Sunday, November 18, 2018

Töövarjuna Soomes - 4. ja 5. reisipäev


Neljapäev algas hariva loenguga auditooriumis. Loengu teemaks oli sportlase toitumine, mis oli suunatud noortele maletajatele ja korvpalluritele, kes olid Vierumäel parasjagu laagerdamas. Noorsportlased kuulasid teemat innukalt ja olid aktiivsed küsimusi esitama.

Edasi jätkus päev Vierumäe areenal, kuhu olin kutsutud võrkpalli tundi vaatlema. Kuna viisin samadele tudengitele jalgpalli treeningu läbi, siis olid näod juba tuttavad. Võrkpalli taustaga treener Mika on ise võrkpalli mänginud soome tippklubides. Virumäel on ta tudengeid õpetanud juba 21 aastat. Mika treening oli mitmekülgselt üles ehitatud, mis meeldis ka tudengitele. Trenni jälgides sai nii mõnigi harjutus endale kõrvade vahele salvestatud. 

Päeva lõpus käisin kaemas lihashooldus loengut, kus räägiti erinevatest spordivigastustest.
Tudengid said ülesande töötada gruppides, kus nad pidid arutama, kuidas saaks parimal moel spordivigastusi ennetada ja neist hoiduda.




Reedel käisin kergejõustikuhallis vaatamas, kuidas üliõpilased sooritasid erinevaid koormusteste. Tehti jooksu ja käimisteste. Testide tegemisel mõõdeti ka laktaadi taset ja jälgiti selle muutust koormuse tõstmisel. Testi eesmärk oli teada saada sportlase hetke seisund ja koormustaluvus.
 


Pärastlõunal jätsin hüvasti Emiliaga ja alustasin koduteed.





Kokkuvõttes oli reis väga edukas ja inspireeriv!

Sergo

Thursday, November 15, 2018

Aktiivne liikumine ja kaasatus Soome koolides. Reisikiri nr.3

Moikka!

Kolmapäeval külastasin kohalike koole. Alustasin teekonda Vierumäe algkoolist. Koolis õpib kokku 45 last ja õpetajaid töötab selles majas kolm. Kooli sisenedes oli vastuvõtt väga soe ja sõbralik. Kuna koolis on lapsi vähe, siis kehalise kasvatuse tunnis osalevad kõik kooli õpilased samaaegselt.

Soomlased ütlesid kohe, et kui sina siia juba oled tulnud, siis viid ka tunni läbi. Näidati, kus on inventari ruum ja hakka muudkui tegutsema. Mul oli väga hea meel, et sain võimaluse tundi läbi viia. Soojenduseks mängisime erinevaid hippamänge (kullimänge ei ole ju viisakas soomes mängida).

Seejärel õpetasin soome lastele selgeks rahvastepalli, mis neile ülimalt meeldis ja korda läks. Soomlastel on kaks sarnast mängu, polttopallo ja kahden tulen välissä, kuid reeglid ning mänguväljak on siiski erinevad. Laste tagasiside tunnist oli positiivne. Õpilased küsisid tunni lõppedes, millal ma jälle tulen:)




Järgmine kool oli Jyrängöni algkool, mis asub Heinola keskuses. Selles koolis on õpilaste arv 170 ja õpetajaid töötab kokku 15. See kool on saavutanud mitmeid tiitleid (tänu aktiivsele eestvedajale Kaisa Blombergile). Soome aasta Liikuv kool 2013 ja Euroopa aasta Liikuv kool 2018 (Be Active - Award). Kool on panustanud kooli liikumisarendamisesse juba alates aastast 2005. Nende eesmärk on, et õpilased istuksid vähem ja oleksid aktiivsemad liikuma. Nad on täheldanud, et kui õpilased rohkem liiguvad, siis seoses sellega väheneb ka koolikiusamine. 




