Wednesday, February 21, 2024

Ibiza külalised Kuusalus

29.01 - 2.02.2024 olid meie koolis Erasmus+ programmi raames külalised Hispaaniast, Ibizalt: 8 õpilast ja 2 õpetajat IES Quartó del Rei koolist.

Nädala jooksul külastasid nad erinevaid tunde, osalesid töötubades ning väljasõitudel. Projekti põhirõhk oli kultuurilisel kogemusel. 

Reedel toimus Erasmus+ programmi lõpetamise kontsert. Esinesid meie väikesed ja suured rahvatantsijad ning laste- ja noortekoori lauljad.

Täname kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes külalisi võõrustasid!






Monday, January 8, 2024

Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education

 

Koolitus “Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education”

Roomas 21.10-28.10.2023 

Osalesid: Margit Krönström, Raili Randmaa, Kaidi Kuur

1. Päev 22. oktoober

Esimene päev oli täis ootusärevust ja elevust. Startisime laupäeval Tallinnast ja jõudsime öösel Rooma. Ööbimiskoht oli ootamatult luksuslik, nagu ka nimi ütleb Giglio Luxury Apartment. Tundub, et meil oli õnne, sest teised ööbimiskohad olid juba hõivatud.

Esimene päev Roomas oli vaba. Kohe hommikul võtsime plaani, et läheme linnaga tutvuma, sest teistel päevale oleme koolitusel. Õnneks on meil vaid 12 minutit jalutada, et jõuda metroo peatusesse. Kolme päeva metroo pilet ostetud ja olimegi teel kesklinna. Rooma, siit me tuleme! Esimene peatus oli Termini. Metroost välja tulles avastasime, et tibutab. Võtsime suuna Trevi purskkaevu ja Panteoni suunas. Jalutades hakkas aina rohkem sadama ning jäime ühe suure hoone alla vihma lõppu ootama. Tutvusime sel ajal kaardiga, et näeksime, kus suunas on mõistlikum liikuda. Samal hetkel küsis keegi kõrvalt eesti keeles, et kas meil oleks abi vaja. Üks härrasmees ja daam olid samuti hoone alla varju tulnud ning tundub, et maailm on väike. Härra oli veel nii lahke, et tõi meile lisaks paberist kaardi ja andis täpsed juhised. Uskumatu, kuid tõsi.

Seejärel liikusime edasi ning esimene peatus Trevi purskkaev. Purskkaev oli suurem ja võimsam kui pildil tundus, kuid rahvamass oli nii meeletu, et me ei saanudki münti purskkaevu visata.

 Olin teinud ka eeltööd ning võtnud kaasa Itaalia teejuhi, kus oli soovituseks külastada läheduses asuvat jäätisekohvikut. Kohalikud jäätised on imemaitsvad ning heaks puhkuseks.

Järgmine peatus Panteon. Olime kuulnud, et Panteoni pääsemiseks soovitatakse pilet internetist ette osta, sest niisama on sissepääs peaaegu võimatu. Seda tegimegi. Kohale minnes avastasime, et internetipiletite järjekord on äärmiselt pikk. Ümber purskkaevu… Ja kui jõudsime lõpuks sissepääsu ette, siis öeldi, et oleksime pidanud läbi käima ühest väikesest poest, kust saame paberist pileti. Nii tegime, läksime otsima, kust saaksime piletit. Lõpuks kui tagasi jõudsime, nägimegi oma silmaga, kuidas Panteon seest välja näeb. Uhke, kas pole!

Selleks ajaks oli klõpsutanud oma telefoni aku peaaegu tühjaks. Mis tähendas, et hakkasime sisetunde järgi mööda linna käima. Kas pole põnev seiklus. Jõudsime käia veel Hispaania treppide juures, mäest üleval Medici villa juures ja seejärel suundusime metroo peatuse poole. Kuigi jõudsime vahepeal veel pool linna ära näha. Ja muidugi Veneetsia väljak ja Vittoriano muuseum. See oli selle päeva parim hetk! Uskumatult kaunis ja võimas. See õhkkond oli tõeliselt uhke.

Soovitus! Võimalusel liigu palju jala. Jalutades näeb rohkem linna ja vahel satud põnevatesse seiklustesse. Meie jalutasime kesklinna risti ja rästi läbi.

