Käisin enda esimesel Erasmus+ koolitusel Horvaatias, Splitis. Koolitus leidis aset 20.-26.jaanuaril ning teemaks oli jätkusuutlikkus hariduses (tutvumine "rohelise elustiiliga").
Õpime õpirännates!
Kuusalu Keskkooli õpetajate ja õpilaste koostööprojektide ning õpirännete blogi.
Monday, March 11, 2024
Sustainability in Education - Introducing Green and Eco Lifestyles. Erasmus+ koolitus Horvaatias 20.-26.01.2024
Käisin enda esimesel Erasmus+ koolitusel Horvaatias, Splitis. Koolitus leidis aset 20.-26.jaanuaril ning teemaks oli jätkusuutlikkus hariduses (tutvumine "rohelise elustiiliga").
Wednesday, February 21, 2024
Ibiza külalised Kuusalus
29.01 - 2.02.2024 olid meie koolis Erasmus+ programmi raames külalised Hispaaniast, Ibizalt: 8 õpilast ja 2 õpetajat IES Quartó del Rei koolist.
Nädala jooksul külastasid nad erinevaid tunde, osalesid töötubades ning väljasõitudel. Projekti põhirõhk oli kultuurilisel kogemusel.
Reedel toimus Erasmus+ programmi lõpetamise kontsert. Esinesid meie väikesed ja suured rahvatantsijad ning laste- ja noortekoori lauljad.
Täname kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes külalisi võõrustasid!
Monday, January 8, 2024
Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education
Koolitus “Art as
Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education”
Roomas 21.10-28.10.2023
Osalesid: Margit Krönström, Raili Randmaa, Kaidi Kuur
1. Päev 22. oktoober
Esimene päev oli
täis ootusärevust ja elevust. Startisime laupäeval Tallinnast ja jõudsime öösel
Rooma. Ööbimiskoht oli ootamatult luksuslik, nagu ka nimi ütleb Giglio Luxury
Apartment. Tundub, et meil oli õnne, sest teised ööbimiskohad olid juba hõivatud.
Esimene päev Roomas
oli vaba. Kohe hommikul võtsime plaani, et läheme linnaga tutvuma, sest teistel
päevale oleme koolitusel. Õnneks on meil vaid 12 minutit jalutada, et jõuda
metroo peatusesse. Kolme päeva metroo pilet ostetud ja olimegi teel kesklinna.
Rooma, siit me tuleme! Esimene peatus oli Termini. Metroost välja tulles
avastasime, et tibutab. Võtsime suuna Trevi purskkaevu ja Panteoni suunas.
Jalutades hakkas aina rohkem sadama ning jäime ühe suure hoone alla vihma lõppu
ootama. Tutvusime sel ajal kaardiga, et näeksime, kus suunas on mõistlikum
liikuda. Samal hetkel küsis keegi kõrvalt eesti keeles, et kas meil oleks abi
vaja. Üks härrasmees ja daam olid samuti hoone alla varju tulnud ning tundub,
et maailm on väike. Härra oli veel nii lahke, et tõi meile lisaks paberist
kaardi ja andis täpsed juhised. Uskumatu, kuid tõsi.
Seejärel liikusime edasi ning esimene peatus Trevi purskkaev. Purskkaev oli suurem ja võimsam kui pildil tundus, kuid rahvamass oli nii meeletu, et me ei saanudki münti purskkaevu visata.
Olin teinud ka eeltööd ning võtnud kaasa
Itaalia teejuhi, kus oli soovituseks külastada läheduses asuvat
jäätisekohvikut. Kohalikud jäätised on imemaitsvad ning heaks puhkuseks.
Järgmine peatus
Panteon. Olime kuulnud, et Panteoni pääsemiseks soovitatakse pilet internetist
ette osta, sest niisama on sissepääs peaaegu võimatu. Seda tegimegi. Kohale
minnes avastasime, et internetipiletite järjekord on äärmiselt pikk. Ümber
purskkaevu… Ja kui jõudsime lõpuks sissepääsu ette, siis öeldi, et oleksime
pidanud läbi käima ühest väikesest poest, kust saame paberist pileti. Nii
tegime, läksime otsima, kust saaksime piletit. Lõpuks kui tagasi jõudsime,
nägimegi oma silmaga, kuidas Panteon seest välja näeb. Uhke, kas pole!