Kogu koolipere on kaasatud Liikuva kooli projekti. Koolis on pikad vahetunnid ehk välitunnit, mis kestavad 50 minutit. Välitunni tegevused organiseerivad lapsed ise. Koolis on olemas inventarilaenutus. Meetod on selline, et võtad laenutusest palli, paned oma nime kirja laenutusvihikusse ja kui naased õuest, siis tagastad palli laenutusse ning tõmbad nimele kriipsu peale. See skeem töötab neil super hästi. Kooli siseruumides on ka head võimalused liikumiseks. Kasutatakse Wii sportmänge, keksumänge ja tantsumänge.


















Kui siiras olla, siis ei jää Kuusalu kool mitte millegagi Jyrängön koolile alla. Nii et siit tuleb üleskutse - Kuusalu Keskkool aasta 2019 Euroopa Liikuvamaks kooliks. Üheskoos me suudame!

Viimaseks peatuseks oli Jyrängöni põhikool, mis asub Heinola külje all. Koolis õpivad 7- 9. klassi õpilased. Õpetajaid töötab asutuses ligikaudu 50 ja õpilaste arv ulatub 600-ni.

Giidiks oli väga lõbus õpetaja Bruno. Portugali juurtega liikumisõpetaja rääkis lähemalt tööst ainesektsioonis ja tutvustas koolimaja. Sportimistingimused on sel koolil hetkel kitsavõitu, aga asjad paranevad juba lähiajal, kuna kopp on maasse löödud ja uus juurdeehitus kerkimas. Vaatlesime ka ühte kehalise kasvatuse tundi, kus teemaks oli saalihoki. 





Soome koole külastades jäi mulje või arusaam, et asju tehakse lihtsalt. Õpilastel lubatakse ise rohkem teha ja kaasa rääkida. Õpilastega arvestatakse, kaasatakse ja võetakse kuulda nende arvamust ning soove. 


Heippa,
Sergo

Wednesday, November 14, 2018

Õpetaja Sergo 2.reisikiri

Hei, hei!


Teine päev algas auditooriumi ees ettekandega, kus andsin ülevaate Kuusalu kooli elust ja sportimisvõimalustest. 


Koos Soome-poolse koordinaatori Mairitiga

Soomlased olid positiivselt üllatunud, et meie koolil on nii suurepärased sportimistingimused. Ujula lõi neid lausa pahviks. Tutvustasin ka Liikuva kooli põhimõtteid, mille eesmärk on lapsed saada aktiivselt liikuma tunnivälisel ajal.

Päev jätkus võimlemissaalis, kus kaks tudengit viisid läbi võimlemistunni. Sihtgrupiks olid talendikad noored iluuisutajad. Tund oli üles ehitatud väga mitmekülgselt ja lõbusalt. Sain võimlemissaalist huvitavaid ideid ning uut harjutusvara, mida kindlasti soovin praktiseerida ka meie kehalise kasvatuse tundides.




Õhtul avanes pallihallis võimalus külastada tudengite rühma, kes viisid läbi Soome õhuväe sõdurite peal lihaste tasakaalu teste.



Päev lõppes jooksuringiga Vierumäe matkaradadel ja kõva soome saunaga!


Terkkuja,
Sergo

Monday, November 12, 2018

Töövarjuna Soomes - Liikumisõpetus ja spordi edendamine naabrite juures

11.-16. novembril viibib kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Sergo Treufeld Soomes Vierumäki Spodikeskuses. Erasmus+ KA1 haridustöötajate õpirände programm rahastab ja võimaldab olla töövarjuks Soome kolleegide juures. 
Ja siit tuleb esimene reisikiri Sergolt

----------------------------------------------------------------

Moi!

Esimesel päeval kohtusin Mairiti ja Emiliaga. Mairit on Haaga-Helia kõrgkooli koordinaator ja erinevate projektide eestvedaja. Mairitiga rääkisime olümpia keskuse ja kõrgkooli ajaloost ning Mairit tutvustas enda tausta. Ta on 30 aastat arendanud ja propageerinud erinevaid liikumisviise Soomes.
Emilia tegeleb kõrgkooli koolituste ja ainekavade planeerimisega. Emilia rääkis võimalusest, mida kõike keskuses saab õppida ja harrastada. Ta tutvustas mind kõrgkooli töötajatele ja õppejõududele ning andis ülevaate nende tööst.