2. Päev 23. oktoober

Hommikul oli meil aega, et tutvuda „kodukandiga“. Külastasime juhuslikult ühte kirikut ja jalutasime mööda San Paolost. Sõime ka kohalikus kohvikus ning suundusime koolitusele.

KOOLITUS

Esimene kohtumine. Tutvumiseks tegi koolitaja Angelica ühe toreda tegevuse. Iga inimene pidi enda nimega koos tegema mõne liigutuse või hääle, mis iseloomustaks teda. Järgnev osaline pidi ütlema enda nime koos eelmiste nimedega. Ühte pidi oli see keeruline, kuid selle järgi sai igast inimesest killukese teada ning oli kohe ühtsem tunne. Muide meie koolitaja käis alati koos kolme kuuse beebiga, kuigi see meid üldse ei seganud, pigem oli tore üht armast beebit imetleda.

Lisaks saime veel ühe ülesande, kus pidime moodustama paarid (võõraga). Iga paar tegi kordamööda intervjuu ning seejärel pidi ta inimest meile tutvustama. Intervjuu sissejuhatuseks tegi ta näiteid, et võime küsida isiklikke ja teistmoodi küsimusi. See oli väga tore ülesanne, sest siis tekkis julgus küsida sügavamaid või siis hoopistükkis pealiskaudseid küsimusi. Igal juhul tekkis igast osalejast esmamulje ning grupp sai nende ülesannetega väga palju lähedasemaks.

Seejärel saime koti täie põnevaid asju, märkmik, brošüürid, pinal jne.

Lisaks tutvustas Angelica meile töövahendeid, mida ta soovitab kasutada. Kasutasime neid ka harjutustes – meie grupi värvid; pilvemured; silmad kinni muusikaga joonistamine. Enamus ülesandeid saime praktiliselt läbi katsetada. See aitas infot paremini meelde jätta ning tajuda, mida võiksid õpilased tunda neid lahendades.

Minu esmamuljed on head ja ootan põnevusega järgmiseid päevi.

Koolitaja andis veel terve nimekirja soovitusi restoranide ja poodide osas. Meie otsustasimegi kohe peale koolitust suunduda poodi. Tegemist on luksusliku toidupoega – Eataly. Taaskord jalutasime läbi linna nii ühtepidi kui ka teistpidi ning sattusime ka armsasse eramajade rajooni. Koju jõudes oli sära silmades ning valu jalgades. Sel öösel magasime väga sügavalt.

3. Päev:   Teisipäev, 24. Oktoober

Teisipäev oli justkui õuesõppe päev. Päikselisel hommikul oli meie kursuse kohtumispaigaks Piazza del Popolo - suurepärane vaatamisväärsus omaette (eriti  peale Rooma metroo tipptunni kogemust). Samas kohtusime ka teise rühmaga, kes paralleelselt meiega kunstiteemalist kursust läbis. Nendega koos oligi meil selle päeva programm ettenähtud.

Suundusime Villa Borghese pargi rohelistele avarustele. Järgnevad paar tundi kulgesid kahe õppejõu juhendamisel  erinevaid  liikumise ja tajuga seotud ülesandeid ja harjutusi tehes. Nende harjutuste käigus saime tuttavamaks uute inimestega teiselt kursuselt, sest tegevused olid peamiselt koos paarilisega. Teatud suhtlemismugavuse ületamist oli, aga mõnusas õhkkonnas ja ümbruses oli kergem. 



Kl 12 –14 külastasime laste muuseumi - avastuskeskust – Museo dei Bambini. Sarnane Eestis Ahhaa keskusega, ent silma paistis kunsti ja loodusteaduse kokku viimine. Spetsiaalsed töötoad:

Pildi “maalimine” ja tsentrifugaaljõud:  

Ka jalgrattal vändates saab imelisi värvilisi pilte luua!

Magneti mõjul maalimine: 

Paberi ümbertöötlemine

Optika ja loovus – varjude, valguse, värviliste elementide abil  loo kujutamine ja jutustamine

Avastamist ja lustimist jätkus seal palju ja täiskasvanutelegi.

Teisipäevane kursuse programm lõppes küll lõunapaiku, kuid meie jätkasime Rooma linna avastamist. Tumedaid pilvi trotsides jalutasime idüllilist Trastevere linnaosa avastama. Peatusime alles siis, kui tugev paduvihm ja äike meid ettejuhtuvasse kohvikusse varjuma sundis. Tormist ilma elasime üle kohvi ja tiramisut nautides. Tagasiteel korterisse kogesime (nagu õppejõud hoiatas), et Roomas ei saa bussiliiklusele loota, metrooga on kindlam.  Kuigi tuli kõndida veel 3 km metroopeatusesse, siis tänu sellele  nägime võimsaid vaateid öötuledes Colosseumile ja teistele antiiksetele vaatamisväärsustele.



