oli täis ootusärevust ja elevust. Startisime laupäeval Tallinnast ja jõudsime öösel Rooma. Ööbimiskoht oli ootamatult luksuslik, nagu ka nimi ütleb Giglio Luxury Apartment. Tundub, et meil oli õnne, sest teised ööbimiskohad olid juba hõivatud.

Esimene päev Roomas oli vaba. Kohe hommikul võtsime plaani, et läheme linnaga tutvuma, sest teistel päevale oleme koolitusel. Õnneks on meil vaid 12 minutit jalutada, et jõuda metroo peatusesse. Kolme päeva metroo pilet ostetud ja olimegi teel kesklinna. Rooma, siit me tuleme! Esimene peatus oli Termini. Metroost välja tulles avastasime, et tibutab. Võtsime suuna Trevi purskkaevu ja Panteoni suunas. Jalutades hakkas aina rohkem sadama ning jäime ühe suure hoone alla vihma lõppu ootama. Tutvusime sel ajal kaardiga, et näeksime, kus suunas on mõistlikum liikuda. Samal hetkel küsis keegi kõrvalt eesti keeles, et kas meil oleks abi vaja. Üks härrasmees ja daam olid samuti hoone alla varju tulnud ning tundub, et maailm on väike. Härra oli veel nii lahke, et tõi meile lisaks paberist kaardi ja andis täpsed juhised. Uskumatu, kuid tõsi.

Seejärel liikusime edasi ning esimene peatus Trevi purskkaev. Purskkaev oli suurem ja võimsam kui pildil tundus, kuid rahvamass oli nii meeletu, et me ei saanudki münti purskkaevu visata.

 Olin teinud ka eeltööd ning võtnud kaasa Itaalia teejuhi, kus oli soovituseks külastada läheduses asuvat jäätisekohvikut. Kohalikud jäätised on imemaitsvad ning heaks puhkuseks.

Järgmine peatus Panteon. Olime kuulnud, et Panteoni pääsemiseks soovitatakse pilet internetist ette osta, sest niisama on sissepääs peaaegu võimatu. Seda tegimegi. Kohale minnes avastasime, et internetipiletite järjekord on äärmiselt pikk. Ümber purskkaevu… Ja kui jõudsime lõpuks sissepääsu ette, siis öeldi, et oleksime pidanud läbi käima ühest väikesest poest, kust saame paberist pileti. Nii tegime, läksime otsima, kust saaksime piletit. Lõpuks kui tagasi jõudsime, nägimegi oma silmaga, kuidas Panteon seest välja näeb. Uhke, kas pole!

Selleks ajaks oli klõpsutanud oma telefoni aku peaaegu tühjaks. Mis tähendas, et hakkasime sisetunde järgi mööda linna käima. Kas pole põnev seiklus. Jõudsime käia veel Hispaania treppide juures, mäest üleval Medici villa juures ja seejärel suundusime metroo peatuse poole. Kuigi jõudsime vahepeal veel pool linna ära näha. Ja muidugi Veneetsia väljak ja Vittoriano muuseum. See oli selle päeva parim hetk! Uskumatult kaunis ja võimas. See õhkkond oli tõeliselt uhke.

Soovitus! Võimalusel liigu palju jala. Jalutades näeb rohkem linna ja vahel satud põnevatesse seiklustesse. Meie jalutasime kesklinna risti ja rästi läbi.

2. Päev 23. oktoober

Hommikul oli meil aega, et tutvuda „kodukandiga“. Külastasime juhuslikult ühte kirikut ja jalutasime mööda San Paolost. Sõime ka kohalikus kohvikus ning suundusime koolitusele.

KOOLITUS

Esimene kohtumine. Tutvumiseks tegi koolitaja Angelica ühe toreda tegevuse. Iga inimene pidi enda nimega koos tegema mõne liigutuse või hääle, mis iseloomustaks teda. Järgnev osaline pidi ütlema enda nime koos eelmiste nimedega. Ühte pidi oli see keeruline, kuid selle järgi sai igast inimesest killukese teada ning oli kohe ühtsem tunne. Muide meie koolitaja käis alati koos kolme kuuse beebiga, kuigi see meid üldse ei seganud, pigem oli tore üht armast beebit imetleda.