Kuna olümpia keskuse ala on sedavõrd suur, siis tegime ka ekskursiooni keskuse erinevatesse rajatistesse. Sportimistingimused on siin Vierumäel Soome parimaid. See keskus on 5x suurem, kui meie Kääriku spordibaas-võimas!  Suvel käivad väga paljude Euroopa riikide rahvuskoondised siin laagerdamas. Vierumäe olümpia keskus on ka põhibaasiks Soome jäähokikoondisele.




Täna viisin ka läbi kunstmuru staadionil jalgpalli treeningu liikumisjuhendajate tudengitele.




Õhtul käisin tutvumas kuppelhallis erinevate spordialade treeningutega.




Terveisin,
Sergo

Thursday, November 1, 2018

Õpetajad õpivad… igal pool ja igal ajal. Vol.2


…. õppimispäevad Hispaanias jätkusid intensiivselt. 

Kuigi olime tulnud Hispaaniasse väikese eelarvamusega, et kellaaegadest siin ei osata hästi kinni pidada, siis see ei vastanud tegelikkuses tõele. Meie grupi koordinaatorid toonitasid korduvalt kui oluline on kõikidel päevadel täpselt kohal olla. Nii õppisime, et eelarvamusi ei saa usaldada ja ajast kinnipidamine on üks väärt oskus, mida igal ajal arendama peab. 

Koolide külastused olid üks oluline osa sellest õpirändest. 

Paistis silma, et pool-erakooli keskkond oli kaasaegsem, sportimisvõimalused laialdasemad ja õpilased vormirõivastes.
Hispaanias on üldhariduskoolid ümbritsetud kõrge aiaga. 

Õpetajad kinnitasid, et ilma selleta ei saa kuidagi, sest ükski laps ei tohi koolipäeva jooksul kuskile ära kaduda ja õpetajate vastutus on väga-väga suur. 

Seetõttu peaksime meie oma koolis eriti kõrgelt hindama liikumisvabadust nii sise- ja välistingimustes. 




Hispaanlased on väga uhked oma haridussüsteemi üle. Kolm kõige olulisemat saavutust nende endi hinnangul on kiire areng kaasamises, võõrkeelte ja infotehnoloogia oskuste arendamises. 

Hispaanias on haridussüsteem üles ehitatud selliselt, et õppida saavad kõik. Kõige vanem õppur Andaluusias (kokku 8 provintsi) on 91. aastane Maria, kes õpib lugema ja kirjutama. Ka kõik immigrandid, kes riiki sisenevad ja kes on koolieas, haaratakse automaatselt süsteemi. Neile pakutake vajaduspõhist keeleõpet, et kiirendada integratsiooni. 

Ühes klassis võib õppida kuni 27 õpilast, õpetaja normkoormus 25 tundi nädalas. Seda on kohalike õpetajate hinnangul liiga palju. Koolidirektoritel on kohustus anda väikeses mahus tunde, et olla õpetamisega kursis. 

Uurisime palju ka hariduslike erivajadustega õppurite võimalusi. Mured on üsna sarnased meie omadele. Raskemate erivajadustega õpilased õpivad erikoolides, kuid tavakoolidesse on kaasatud võimalikult palju erivajadusega õppureid. Nende õpetamisel on fookus võrgustikutööl, vanemate toetamisel ja spetsialistide kaasamisel. Üheks põnevaks tugispetsialistiks koolis oli tegevusterapeut, kes õpetab lastele koolis igapäevaelu toimingutega toime tulema ja iseseisvuma. 

Üheks oluliseks ühise õppimise osaks oli kokkuvõtte tegemine koolituspäevadeks. Selleks tuli meil kursusekaaslastega 3-4 liikmelised grupid moodustada. Meie Pillega sattusime kokku kahe toreda Prantsuse õpetajaga Stephanie ja Latitia´ga. 