Kolmapäev 25. oktoober.   Hommik peale tormi. Topelt-täisvikerkaar üle Rooma linna. Vaade meie majutuse rõdult.

Pool tundi kõndimist ja kursus jätkus koolituspaigas Officine Fotografiches.



Täna oli koolitusel teoreetiline osa erivajaduste ja kunstiõpetuse teemal ning sotsiaalse intelligentsuse ja emotsioonide teemal. Nende juurde ja vahele põimiti praktilisi tegevusi värvide ja joonistustega ning endasse vaatamist ja ka kaaslaste tajumist. Näiteks erivajadustega laste puhul oluline jälgida, et ei oleks üleliigset infot ja esemeid kunstitegevuse alustamisel, juhendamisel ja  vahendite tutvustamisel. Iga osa  pikkamööda tutvustada ja kindlas järjekorras. Juhendaja esitles seda ka meie  praktiliste tegevuste raames.

Lõunapausi veetsime koos Taani kolleegidega ühes pererestoranis. See, mida seal tundsime, nägime, kuulsime ja maitsesime – tunduski väga itaaliapärane!






Pärastlõunal toimus 2-tunnine  jalgsiekskursioon giidiga Colosseumi, Foorumi, Palathoni künka ümbruses kuni Pantheonini. Taas koos kahe kursuse osalejatega. 

Õhtul korterisse tagasi – ikka metrooga.  Oli jälle sammude ja muljete rohke päev. Iga tund oli täiega kasutatud ja iga samm asja eest astutud.

Neljapäev, 26.oktoober.

Koolituspäev algas jälle kokkusaamisega Piazza del Popolo obeliski juures. Selle ovaalse väljaku kujundas 1818. Aastal Napoleoni endine arhitekt Giuseppe Valadier. Platsi keskel olev 24 meetri kõrgune obelisk pärineb Ramses II aegsest Egiptusest. 13. saj. EKr. Augustus tõi selle Rooma ning lasi Circus Maximusele püstitada. Paavst Sixtus V otsustas selle omakorda 1589. Aastal Piazza del Popolo väljakule ümber kolida. 

Aga meie koolitus algas jälle lähedal asuvas Villa Borghese pargis. Seekord olid vabas õhus toimunud harjutused rohkem seotud tähelepanu ja vaatlemisega. Teemaks oligi – kuidas vaadelda kunsti. Tegime frotaaži erinevatest tekstuuridest, proovisime väikese raami abil kadreerimist.

Edasi suundusime Gallery of Modern and Contemporary-sse. Nautisime väga selle muuseumi külastamist. Ekspositsioon oli väga põnev. Kõrvuti olid vanad, erinevatest ajastustest kunstitööd ja väga modernsed kaasaegsed taiesed. Igas saalis oli oma teema. Muuseumis töötasid ka kunstitudengitest vabatahtlikud, kes tegid giiditööd erivajadustega inimestele.

Koolituspäev sai läbi, aga läksime ise veel järgmisse muuseumisse – MAXXI Modern Art –i. See oli väga moderne ja ekspositsioonis oli väga erinevaid kunstiteoseid alustades maalidest ja lõpetades kineetilise kunstiga. Sellega sai meie tihedalt kunsti täis päev läbi.

Reede, 27. oktoober.

Viimane koolituspäev. Olime jälle Officine Fotografiche- s. Päev algas kollaaži tegemisega. Peale kohvipausi köitsime oma koolitusmaterjalid kokku jaapani köiteks. Oli kokkuvõte koolitusest ja tunnistuste kätteandmine.

Tore koolitus oli!

Kuna oli veel õhtuni aega, siis läksime Kaidiga Vatikani. Muuseumisse ja Püha Peetruse kirikusse küll ei saanud (polnud enam pileteid), aga nautisime olemist ühe ruutkilomeetri suurusel Püha Peetruse väljakul, vaadet Püha Peetruse katedraalile, head pitsat tänavakohvikus.

Laupäev, 28. oktoober. Tagasi koju.