Selleks ajaks oli
klõpsutanud oma telefoni aku peaaegu tühjaks. Mis tähendas, et hakkasime
sisetunde järgi mööda linna käima. Kas pole põnev seiklus. Jõudsime käia veel
Hispaania treppide juures, mäest üleval Medici villa juures ja seejärel
suundusime metroo peatuse poole. Kuigi jõudsime vahepeal veel pool linna ära
näha. Ja muidugi Veneetsia väljak ja Vittoriano muuseum. See oli selle päeva
parim hetk! Uskumatult kaunis ja võimas. See õhkkond oli tõeliselt uhke.
Soovitus! Võimalusel liigu palju jala. Jalutades näeb rohkem linna ja vahel satud põnevatesse seiklustesse. Meie jalutasime kesklinna risti ja rästi läbi.
2. Päev 23. oktoober
Hommikul oli meil aega, et tutvuda „kodukandiga“. Külastasime juhuslikult ühte kirikut ja jalutasime mööda San Paolost. Sõime ka kohalikus kohvikus ning suundusime koolitusele.
KOOLITUS
Esimene kohtumine.
Tutvumiseks tegi koolitaja Angelica ühe toreda tegevuse. Iga inimene pidi enda
nimega koos tegema mõne liigutuse või hääle, mis iseloomustaks teda. Järgnev
osaline pidi ütlema enda nime koos eelmiste nimedega. Ühte pidi oli see keeruline,
kuid selle järgi sai igast inimesest killukese teada ning oli kohe ühtsem
tunne. Muide meie koolitaja käis alati koos kolme kuuse beebiga, kuigi see meid
üldse ei seganud, pigem oli tore üht armast beebit imetleda.
Lisaks saime veel
ühe ülesande, kus pidime moodustama paarid (võõraga). Iga paar tegi kordamööda
intervjuu ning seejärel pidi ta inimest meile tutvustama. Intervjuu
sissejuhatuseks tegi ta näiteid, et võime küsida isiklikke ja teistmoodi
küsimusi. See oli väga tore ülesanne, sest siis tekkis julgus küsida sügavamaid
või siis hoopistükkis pealiskaudseid küsimusi. Igal juhul tekkis igast
osalejast esmamulje ning grupp sai nende ülesannetega väga palju lähedasemaks.
Seejärel saime koti
täie põnevaid asju, märkmik, brošüürid, pinal jne.
Lisaks tutvustas
Angelica meile töövahendeid, mida ta soovitab kasutada. Kasutasime neid ka
harjutustes – meie grupi värvid; pilvemured; silmad kinni muusikaga
joonistamine. Enamus ülesandeid saime praktiliselt läbi katsetada. See aitas
infot paremini meelde jätta ning tajuda, mida võiksid õpilased tunda neid
lahendades.
Minu esmamuljed on head ja ootan põnevusega järgmiseid päevi.
Koolitaja andis veel
terve nimekirja soovitusi restoranide ja poodide osas. Meie otsustasimegi kohe
peale koolitust suunduda poodi. Tegemist on luksusliku toidupoega – Eataly.
Taaskord jalutasime läbi linna nii ühtepidi kui ka teistpidi ning sattusime ka
armsasse eramajade rajooni. Koju jõudes oli sära silmades ning valu jalgades.
Sel öösel magasime väga sügavalt.
3. Päev:
Teisipäev, 24. Oktoober
Teisipäev oli justkui õuesõppe päev.
Päikselisel hommikul oli meie kursuse kohtumispaigaks Piazza del Popolo -
suurepärane vaatamisväärsus omaette (eriti
peale Rooma metroo tipptunni kogemust). Samas kohtusime ka teise rühmaga,
kes paralleelselt meiega kunstiteemalist kursust läbis. Nendega koos oligi meil
selle päeva programm ettenähtud.
Suundusime Villa Borghese pargi rohelistele
avarustele. Järgnevad paar tundi kulgesid kahe õppejõu juhendamisel erinevaid liikumise ja tajuga seotud ülesandeid ja harjutusi
tehes. Nende harjutuste käigus saime tuttavamaks uute inimestega teiselt kursuselt,
sest tegevused olid peamiselt koos paarilisega. Teatud suhtlemismugavuse
ületamist oli, aga mõnusas õhkkonnas ja ümbruses oli kergem.