Lisaks saime veel ühe ülesande, kus pidime moodustama paarid (võõraga). Iga paar tegi kordamööda intervjuu ning seejärel pidi ta inimest meile tutvustama. Intervjuu sissejuhatuseks tegi ta näiteid, et võime küsida isiklikke ja teistmoodi küsimusi. See oli väga tore ülesanne, sest siis tekkis julgus küsida sügavamaid või siis hoopistükkis pealiskaudseid küsimusi. Igal juhul tekkis igast osalejast esmamulje ning grupp sai nende ülesannetega väga palju lähedasemaks.

Seejärel saime koti täie põnevaid asju, märkmik, brošüürid, pinal jne.

Lisaks tutvustas Angelica meile töövahendeid, mida ta soovitab kasutada. Kasutasime neid ka harjutustes – meie grupi värvid; pilvemured; silmad kinni muusikaga joonistamine. Enamus ülesandeid saime praktiliselt läbi katsetada. See aitas infot paremini meelde jätta ning tajuda, mida võiksid õpilased tunda neid lahendades.

Minu esmamuljed on head ja ootan põnevusega järgmiseid päevi.

Koolitaja andis veel terve nimekirja soovitusi restoranide ja poodide osas. Meie otsustasimegi kohe peale koolitust suunduda poodi. Tegemist on luksusliku toidupoega – Eataly. Taaskord jalutasime läbi linna nii ühtepidi kui ka teistpidi ning sattusime ka armsasse eramajade rajooni. Koju jõudes oli sära silmades ning valu jalgades. Sel öösel magasime väga sügavalt.

3. Päev:   Teisipäev, 24. Oktoober

Teisipäev oli justkui õuesõppe päev. Päikselisel hommikul oli meie kursuse kohtumispaigaks Piazza del Popolo - suurepärane vaatamisväärsus omaette (eriti  peale Rooma metroo tipptunni kogemust). Samas kohtusime ka teise rühmaga, kes paralleelselt meiega kunstiteemalist kursust läbis. Nendega koos oligi meil selle päeva programm ettenähtud.

Suundusime Villa Borghese pargi rohelistele avarustele. Järgnevad paar tundi kulgesid kahe õppejõu juhendamisel  erinevaid  liikumise ja tajuga seotud ülesandeid ja harjutusi tehes. Nende harjutuste käigus saime tuttavamaks uute inimestega teiselt kursuselt, sest tegevused olid peamiselt koos paarilisega. Teatud suhtlemismugavuse ületamist oli, aga mõnusas õhkkonnas ja ümbruses oli kergem. 

Kl 12 –14 külastasime laste muuseumi - avastuskeskust – Museo dei Bambini. Sarnane Eestis Ahhaa keskusega, ent silma paistis kunsti ja loodusteaduse kokku viimine. Spetsiaalsed töötoad:

Pildi “maalimine” ja tsentrifugaaljõud:  

Ka jalgrattal vändates saab imelisi värvilisi pilte luua!

Magneti mõjul maalimine: 

Paberi ümbertöötlemine

Optika ja loovus – varjude, valguse, värviliste elementide abil  loo kujutamine ja jutustamine

Avastamist ja lustimist jätkus seal palju ja täiskasvanutelegi.

Teisipäevane kursuse programm lõppes küll lõunapaiku, kuid meie jätkasime Rooma linna avastamist. Tumedaid pilvi trotsides jalutasime idüllilist Trastevere linnaosa avastama. Peatusime alles siis, kui tugev paduvihm ja äike meid ettejuhtuvasse kohvikusse varjuma sundis. Tormist ilma elasime üle kohvi ja tiramisut nautides. Tagasiteel korterisse kogesime (nagu õppejõud hoiatas), et Roomas ei saa bussiliiklusele loota, metrooga on kindlam.  Kuigi tuli kõndida veel 3 km metroopeatusesse, siis tänu sellele  nägime võimsaid vaateid öötuledes Colosseumile ja teistele antiiksetele vaatamisväärsustele.