Arrivederci Roma!

Tuesday, August 22, 2023

 Koolijuhi Kristi ja arendusjuhi Kreete Erasmus+ õpiränne Hispaaniasse töövarjuks mais 2023 (Projekti 2021-1-EE01-KA122-SCH-000016029 "Aktiivne koolipäev - liikumises ja koostöös peitub areng" raames)

Tänu Erasmus+ programmile oli meil (Kreete ja Kristi) võimalus külastada kooli Hispaanias, Ibizal. Nende meeskonna liikmed olid paar kuud varem käinud meil ning nägime võimalusi tulevikus koostööks 

Peamisteks koostööpunktideks nägime õpilasvahetusi 

Ibizale reisimiseks Eestist on mitmeid võimalusi ja üllatuslikult on ka võrdlemisi taskukohaste hindadega. Saar tervitas meid ilusa ilma ja külalislahkusega 

Meie õppereis algas esmaspäevaga, mille saame lugeda reisipäevaks. Hilise saabumise tõttu sellesse päeva muid tegevusi sisuliselt ei mahtunud. Järgmiseks kolmeks päevaks oli vastuvõtja kool meile väga tiheda programmi koostanud. Tagantjärgi võib öelda, et saime suurepärase ülevaate kooli tugevustest ning nägime igapäevaelu. Avastasime mitmeid asju, mida saame sealt õppida ning mõnes olukorras oli ka tore tõdeda, et nende väljakutsed on meie omadele väga sarnased 

1. Päev  

Külastasime kooli IES Quartó del Rei. Kool asub Ibiza saare väikeses asulas - Santa Eulària des Riu. Koolis käivad 6.-12. klasside õpilased. Neil on natuke üle 454 õpilase ning umbes 62 õpetajat ja 22 klassikomplekti. Hispaanias on väga tavapärane, et algkoolid on eraldi majades ning põhikoolis tuleb kooli vahetada. Sellesse kooli tulevad õpilased peamiselt kahest piirkonna koolist 

Koolimaja ise on vaid 8 aastat vana, ilus ja puhas. Suuresti on koolimaja ise väga sarnane enamikele Eesti koolimajadele, kuid mõned erinevused siiski on. Esimesena märkasime, et koolimaja on ümbritsetud kõrge aiaga ning kooli alalt saab nii sisse kui ka välja vaid võtmega. Koolis töötab administraator, kes õpilasi, lapsevanemaid ja külalisi sisse ja välja laseb. Meile anti saabudes koolimaja võtmed ning saime selle tõttu ise liikuda

Esimesel päeval oli meil kolm peamist tegevust 

  • Kooli tutvustav kohtumine  

  • Kohtumine koolijuhiga  

  • Kohtumine IT-valdkonna juhiga  

Kooli tuuri viisid läbi kaks õpilast, kelle pilgu läbi oli alustuseks väga tore atmosfääri tundma õppida. Nende inglise keel oli väga sorav ja oskasid enamikele küsimustele vastata. Õpilased oli avatud ja mõnusalt jutukad. Saime teada, et neile meeldib koolis. Tore oli kuulda, et nad saavad võrdlemisi palju valikuid ise teha, mida süvendatumalt õppida soovivad 

Koolisüsteem on võrdlemisi sarnane Eestile, kus 9. klassi on kohustuslikud ning pärast võib soovi korral õpinguid jätkata gümnaasiumi astmes. 

Kohtumine koolijuhiga tõi välja Eesti ja Hispaania hariduse kõige suuremad erinevused. Peamiseks erinevuseks võib pidada õpetajate palkamise süsteemi ja sellest tulenevalt kogu haridusvaldkonna personalipoliitikat. Arutlesime pikalt koolijuhi rolli üle mõlemas riigis ja leidsime, et meie väljakutsed just töötajate valikute osas ja sellest tuleneva vastutuse osas on väga erinevad 

Kuna nende õpetajate palkamise süsteem on veidi segane neile endilegi, siis üritame siinkohal kirjeldada seal kuuldut. Nende süsteemi üheks tulemuseks on see, et igal õppeaastal vahetub umbes 60-70% õpetajatest 