Nende kahe toreda kolleegiga tekkis meil nii hea kontakt, et otsustasime koostööd jätkata. Nad tundsid väga suurt huvi KiVa programmi vastu ja nad soovivad meie kogemusest tulla osa saama. 



Samuti võime kinnitada, et meil Pillega on nüüd sõbrad Prantsusmaal, kelle koju oleme me alati oodatud. Kui see ei ole põhjus õpirändesse minekuks, mis siis üldse on? 

Eestlaste ja prantslaste ühistöö tulemusel saime juurde olulise hulga julgust vestelda võõrkeeles, sõbralikult „vaielda“ ja teha kokkuleppeid, milline üks hea ja kokkuvõtlik ettekanne olema peaks. Jäime lõpptulemusega väga rahule. Kursuse viimasel päeval anti meile välja tunnistused, millele oli tulemuseks märgitud „excellent“. Tasus pingutada!

 

Ja et õppimispäevad veelgi mitmekesisemad saaksid, siis saime ühe päeva pärastlõunal võimaluse lasta end rannas päikesel hellitada, saime grupitööd teha mereäärses kohvikus ja tutvuda imelise Alhambraga 








Eriti meeldejäävaks tegid selle õppimiskogemuse meie lektorid, professorid Jaeni ülikoolist - Eduardo ja Jose Riuz Mas ehk Pepe, nagu viimane end kutsuda palus. Nende eriline panus seisnes nende kirglikus õpetamisviisis. Neid kuulates unustasime, et meie keeleoskus ei ole kõrgtasemel.

Märkasime, et üldistest haridussüsteemi rõõmudest ja muredest saab rääkida äärmiselt inspireerivalt. Jõudsime järeldusele, et õpetamise ilu võib seisneda kunsti ja ajaloo kaudu lugusid rääkides. 

Aitäh selle põneva teekonna eest! 

Viva Espania! Uute kohtumisteni! 


Piret ja Pille

Thursday, October 25, 2018

Õpetajad õpivad… igal pool ja igal ajal (õpetajate koolitus 20.-28.10.2018)

Koolitus on rahastatud Erasmus+ KA1 haridustöötajate programmist

Siis, kui esimene 2018/2019 õppeaasta koolivaheaeg nurga tagant piiluma hakkas, pakkisime meie, õpetaja Pille ja eripedagoog Piret, oma kohvrid ja sättisime end teele Tallinna lennujaama poole. Ees ootas Hispaania haridussüsteemi tutvustav õpiränne ja treeningseminar Lõuna-Hispaanias, Malagas. Õppimist alustasime juba lennujaamas. Stockholmi lennujaamas harjutasime kannatlikult järgmise lennu ootamist, selleks kulus kuus tundi. Kasutasime kahe lennu vahelist aega ka tunnikontrollide parandamisele, intervjuu andmisele ja dokumentide koostamisele. 

Maandumisel Malaga lennujaamas sähvisid ümberringi välgunooled. Õppisime kiiresti ära, kuidas äikesepilvede keskel maandumiseks luba oodates rahulikuks jääda ja kõrvade lukku minemisel neelatada. Lennujaamas pagasit oodates saime lisatunnid kannatlikult ootamises. Kui 2,5 pool tundi pärast Hispaaniasse jõudmist selgus, et meie kohvrid on jäänud Stockholmi, siis õppisime koos teiste saatusekaaslastega selle üle nalja viskama ja dokumente täitma. Läbi kesköö linnaliini bussiga Malaga kesklinna sõites õppisime võõras linnas orienteeruma. Leidsime oma väikese kööktoakesega korteri ja tundsime suurt rõõmu, et saame lõpuks puhata.