Kl 12 –14 külastasime laste muuseumi - avastuskeskust
– Museo dei Bambini. Sarnane Eestis Ahhaa keskusega, ent silma paistis kunsti
ja loodusteaduse kokku viimine. Spetsiaalsed töötoad:
Pildi “maalimine” ja tsentrifugaaljõud:
Ka jalgrattal vändates saab imelisi värvilisi pilte luua!Magneti mõjul maalimine:
Paberi ümbertöötlemineOptika ja loovus – varjude, valguse, värviliste
elementide abil loo kujutamine ja
jutustamine
Avastamist ja lustimist jätkus seal palju
ja täiskasvanutelegi.
Teisipäevane kursuse programm lõppes küll
lõunapaiku, kuid meie jätkasime Rooma linna avastamist. Tumedaid pilvi trotsides
jalutasime idüllilist Trastevere linnaosa avastama. Peatusime alles siis, kui
tugev paduvihm ja äike meid ettejuhtuvasse kohvikusse varjuma sundis. Tormist
ilma elasime üle kohvi ja tiramisut nautides. Tagasiteel korterisse kogesime
(nagu õppejõud hoiatas), et Roomas ei saa bussiliiklusele loota, metrooga on
kindlam. Kuigi tuli kõndida veel 3 km
metroopeatusesse, siis tänu sellele nägime võimsaid vaateid öötuledes Colosseumile
ja teistele antiiksetele vaatamisväärsustele.
Kolmapäev 25. oktoober. Hommik peale tormi. Topelt-täisvikerkaar üle Rooma linna. Vaade meie majutuse rõdult.
Pool tundi kõndimist ja kursus jätkus koolituspaigas Officine Fotografiches.Täna oli koolitusel teoreetiline osa erivajaduste ja kunstiõpetuse teemal ning sotsiaalse intelligentsuse ja emotsioonide teemal. Nende juurde ja vahele põimiti praktilisi tegevusi värvide ja joonistustega ning endasse vaatamist ja ka kaaslaste tajumist. Näiteks erivajadustega laste puhul oluline jälgida, et ei oleks üleliigset infot ja esemeid kunstitegevuse alustamisel, juhendamisel ja vahendite tutvustamisel. Iga osa pikkamööda tutvustada ja kindlas järjekorras. Juhendaja esitles seda ka meie praktiliste tegevuste raames.
Lõunapausi veetsime koos Taani kolleegidega
ühes pererestoranis. See, mida seal tundsime, nägime, kuulsime ja maitsesime –
tunduski väga itaaliapärane!
Pärastlõunal toimus 2-tunnine jalgsiekskursioon giidiga Colosseumi,
Foorumi, Palathoni künka ümbruses kuni Pantheonini. Taas koos kahe kursuse osalejatega.
Õhtul korterisse tagasi – ikka metrooga. Oli jälle sammude ja muljete rohke päev. Iga tund oli täiega kasutatud ja iga samm asja eest astutud.
Neljapäev,
26.oktoober.
Koolituspäev
algas jälle kokkusaamisega Piazza del Popolo obeliski juures. Selle ovaalse
väljaku kujundas 1818. Aastal Napoleoni endine arhitekt Giuseppe Valadier.
Platsi keskel olev 24 meetri kõrgune obelisk pärineb Ramses II aegsest
Egiptusest. 13. saj. EKr. Augustus tõi selle Rooma ning lasi Circus Maximusele
püstitada. Paavst Sixtus V otsustas selle omakorda 1589. Aastal Piazza del
Popolo väljakule ümber kolida.
Koolituspäev sai läbi, aga läksime ise veel järgmisse muuseumisse – MAXXI Modern Art –i. See oli väga moderne ja ekspositsioonis oli väga erinevaid kunstiteoseid alustades maalidest ja lõpetades kineetilise kunstiga. Sellega sai meie tihedalt kunsti täis päev läbi.
Reede,
27. oktoober.
Viimane
koolituspäev. Olime jälle Officine Fotografiche- s. Päev algas kollaaži
tegemisega. Peale kohvipausi köitsime oma koolitusmaterjalid kokku jaapani
köiteks. Oli kokkuvõte koolitusest ja tunnistuste kätteandmine.
Tore
koolitus oli!