Neil on nn edetabelite süsteem. Kui õpetaja on magistrikraadi lõpetanud, siis ta valib, millises Hispaania piirkonnas ta edaspidi töötada tahab (piirkonnad on suured, nt Kataloonia on üks piirkond). Siis lisatakse ta oma õppeaine nn edetabelisse. Alustav õpetaja on edetabelis viimaste seas, sest ei ole veel võimalik olnud aastatega lisapunkte teenida. Punkte saab teenida tööstaažiga, koolitustega ja teatud atesteerimistestide tegemistega 

Oletame, et õpetaja on valinud piirkonna ja eelistatuimad koolid, kus ta töötada tahab. Oletame, et ta on hetkel selles nn edetabelis 1.kohal, siis ta saab tööle sinna kooli, kuhu ta soovid. Nüüd on kooliaasta läbi ja keegi tõuseb temast edetabelist kõrgemale kohale ja soovib samasse kooli tööle tulla. Nüüd juhtub see, et juba töötanud õpetaja saab endale uue kooli ja edetabelis esikohal olev õpetaja tuleb tema asemele. Selliselt vaadatakse üle kõikide ainete õpetajate ametikohad IGAL kooliaastal. Koolijuht ütles, et ta saab vahel 1-2 päeva enne kooliaasta alguses nimed, kellest tema meeskond algaval kooliaastal koosnema hakkab. Uurisime pikalt, et mis on sellise süsteem eelised, kuid neid suudeti väga vähe meile selgitada. Väljakutseid kerkis aga palju: õpetajatel (eriti noortel) on väga ebastabiilne töö, koolides ei ole seda nn meie-tunnet, mis meile ülioluline tundub, igal õppeaastal tuleb tegeleda uute õpetajate juhendamisega jne 

Üheks positiivseks pooleks võiks pidada, et koolid ei pea üldse tegema personali otsimisega ja saavad keskenduda muudele teemadele 

Teatud tingimustel on siiski võimalik välja teenida ka püsiv leping, kuid saime aru, et see ei ole kuigi lihtne ning on aeganõudev 

Õpetaja töökorralduseski võib välja tuua mitmeid erinevusi 

  • Õpetajatel sisuliselt ei ole ülekoormusi, sest kooli nn saadetakse täpselt nii palju õpetajaid, kui seal on vajadus  

  • Õpetaja tööpäev oli selles kooli umbes 8:30-14:30 (väga täpseid aegu ei mäleta) ning selle aja peab õpetaja olema koolis. Kui on tunnivaba auk, siis tuleb olla valmis minema asendama, osaleda koosolekutel, tegeleda projektidega vms. See kõik on arvestatud tööaja sisse 

Üldjoontes jättis kooli juhtimine väga sümpaatse mulje. Koolijuhi südameasi oli õpilaste vaimne tervis ning kõik sellega seonduv. Tal oli väga selge nägemus, milline kool olema peaks ja kuidas sinna jõuda 

Järgmiseks kohtumiseks oli IT-valdkond, mis osutus ülimalt põnevaks. Selles koolis ei ole kasutusel õpikuid, vaid igal õpilasel tuleb kooli tulles osta Chromebook. Selle soetamine on perekonna vastutus ja hinnaklass pidi jääma umbes 320€ ringi. Kasutusel on küll vihikud ja osaliselt töölehed, kuid mitte õpikud ja töövihikud 

Chromebookide kasutamiseks on koolis üles ehitatud täiesti eraldi süsteem, kuidas kõike hallata. Näiteks on õpetajal tunnis võimalik oma ekraani peal näha kõikide õpilaste tegevusi nende ekraanidel. Chromebookides on ära keelatud (süsteemi poolt) erinevad kahtlased lehed, mängud, filmide vaatamine jms. Kooli wifis olles on võimalik õpetajal ka käsitsi õpilase arvu nn lukku panna või midagi konkreetset keelata/lubada 

Päev oli väga sisukas ja terveks õhtuks jätkus aruteluteemasid, mida võiks meie koolis kasutusele võtta ja millised on ühe süsteemi eelised/puudused.  