Esimese koolituspäeva hommikul õppisime, et on võimalik ära elada väga vähesega. Meil puudusid vahetusriided, hügieenivahendid, raamatud ja elektrooniliste seadmete laadijad – need kõik olid kohvrites, mis seiklesid samal ajal kuskil mujal. Kasutasime hommikust aega, et end kõige vajalikuga varustada ja natuke linnaga tutvuda. Õppisime võõrkeelsete ametnikega suhtlema, Hispaania kehakeeles niiti-nõela ja hambaharja ostma. Proovisime ära ka kohaliku toidu tellimise kohvikus, kus on hispaaniakeelne menüü ja hispaaniameelsed teenindajad. Hästi toimis käega viitamine, tooge meile sama toitu, mida süüakse kõrvallauas.

Pealelõunal kohtusime oma grupikaaslastega. Kokku oli saanud tõeliselt rahvusvaheline seltskond – eestlased (nii põhja kui lõuna osast), lätlane, itaallased, prantslased, sloveen, tśehh ja poolakad. Koolituse korraldajad ja koolituspäevade lektorid olid hispaanlased. Õppisime kuidas võõrastega kiiresti kontakti saada. Selleks mängisime mängu „My new best friend…“. 

Meil tuli joonistada oma uuest sõbrast pilt ja temalt küsida küsimusi ning pärast oma uut sõpra ka ülejäänud grupile tutvustada. Hirm inglise keele kasutamise ees kahanes väga väikeseks, sest mitte kõik õpetajad ei oska hästi inglise keelt rääkida. Tähtis on julgus ja tahe.






Esmaspäeva (22. oktoobri) hommikul tuli meil kaardi järgi Malaga ülikool üles leida ja sinna kohale jõuda. Erinevalt ülejäänutest kasutasime võimalust liikuda jalgsi. Õppisime tundma Hispaania haridussüsteemi.


Saime kätte koduste tööde tegemise juhendi. Jah, ka õpetajatel on õppimas käies vaja teha „koduseid õppetükke“ ja mitte vähe!  

Tutvusime ka ühe imetoreda professoriga, kes seda kõike meile tutvustas. Mõistsime, et armastus ja kirg oma töö vastu on väga oluline õpetajaks olemise juures. Saime inspireeritud! 






Saime tuttavaks lapsevanematega/ koolitajatega, kes teevad tööd andekate laste toetamisel. Mõistsime, et raskused ja probleemid andekate õpetamisel on sarnased igal pool. 


Esmaspäeva teine pool kulus ühistranspordiga orienteerumisele, linna parimas söögikohas „El Pimpi“ kohaliku toidu degusteerimisele ja lõpetuseks veel Teatro Romano y Alcazabaga tutvumisele. Saime suurepärase ülevaate Lõuna-Hispaania ajaloost. 





Teisipäeval ja kolmapäeval (23.-24. oktoobril) toimusid koolide külastused. Meil oli võimalus näha, milline näeb välja ja kuidas on korraldatud haridus avaliku sektori kutsekoolis, põhikoolis ja lasteaias. Hispaanlased on uhked selle üle, et nad on oma hariduse ülesehituse juures hoidnud peamise fookuse kaasamisel. Kuigi ka neil on erikoolid väga keeruliste erivajadustega õpilaste jaoks, siis paljud erivajadusega õppurid on kaasatud tavakoolidesse. Erilist tähelepanu pööratakse vähese õpimotivatsiooniga noortele ja püütakse neid kuritegelikule teele minekust igati eemal hoida. 

Põhikoolis olid külaliste saatjateks ja kooli tutvustajateks kaasatud 6. klasside õpilased. Nad olid end selleks väga hästi ettevalmistanud ja ei jätnud oma külalisi hetkekski tähelepanuta. Külastatud põhikoolis oli eriline tähelepanu pööratud lugemisele, sest alanud oli lugemisaasta. Lapsed olid kaunistanud kooli lugemissaali, välja oli pandud õpilaste endi valmistatud raamatud ja toimus mitmeid erinevaid töötubasid. Lapsed kinnitasid, et nad armastavad lugemist ja raamatuid ning palusid ka külalistel kirjutada nende raamatustesse väikese pühenduse. Nii me siis saimegi mitmeid õppetunde selle kohta, kuidas olla hea võõrustaja, tähelepanelik kuulaja, julge küsija, kui millestki aru ei saa ja sõbralik kaaslane.