Kuna
oli veel õhtuni aega, siis läksime Kaidiga Vatikani. Muuseumisse ja Püha
Peetruse kirikusse küll ei saanud (polnud enam pileteid), aga nautisime olemist
ühe ruutkilomeetri suurusel Püha Peetruse väljakul, vaadet Püha Peetruse
katedraalile, head pitsat tänavakohvikus.
Laupäev,
28. oktoober. Tagasi koju.
Arrivederci
Roma!
Tuesday, August 22, 2023
Koolijuhi Kristi ja arendusjuhi Kreete Erasmus+ õpiränne Hispaaniasse töövarjuks mais 2023 (Projekti 2021-1-EE01-KA122-SCH-000016029 "Aktiivne koolipäev - liikumises ja koostöös peitub
areng" raames)
Tänu Erasmus+ programmile oli meil (Kreete ja Kristi) võimalus külastada kooli Hispaanias, Ibizal. Nende meeskonna liikmed olid paar kuud varem käinud meil ning nägime võimalusi tulevikus koostööks.
Peamisteks koostööpunktideks nägime õpilasvahetusi.
Ibizale reisimiseks Eestist on mitmeid võimalusi ja üllatuslikult on ka võrdlemisi taskukohaste hindadega. Saar tervitas meid ilusa ilma ja külalislahkusega.
Meie õppereis algas esmaspäevaga, mille saame lugeda reisipäevaks. Hilise saabumise tõttu sellesse päeva muid tegevusi sisuliselt ei mahtunud. Järgmiseks kolmeks päevaks oli vastuvõtja kool meile väga tiheda programmi koostanud. Tagantjärgi võib öelda, et saime suurepärase ülevaate kooli tugevustest ning nägime igapäevaelu. Avastasime mitmeid asju, mida saame sealt õppida ning mõnes olukorras oli ka tore tõdeda, et nende väljakutsed on meie omadele väga sarnased.
1. Päev
Külastasime kooli IES Quartó del Rei. Kool asub Ibiza saare väikeses asulas - Santa Eulària des Riu. Koolis käivad 6.-12. klasside õpilased. Neil on natuke üle 454 õpilase ning umbes 62 õpetajat ja 22 klassikomplekti. Hispaanias on väga tavapärane, et algkoolid on eraldi majades ning põhikoolis tuleb kooli vahetada. Sellesse kooli tulevad õpilased peamiselt kahest piirkonna koolist.
Koolimaja ise on vaid 8 aastat vana, ilus ja puhas. Suuresti on koolimaja ise väga sarnane enamikele Eesti koolimajadele, kuid mõned erinevused siiski on. Esimesena märkasime, et koolimaja on ümbritsetud kõrge aiaga ning kooli alalt saab nii sisse kui ka välja vaid võtmega. Koolis töötab administraator, kes õpilasi, lapsevanemaid ja külalisi sisse ja välja laseb. Meile anti saabudes koolimaja võtmed ning saime selle tõttu ise liikuda.
Esimesel päeval oli meil kolm peamist tegevust:
Kooli tutvustav kohtumine
Kohtumine koolijuhiga
Kohtumine IT-valdkonna juhiga
Kooli tuuri viisid läbi kaks õpilast, kelle pilgu läbi oli alustuseks väga tore atmosfääri tundma õppida. Nende inglise keel oli väga sorav ja oskasid enamikele küsimustele vastata. Õpilased oli avatud ja mõnusalt jutukad. Saime teada, et neile meeldib koolis. Tore oli kuulda, et nad saavad võrdlemisi palju valikuid ise teha, mida süvendatumalt õppida soovivad.
Koolisüsteem on võrdlemisi sarnane Eestile, kus 9. klassi on kohustuslikud ning pärast võib soovi korral õpinguid jätkata gümnaasiumi astmes.
Kohtumine koolijuhiga tõi välja Eesti ja Hispaania hariduse kõige suuremad erinevused. Peamiseks erinevuseks võib pidada õpetajate palkamise süsteemi ja sellest tulenevalt kogu haridusvaldkonna personalipoliitikat. Arutlesime pikalt koolijuhi rolli üle mõlemas riigis ja leidsime, et meie väljakutsed just töötajate valikute osas ja sellest tuleneva vastutuse osas on väga erinevad.
Kuna nende õpetajate palkamise süsteem on veidi segane neile endilegi, siis üritame siinkohal kirjeldada seal kuuldut. Nende süsteemi üheks tulemuseks on see, et igal õppeaastal vahetub umbes 60-70% õpetajatest!