Mida õppisime: 

  • Nende IT-süsteem oli väga arenenud ja osaliselt oleks võimalik ka meie kooli üle võtta, eriti gümnaasiumi astmesse 

  • Meie väljakutsed meeskonnatunde loomisel ja hoidmisel on väga väikesed võrreldes nende omadega 

  • Neil on väga palju koosolekute aegasid tunniplaanides 

    2. Päev  

    Teine päev oli infohulga mõttes võrdlemisi sarnane esimesele. Plaanis olid järgmised tegevused:  

    • Kohtumine projektinädala meeskonnaga 

    • Nädala koosolekul osalemine  

    • Erasmus+ koordinaatoritega kohtumine  

    • Kohtumine kahe õpetajaga, kes veavad õpilaste klubi 

    • Õppetoejuhiga kohtumine  

    Päeva esimesel kohtumisel kuulsime väga põneva projektinädala kohta. Juba mitmendat aastat toimub seal koolis üks projektinädal, mil õppetunde ei toimu, vaid kõik õpilased on seotud projektitegevustega. Noorematel õpilastel on üks projekt ja vanematel teine. Üldiselt on projektid valitud selle järgi, et need tooksid kasu ka kogukonnale.  

    Näiteks oli üheks projektiks piirkonnas väljasuremisohus olevate sisalike kaitsmine. Terve nädala tegevused olid seotud selle teemaga: loengud, grupitööd, välislektorid, praktilised tegevused (sisalike kaitsmiseks ehitati varjupaigad) jne.  

    Veel oli üks projekt piirkonna hooldekodudega koostöös, üks projekt oli seotud õpilaste vaimse tervisega jne.  

    Nädala jooksul olid läbi mõeldud nii õpilaste tegevused, nende enesehindamine, õpetajate tegevused, koostöö kohaliku omavalitsusega, kommunikatsioon vanematele jne. Selliseid suuri projektinädalaid võiks ka meie koolis katsetada.  

    Edasi saime võimaluse osaleda ainesektsiooni juhtide infokoosolekul, kus üks juhtkonnaliige jagas infot ning statistikat.  

    Näiteks koguvad nad tulemuste võrdlust paralleelklasside kaupa ja kui kahel klassil erinevad tulemused rohkem kui 20%, siis palutakse õpetajatel neid tulemusi selgitada, et mõista suuri erinevusi. Näiteks erinesid kahe paralleelgrupi matemaatika tulemused 23% ning selgitusi küsitakse mõlema õpetaja käest. Infotund oli sarnane meie õpetajate infovahetunnile, vaid pikem ja sihtgrupp oli teine. Ainesektsioonide juhtidel tuli nüüd antud info edastada oma valdkonna õpetajatele.  

    Meie arutasime, et tulevikus tuleks ka meil lisada juhtkonna ja ainesektsooni juhtide koosolekuaegu.  

    Järgmiseks kohtusime kooli Erasmus+ meeskonnaga ja leppisime kokku, et uuel kooliaastal tulevad kuus nende õpilaste meile vahetusõpilastena. Kui meie saame oma järgmisele projektile kinnituse, siis saame ka meie kuus oma õpilast nädalaks Ibizale saata.  

    Arutasime, kuidas teeme koolis valikuid, kellele Erasmus+ projektis osalust pakkuda. Nende plaan on luua koolis nn punktisüsteem. Punkte saavad õpilased teenida selle eest, kui on koolis aktiivsed erinevates projektides, liikumistes jne. Ka meile tundus see väärt idee olevat ja tasub edasi arendamist.  

    Päeva järgmisel kohtumisel kuulsime väga huvitava, õpilasi koondava, klubi kohta. Kahe õpetajast entusiasti (Xus ja Michael) juhendamisel on loodud õpilaste klubi, kuhu kuuluvad pigem vaiksemad, erilisemate huvidega ja mitte üleliia aktiivsed õpilased. Nende algne eesmärk oli kuidagi omavahel kokku viia need õpilased, kes tunnevad ennast kuidagi tõrjutuna või eemale jäetud tegevustest. Klubi tegutseb vahetundidel ning neil on oma ruum, kus nad vahel vaatavad filme, meisterdavad või teevad muid ühistegevusi.  

    Praeguseks on klubil selgelt välja kujunenud liikmeks astumise süsteem, üksteise toetamise süsteem jne. Õpetajad tõid väljakutsena esile seda, et klubi vedamine on väga suuresti kinni inimestes ja isiksustes ja kui need kaks õpetajat enam koolis ei tööta, siis on selliselt klubi toimimine keerukas.  

    Loodame, et meie koolis alustav TORE liikumine võiks midagi eelpool kirjeldatu sarnast olla. 

    Viimaseks teemaks oli õppetoe juhiga kohtumine. Õppetoe meeskond on koolis võrdlemisi suur ja koosneb sarnastest ametikohtadest nagu meil. Kokku on õppetoe meeskonnas 9 liiget – nende seas psühholoogid, õpilasnõustajad ja abiõpetajad.  