Kirsiks tordil on siiani osutunud Picasso muuseumi külastus. Meie hea võõrustaja tutvustas niivõrd inspireerivalt ja kaasahaaravalt Picasso elu ja teoseid, et me unustasime end teda kuulama. Muuseumi kodulehega saab tutvuda siin: http://www.museopicassomalaga.org/en/

Pildil on väsinud, aga inspireeritud õpetajad Picasso muuseumi põrandal puhkamas. 

Õppimispäevad Hispaanias veel jätkuvad….

Piret ja Pille

Monday, October 15, 2018

Töövarjuna Itaalias - olla rahulik ja õnnelik ...

Klassiõpetaja ja ringijuht Kaja-Astrid Reiska elas septembri lõpus kaks nädalat väikeses Matera linnakeses Lõuna-Itaalias ning osales töövarjuna kohaliku algkooli õppetöös. 

Õpiränne toimus Erasmus+ KA1 haridustööjate õpirände programmi toel. Sel õppeaastal savad selle programmi vahendusel 4 meie õpetajat käia Soome ja Itaalia koolides töövarjudeks ning suisa 7 õpetajat osalevad täiendkoolituskursustel.

-------------------------------------------

Muljeid itaalia koolist

Kohe esimestel päevadel panin tähele seda, mis mulle itaallaste juures väga meeldis - nende silmad särasid. Roberta, minu juhendaja,  rääkis, et tema jaoks on tähtis, et lapsed oleksid õnnelikud. Ja õnnelikud tundusid lapsed ka olevat. Õnnelik olemine tundus olevat nagu elustiil, olulisem õppimisest. Ka tunni töötempo võimaldas olla õnnelik. Õppetunnis tegeleti enamasti ainult ühe konkreetse oskuse või teadmise omandamisega ning harjutamiseks oli lastel piisavalt aega. Need lapsed, kes said ülesande valmis, said vaikselt omaette puhata, kel töötempo aeglasem, sellel läks üks tund sujuvalt teiseks tunniks, sest meie mõistes vahetunde koolis ei olnud. Aeg ei ole itaallaste jaoks stressiallikas. Itaallased täpsusega ei hiilga ja kiirustamine õnneliku elustiili juurde ei kuulu. Nii mõnigi kord juhtus nii, et tunni alustamine ja lõpetamine nihkus plaanitust 10-15 minutit hiljemaks, kuid mis ei tähendanud, et nad ei tunne kella. Sugugi mitte! Nad oskavad sättida elu ka täpselt aega järgides, kuid aega ja täpsust ei tähtsustata üle. Ka mina ei tundnud seal viibides kordagi tunnet, et mul on kiire. Itaallastelt tasub õppida, kuidas olla õnnelik. 

Enamuse koolipäevast istusid õpilased oma pingis. Kuigi hääletoon kippus sageli valjenema, olid lõunaeuroopalikult temperamentsed õpilased koolis siiski rahulikud. Kuidas õpilased suutsid järjest ilma liikumispausideta neli ja pool tundi palavas klassiruumis paigal istuda, jäigi mulle mõistatuseks. Mõnedel klassidel jätkusid tunnid ka pärastlõunal. Nendele lastele pakuti ka koolilõunat. 


Nagu meilgi, on igal klassil algkoolis oma klassijuhataja, kes õpetab enamusi oma klassi tunniplaanis olevatest õppeainetest. Ka õppeained on samad. Küll aga on erinev õpetamise viis. Põhiliseks õppevahendiks kõigis tundides on A4 formaadis kaustik ning sellesse kirjutamine on kõige levinum õppemeetod. Lapsed kirjutavad ja joonistavad vihikusse väga palju, sellele kulub vähemalt pool õppetunnist. 