Neil on nn edetabelite süsteem. Kui õpetaja on magistrikraadi lõpetanud, siis ta valib, millises Hispaania piirkonnas ta edaspidi töötada tahab (piirkonnad on suured, nt Kataloonia on üks piirkond). Siis lisatakse ta oma õppeaine nn edetabelisse. Alustav õpetaja on edetabelis viimaste seas, sest ei ole veel võimalik olnud aastatega lisapunkte teenida. Punkte saab teenida tööstaažiga, koolitustega ja teatud atesteerimistestide tegemistega.
Oletame, et õpetaja on valinud piirkonna ja eelistatuimad koolid, kus ta töötada tahab. Oletame, et ta on hetkel selles nn edetabelis 1.kohal, siis ta saab tööle sinna kooli, kuhu ta soovid. Nüüd on kooliaasta läbi ja keegi tõuseb temast edetabelist kõrgemale kohale ja soovib samasse kooli tööle tulla. Nüüd juhtub see, et juba töötanud õpetaja saab endale uue kooli ja edetabelis esikohal olev õpetaja tuleb tema asemele. Selliselt vaadatakse üle kõikide ainete õpetajate ametikohad IGAL kooliaastal. Koolijuht ütles, et ta saab vahel 1-2 päeva enne kooliaasta alguses nimed, kellest tema meeskond algaval kooliaastal koosnema hakkab. Uurisime pikalt, et mis on sellise süsteem eelised, kuid neid suudeti väga vähe meile selgitada. Väljakutseid kerkis aga palju: õpetajatel (eriti noortel) on väga ebastabiilne töö, koolides ei ole seda nn meie-tunnet, mis meile ülioluline tundub, igal õppeaastal tuleb tegeleda uute õpetajate juhendamisega jne.
Üheks positiivseks pooleks võiks pidada, et koolid ei pea üldse tegema personali otsimisega ja saavad keskenduda muudele teemadele.
Teatud tingimustel on siiski võimalik välja teenida ka püsiv leping, kuid saime aru, et see ei ole kuigi lihtne ning on aeganõudev.
Õpetaja töökorralduseski võib välja tuua mitmeid erinevusi:
Õpetajatel sisuliselt ei ole ülekoormusi, sest kooli nn saadetakse täpselt nii palju õpetajaid, kui seal on vajadus
Õpetaja tööpäev oli selles kooli umbes 8:30-14:30 (väga täpseid aegu ei mäleta) ning selle aja peab õpetaja olema koolis. Kui on tunnivaba auk, siis tuleb olla valmis minema asendama, osaleda koosolekutel, tegeleda projektidega vms. See kõik on arvestatud tööaja sisse.
Üldjoontes jättis kooli juhtimine väga sümpaatse mulje. Koolijuhi südameasi oli õpilaste vaimne tervis ning kõik sellega seonduv. Tal oli väga selge nägemus, milline kool olema peaks ja kuidas sinna jõuda.
Järgmiseks kohtumiseks oli IT-valdkond, mis osutus ülimalt põnevaks. Selles koolis ei ole kasutusel õpikuid, vaid igal õpilasel tuleb kooli tulles osta Chromebook. Selle soetamine on perekonna vastutus ja hinnaklass pidi jääma umbes 320€ ringi. Kasutusel on küll vihikud ja osaliselt töölehed, kuid mitte õpikud ja töövihikud.
Chromebookide kasutamiseks on koolis üles ehitatud täiesti eraldi süsteem, kuidas kõike hallata. Näiteks on õpetajal tunnis võimalik oma ekraani peal näha kõikide õpilaste tegevusi nende ekraanidel. Chromebookides on ära keelatud (süsteemi poolt) erinevad kahtlased lehed, mängud, filmide vaatamine jms. Kooli wifis olles on võimalik õpetajal ka käsitsi õpilase arvu nn lukku panna või midagi konkreetset keelata/lubada.
Päev oli väga sisukas ja terveks õhtuks jätkus aruteluteemasid, mida võiks meie koolis kasutusele võtta ja millised on ühe süsteemi eelised/puudused.
Mida õppisime:
Nende IT-süsteem oli väga arenenud ja osaliselt oleks võimalik ka meie kooli üle võtta, eriti gümnaasiumi astmesse.
Meie väljakutsed meeskonnatunde loomisel ja hoidmisel on väga väikesed võrreldes nende omadega.