    Peamiselt tegeletakse õpilaste vaimsete probleemide ning õpiraskustega. Nende süsteemi järgi ei pakuta õpilastele eraldi tugiõppe tunde, vaid abiõpetaja käib ise erinevates klassides õpilasi aitamas.  

    Meie kasutame sarnast süsteemi vaid esimestes klassides, kuid ehk tuleks ka järgnevates klassides eelistada abiõpetajat klassis tugiõppe tundidele.  

    Ka teine päev pakkus kokkuvõttes väga variatiivseid teemasid ja arutelu.  

    Mida õppisime:  

    • Projektinädalad pakuvad palju uusi võimalusi koostööks, eesmärkide seadmiseks, arenguks jne  

    • Peaksime rohkem leidma koosolekute aegu juhtkonna ja ainesektsiooni juhtide vahel  

    • Õppetoe süsteemis võiksime rohkem katsetada abiõpetajat tunnis  

    • Õpilaselt-õpilasele toe pakkumine on väga edukas, kui seda süsteemselt arendada 

       
       
      3. Päev  

    Kolmas päev oli peamiselt vaatluspäev, mil meile olid planeeritud erinevad tunnivaatlused ning raamatukogu külaskäik.

    Erivajadustega õpilaste tunni vaatlus   

    Kolme õppetunni vaatlus   

    Raamatukogu külastus   

    Esimese tegevusena oli meile planeeritud erivajadustega õpilaste klass. Meie ootused ja eeldused oli, et näeme sarnast klassi nagu meil on eriklassid. Eeldasime väikest rühma õpilasi, kellel on õpiraskused ja vajavad väiksemat keskkonda õppimiseks. Tegelikkuses sattusime klassiruumi, kus õppisid sügava puudega ja liitpuutega lapsed. Enamik lapsi vajasid seal tuge ka lihtsamate hügieenitoimingutega. Klassis oli 6 õpilast, kellest mitu olid ratastoolis, paaril õpilasel oli vaimne puue või mõlemad. Klassis tegutses õpetaja ning kaks abiõpetajat. Mõni õpilane käis ka teatud tundides suure klassi juures (näiteks kehaline). Meile jäi mulje, et sealses haridussüsteemis on haridusliku erivajadusega õpilastel hoopis teine määratlus. Ehk siis sellised õpilased, kes õppimises aeglasemad ja vajavad teatud ainetes tuge, ei ole nende mõistes haridusliku erivajadusega. Kindlasti kasvatavad sellised õpilased koolis tolerantsust, aitamist ja kaasamist. Samas on äärmiselt keeruline õpetajatele ja muule personalile.  

    Edasi oli meil omal soovil võimalik külastada erinevaid tunde. Kasutasime võimalust maksimaalselt ära ja käisime väga paljudes tundides, et vaadelda õppimismeetodeid, õppematerjale jms. Nagu meilgi olid tunnid väga erinevad. Ehk võis märgata, et rohkem oli tunnis arutamist, rühmatöid ja tempo ei olnud kusagil ülemäära kõrge. Tundus, et iga teema jaoks võeti väga palju aega, et kõik selle selgeks saaksid. Väga põnev oli jälgida õpetajate reageerimist erinevatele olukordadele. Mitmel juhul tundus meile, et õpetajaid ei häirinud õpilased, kes suvalisel hetkel klassis liikusid, kes korraks välja astusid jne. Õppimine oli vabas õhkkonnas ja mitmekülgne.   

    Viimaseks ametlikuks külastuseks oli raamatukogu, kus meie tutvustati programmi, millega soovivad nad lapsi rohkem lugema kutsuda. Tegemist oli veel algusjärgus programmiga, mille tulemustest veel rääkida ei saanud. Ka raamatukogu arendus oli neil veel pooleli ning kirjanduse hulk ülemäära suur ei olnud. Samas oli näha kirge ja missiooni tunnet, millega endale kõrgeid sihte on seatud.   

    Kokkuvõttes oli kogu meie külaskäik väga inspireeriv, mitmekesine ja suurepäraselt planeeritud. Õppisime palju uut ning saime mõtteid, mida ja kuidas meie koolis arendada.   

    Täname kõiki, kes aitasid meil õppereisil käia!   




    •  

    Õpiränne sai teoks Erasmus+ toel.