Kolmapäev 25. oktoober.   Hommik peale tormi. Topelt-täisvikerkaar üle Rooma linna. Vaade meie majutuse rõdult.

Pool tundi kõndimist ja kursus jätkus koolituspaigas Officine Fotografiches.

Täna oli koolitusel teoreetiline osa erivajaduste ja kunstiõpetuse teemal ning sotsiaalse intelligentsuse ja emotsioonide teemal. Nende juurde ja vahele põimiti praktilisi tegevusi värvide ja joonistustega ning endasse vaatamist ja ka kaaslaste tajumist. Näiteks erivajadustega laste puhul oluline jälgida, et ei oleks üleliigset infot ja esemeid kunstitegevuse alustamisel, juhendamisel ja  vahendite tutvustamisel. Iga osa  pikkamööda tutvustada ja kindlas järjekorras. Juhendaja esitles seda ka meie  praktiliste tegevuste raames.

Lõunapausi veetsime koos Taani kolleegidega ühes pererestoranis. See, mida seal tundsime, nägime, kuulsime ja maitsesime – tunduski väga itaaliapärane!

Pärastlõunal toimus 2-tunnine  jalgsiekskursioon giidiga Colosseumi, Foorumi, Palathoni künka ümbruses kuni Pantheonini. Taas koos kahe kursuse osalejatega. 

Õhtul korterisse tagasi – ikka metrooga.  Oli jälle sammude ja muljete rohke päev. Iga tund oli täiega kasutatud ja iga samm asja eest astutud.

Neljapäev, 26.oktoober.

Koolituspäev algas jälle kokkusaamisega Piazza del Popolo obeliski juures. Selle ovaalse väljaku kujundas 1818. Aastal Napoleoni endine arhitekt Giuseppe Valadier. Platsi keskel olev 24 meetri kõrgune obelisk pärineb Ramses II aegsest Egiptusest. 13. saj. EKr. Augustus tõi selle Rooma ning lasi Circus Maximusele püstitada. Paavst Sixtus V otsustas selle omakorda 1589. Aastal Piazza del Popolo väljakule ümber kolida. 

Aga meie koolitus algas jälle lähedal asuvas Villa Borghese pargis. Seekord olid vabas õhus toimunud harjutused rohkem seotud tähelepanu ja vaatlemisega. Teemaks oligi – kuidas vaadelda kunsti. Tegime frotaaži erinevatest tekstuuridest, proovisime väikese raami abil kadreerimist.

Edasi suundusime Gallery of Modern and Contemporary-sse. Nautisime väga selle muuseumi külastamist. Ekspositsioon oli väga põnev. Kõrvuti olid vanad, erinevatest ajastustest kunstitööd ja väga modernsed kaasaegsed taiesed. Igas saalis oli oma teema. Muuseumis töötasid ka kunstitudengitest vabatahtlikud, kes tegid giiditööd erivajadustega inimestele.

Koolituspäev sai läbi, aga läksime ise veel järgmisse muuseumisse – MAXXI Modern Art –i. See oli väga moderne ja ekspositsioonis oli väga erinevaid kunstiteoseid alustades maalidest ja lõpetades kineetilise kunstiga. Sellega sai meie tihedalt kunsti täis päev läbi.

Reede, 27. oktoober.

Viimane koolituspäev. Olime jälle Officine Fotografiche- s. Päev algas kollaaži tegemisega. Peale kohvipausi köitsime oma koolitusmaterjalid kokku jaapani köiteks. Oli kokkuvõte koolitusest ja tunnistuste kätteandmine.

Tore koolitus oli!

Kuna oli veel õhtuni aega, siis läksime Kaidiga Vatikani. Muuseumisse ja Püha Peetruse kirikusse küll ei saanud (polnud enam pileteid), aga nautisime olemist ühe ruutkilomeetri suurusel Püha Peetruse väljakul, vaadet Püha Peetruse katedraalile, head pitsat tänavakohvikus.

Laupäev, 28. oktoober. Tagasi koju.

Arrivederci Roma!