Üllatav oli see, et kui vestluse ajal kippus tunnis kord käest minema, siis kirjutamise ajal töötasid kõik innukalt. Vihikud olid üldiselt väga ilusad. Vihikuid ei hinnatud. Ainsaks tagasisideks on õpetaja suuline tunnustus, millele lapsed vastavad alati „grazie“ (aitäh it k) 

Vaheldust õppetöös pakkusid erinevad töötoad (IT, tehnoloogia, kirjandus kunst jne) . Töötubade läbiviimiseks on koolis spetsiaalsed ruumid. 

Algkoolide õpilased ja lasteaia lapsed kannavad kitlitaolist vormiriietust, mis meie koolis oli nii poistel kui tüdrukutel sinist värvi, mõnedes koolides aga kannavad tüdrukud valget kitlit. Lasteaialastel on poistel helesinised ja tüdrukutel roosad kitlid. 



Muljeid Matera linnast: 

Matera linna, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja ning on valitud Euroopa 2019. a kultuuripealinnaks, peetakse Itaalia üheks vanimaks asustatud paigaks. Esimesed jäljed selle piirkonna asustamisest viitavad juba paleoliitikumi ajastusse. 

Matera suurimaks vaatamisväärsuseks on muidugi Sassi (kivid -it k) - koobaslinn, mida hakati rajama kaljulõhe servale ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Pehmesse kivimisse uuristatud koobaselamuid on aegade jooksul täiustatud ning väljakaevatud materjali on kasutatud omakorda uute elamute ehitamiseks. Linnake on rajatud mäenõlva erinevatele tasanditele nii, et ühe pere katus on teisele tänav. 




Matera koobastes elati veel eelmise sajandi keskpaigal. Linna elanikud olid väga vaesed. Kalju sisse uuristatud elamud tundusid seest suuremad kui väljast. Elamusse pidid mahtuma nii lasterohke pere, loomad, tööriistad kui ka toidutagavara. Ebasanitaarsete tingimuste ning haiguspuhangute tõttu otsustati 1950-tel koobaslinn munipalitseerida, inimestele hüvitati kulud ning anti korter moodsamates kortermajades. Linnaosa seisis pärast kolimist aastaid tühjana. Tasapisi hakkasid siin end sisse seadma hipid ja kunstnikud. Tänapäeval on vanalinn muutunud hinnatud kinnisvaraks ning koobaselamutesse on rajatud mitmeid peeneid restorane ja noobleid hotelle. Järjest rohkem on ka inimesi, kes oma valivad Sassi oma kodupaigaks. 




Matera võitis mu südame esimesest silmapilgust. Omanäolise arhitektuuriga linnake meelitas endaga tutvuma iga päev. Jalutada vanalinnas tundus täiesti turvaline ka pimeduse saabudes. Kuritegevust Matera tänavatel sisuliselt ei eksisteeri. Ka ei kohanud ma selle kahe nädala jooksul ühtegi alkoholi kuritarvitanud inimest. 

Inimesed on sõbralikud ja avatud, suhtlemist takistas vaid keelebarjäär. 

Matera ajalooline arhitektuur ja looduslik asupaik on inspireerinud ka filmiloojaid. Kuulsaim film, mis siinsetes paikades jäädvustatud on „Kristuse kannatused“, Mel Gibsoniga peaosas.



Selle 2 nädalaga Itaalias...

* ...kogesin: selleks, et meie õpilased oleksid õnnelikud, peavad olema õnnelikud eelkõige täiskasvanud - nii õpetajad kui ka lapsevanemad.
* ...sain kinnituse oma arvamusele - rahulik töötempo tagab stressivabama õpikeskkonna.
* ...jõudsin arusaamisele, mis on meie koolides hästi ja mida võiks muuta.
*... laiendasin oluliselt oma maailmapilti.
* ...sain hea inglise ja itaalia keele praktika.
* ...kohtusin huvitavate ja toredate inimestega.
* ...jõudsin järjekordselt taas veendumusele - maailmas on palju huvitavaid ja kauneid paiku, elada aga on kõige parem ikka Eestis.


Grazie!

Kaja-Astrid