Neil on väga palju koosolekute aegasid tunniplaanides.
Teine päev oli infohulga mõttes võrdlemisi sarnane esimesele. Plaanis olid järgmised tegevused:
Kohtumine projektinädala meeskonnaga
Nädala koosolekul osalemine
Erasmus+ koordinaatoritega kohtumine
Kohtumine kahe õpetajaga, kes veavad õpilaste klubi
Õppetoejuhiga kohtumine
Päeva esimesel kohtumisel kuulsime väga põneva projektinädala kohta. Juba mitmendat aastat toimub seal koolis üks projektinädal, mil õppetunde ei toimu, vaid kõik õpilased on seotud projektitegevustega. Noorematel õpilastel on üks projekt ja vanematel teine. Üldiselt on projektid valitud selle järgi, et need tooksid kasu ka kogukonnale.
Näiteks oli üheks projektiks piirkonnas väljasuremisohus olevate sisalike kaitsmine. Terve nädala tegevused olid seotud selle teemaga: loengud, grupitööd, välislektorid, praktilised tegevused (sisalike kaitsmiseks ehitati varjupaigad) jne.
Veel oli üks projekt piirkonna hooldekodudega koostöös, üks projekt oli seotud õpilaste vaimse tervisega jne.
Nädala jooksul olid läbi mõeldud nii õpilaste tegevused, nende enesehindamine, õpetajate tegevused, koostöö kohaliku omavalitsusega, kommunikatsioon vanematele jne. Selliseid suuri projektinädalaid võiks ka meie koolis katsetada.
Edasi saime võimaluse osaleda ainesektsiooni juhtide infokoosolekul, kus üks juhtkonnaliige jagas infot ning statistikat.
Näiteks koguvad nad tulemuste võrdlust paralleelklasside kaupa ja kui kahel klassil erinevad tulemused rohkem kui 20%, siis palutakse õpetajatel neid tulemusi selgitada, et mõista suuri erinevusi. Näiteks erinesid kahe paralleelgrupi matemaatika tulemused 23% ning selgitusi küsitakse mõlema õpetaja käest. Infotund oli sarnane meie õpetajate infovahetunnile, vaid pikem ja sihtgrupp oli teine. Ainesektsioonide juhtidel tuli nüüd antud info edastada oma valdkonna õpetajatele.
Meie arutasime, et tulevikus tuleks ka meil lisada juhtkonna ja ainesektsooni juhtide koosolekuaegu.
Järgmiseks kohtusime kooli Erasmus+ meeskonnaga ja leppisime kokku, et uuel kooliaastal tulevad kuus nende õpilaste meile vahetusõpilastena. Kui meie saame oma järgmisele projektile kinnituse, siis saame ka meie kuus oma õpilast nädalaks Ibizale saata.
Arutasime, kuidas teeme koolis valikuid, kellele Erasmus+ projektis osalust pakkuda. Nende plaan on luua koolis nn punktisüsteem. Punkte saavad õpilased teenida selle eest, kui on koolis aktiivsed erinevates projektides, liikumistes jne. Ka meile tundus see väärt idee olevat ja tasub edasi arendamist.
Päeva järgmisel kohtumisel kuulsime väga huvitava, õpilasi koondava, klubi kohta. Kahe õpetajast entusiasti (Xus ja Michael) juhendamisel on loodud õpilaste klubi, kuhu kuuluvad pigem vaiksemad, erilisemate huvidega ja mitte üleliia aktiivsed õpilased. Nende algne eesmärk oli kuidagi omavahel kokku viia need õpilased, kes tunnevad ennast kuidagi tõrjutuna või eemale jäetud tegevustest. Klubi tegutseb vahetundidel ning neil on oma ruum, kus nad vahel vaatavad filme, meisterdavad või teevad muid ühistegevusi.
Praeguseks on klubil selgelt välja kujunenud liikmeks astumise süsteem, üksteise toetamise süsteem jne. Õpetajad tõid väljakutsena esile seda, et klubi vedamine on väga suuresti kinni inimestes ja isiksustes ja kui need kaks õpetajat enam koolis ei tööta, siis on selliselt klubi toimimine keerukas.
Loodame, et meie koolis alustav TORE liikumine võiks midagi eelpool kirjeldatu sarnast olla.
Viimaseks teemaks oli õppetoe juhiga kohtumine. Õppetoe meeskond on koolis võrdlemisi suur ja koosneb sarnastest ametikohtadest nagu meil. Kokku on õppetoe meeskonnas 9 liiget – nende seas psühholoogid, õpilasnõustajad ja abiõpetajad.
Peamiselt tegeletakse õpilaste vaimsete probleemide ning õpiraskustega. Nende süsteemi järgi ei pakuta õpilastele eraldi tugiõppe tunde, vaid abiõpetaja käib ise erinevates klassides õpilasi aitamas.
Meie kasutame sarnast süsteemi vaid esimestes klassides, kuid ehk tuleks ka järgnevates klassides eelistada abiõpetajat klassis tugiõppe tundidele.
Ka teine päev pakkus kokkuvõttes väga variatiivseid teemasid ja arutelu.
Mida õppisime:
Projektinädalad pakuvad palju uusi võimalusi koostööks, eesmärkide seadmiseks, arenguks jne
Peaksime rohkem leidma koosolekute aegu juhtkonna ja ainesektsiooni juhtide vahel
Õppetoe süsteemis võiksime rohkem katsetada abiõpetajat tunnis
Õpilaselt-õpilasele toe pakkumine on väga edukas, kui seda süsteemselt arendada
Kolmas päev oli peamiselt vaatluspäev, mil meile olid planeeritud erinevad tunnivaatlused ning raamatukogu külaskäik.Erivajadustega õpilaste tunni vaatlus
Kolme õppetunni vaatlus
Raamatukogu külastus
Esimese tegevusena oli meile planeeritud erivajadustega õpilaste klass. Meie ootused ja eeldused oli, et näeme sarnast klassi nagu meil on eriklassid. Eeldasime väikest rühma õpilasi, kellel on õpiraskused ja vajavad väiksemat keskkonda õppimiseks. Tegelikkuses sattusime klassiruumi, kus õppisid sügava puudega ja liitpuutega lapsed. Enamik lapsi vajasid seal tuge ka lihtsamate hügieenitoimingutega. Klassis oli 6 õpilast, kellest mitu olid ratastoolis, paaril õpilasel oli vaimne puue või mõlemad. Klassis tegutses õpetaja ning kaks abiõpetajat. Mõni õpilane käis ka teatud tundides suure klassi juures (näiteks kehaline). Meile jäi mulje, et sealses haridussüsteemis on haridusliku erivajadusega õpilastel hoopis teine määratlus. Ehk siis sellised õpilased, kes õppimises aeglasemad ja vajavad teatud ainetes tuge, ei ole nende mõistes haridusliku erivajadusega. Kindlasti kasvatavad sellised õpilased koolis tolerantsust, aitamist ja kaasamist. Samas on äärmiselt keeruline õpetajatele ja muule personalile.
Edasi oli meil omal soovil võimalik külastada erinevaid tunde. Kasutasime võimalust maksimaalselt ära ja käisime väga paljudes tundides, et vaadelda õppimismeetodeid, õppematerjale jms. Nagu meilgi olid tunnid väga erinevad. Ehk võis märgata, et rohkem oli tunnis arutamist, rühmatöid ja tempo ei olnud kusagil ülemäära kõrge. Tundus, et iga teema jaoks võeti väga palju aega, et kõik selle selgeks saaksid. Väga põnev oli jälgida õpetajate reageerimist erinevatele olukordadele. Mitmel juhul tundus meile, et õpetajaid ei häirinud õpilased, kes suvalisel hetkel klassis liikusid, kes korraks välja astusid jne. Õppimine oli vabas õhkkonnas ja mitmekülgne.
Viimaseks ametlikuks külastuseks oli raamatukogu, kus meie tutvustati programmi, millega soovivad nad lapsi rohkem lugema kutsuda. Tegemist oli veel algusjärgus programmiga, mille tulemustest veel rääkida ei saanud. Ka raamatukogu arendus oli neil veel pooleli ning kirjanduse hulk ülemäära suur ei olnud. Samas oli näha kirge ja missiooni tunnet, millega endale kõrgeid sihte on seatud.
Kokkuvõttes oli kogu meie külaskäik väga inspireeriv, mitmekesine ja suurepäraselt planeeritud. Õppisime palju uut ning saime mõtteid, mida ja kuidas meie koolis arendada.
Täname kõiki, kes aitasid meil õppereisil käia!