Tuesday, May 31, 2022

Erasmus+ õpiränne: Kai ja Liina koolitusel Iirimaal FOCUS ON IRELAND 16. -20.mai 2022

Kai Peterson ja Liina Raudla käisid maikuus Dublinis koolitusel. Siit Kai muljed ja mõtted õpirändest.

Käisime Liinaga Dublinis keelekoolitusel. Kuna räägime koolis ka palju erinevatest inglise keelt kõnelevatest maadest, siis olin huvitatud Iirimaaga lähemalt tutvust tegema.  Liina oli enne Iirimaal käinud.



Esimesel päeval kohtusime oma grupi ja koolitajaga kohalikus koolituskeskuses. Lisaks meile olid koolitusel ka osalejad Belgiast, Itaaliast, Slovakkiast ja Hispaaniast. Kõigepealt tutvusime omavahel ja selgitasime üksteisele ka oma maa koolisüsteeme.

Koolituse teemadeks oli lõiming, Bloom´i taksonoomia, BICS  ja CALP (BICS –keel, mida kasutame igapäevaselt sõpradega suheldes, CALP  õpilaste võime mõista ja väljendada oma kontseptsioone ja ideid nii suuliselt kui ka kirjalikult .

Tegime erinevaid harjutusi, analüüsisime tekste, leidsime Bics ja Calp sõnu jne.

Kuna teemaks oli Iirimaa, siis saime ka palju teada Iirlaste, nende keele ja kommete kohta. Oli huvitav teada, et lisaks oma inglise keelele, mida nad räägivad ju emakeelena, peavad nad ka õppima iiri keelt. Kui Sa seda ei oska, siis ei ole võimalik ka riigiteenistujana tööd leida.



Käisime ajaloo-, kunsti ja rahvamuuseumis. Saime palju teada ajaloo , inimeste saatuste kohta viimaste sajandite jooksul. Lisaks muidugi värskendasime mälu kunstnike, näitlejate, muusikute osas. Iiri muusika-, toidu- ning pubikutuuristki saime osa.


 

Kuna nendel on emakeeleks inglise keel, siis neid väga ei huvita, kuidas õigesti kirjutada või rääkida. See oli meile üllatuseks ja pidime ka pidevalt nende õigekirja ja grammatikat parandama. Koolitaja arvas, et see polegi nii oluline, kuna nendel CAE eksamid puuduvad. Olime taas rõõmsad, et meie siin hindame õigekirja ja korrektset keelekasutust.




 Õpiränne sai teoks tänu Erasmus+ programmile.



Tuesday, May 24, 2022

Õpiränne: Projektipõhine õppimine Tenerifel

Niina Primolennaja ja Aili Kontus, Tenerife, 9. - 13. mail 2022.

Saabusime Tenerifele esmaspäeva, 9.05 varahommikul ja juba kell 12 algas koolitus.

Meie rühmas oli seitse inimest: viis Eestist, üks inglise keele õpetaja Lätist ja üks algklasside õpetaja Serbiast. Õpetaja oli kohalik väga emotsionaalne ja sõbralik keeleõpetaja, kes tegeleb ka tantsuõpetamisega. Seetõttu oli meie kursuse programmis hästi palju liikumis- ja tantsuharjutusi. Iga õppepäev algas mingi tantsuharjutusega: tutvumismängud, emotsiooniväljendamine läbi liikumise, rühma kokkuhoidvust toetavad liikumisharjutused jne. 

Samuti tegime palju rühmaülesandeid, näiteks ehitasime paberist torni aja peale. Projektipõhises õppimises on rühmatööl väga oluline roll ning sellest oleneb kogu töö edenemine.


Kursuse jooksul tutvusime projektipõhise õppimise teooriaga: mis see on, millest alustada, kuidas aidata õpilasi teema valikuga, kuidas kujundada ja toetada rühmatööd, millised rollid võivad olla grupis (grupijuht, sekretär, kriitik, kontroller, kõneisik), kuidas teostada projekti samm-sammult. Õpetaja kogu aeg kurtis, et me oleme liiga targad ja kõik see on meile juba tuttav. Tegelikult teadmisi oli küll, kuid need olid suhteliselt hajusad. Koolitus aitas neid teadmisi struktureerida, et tekiks terviklik pilt.

Kui teooria oli selgeks saadud, alustasime oma projekti loomisega. Meid jagati kaheks rühmaks ning hakkasime projektiga pihta. Ühe rühma teemaks oli uurida, kuidas Tenerife päike mõjub nahapõletuste ja nahahaiguste tekkimist. Teise rühma teemaks oli koguda ideid „out of box“ tundide läbiviimiseks. Esimene rühm sai oma projektiga hästi hakkama: nemad uurisid materjalid internetist ja tegid sellest ülevaate. 

Teises rühmas jäi töö toppama: teema vist ei kõnetanud kõiki, rühmarollid läksid sassi, motivatsioon langes. Õnneks sai rühm oma raskused ületada tänu teema ülevaatamisele ning tulemusele keskendumisele, lõpuks sai projekt teostatud. See oli huvitav probleemsete kohtade käsitlemise kogemus. 

Õpirändes oli aega tutvuda ka saare looduse- ning vaatamisväärsustega, mille seast kõige huvitavamad olid vulkaan El Teide, imeilus mägede seas asuv Maska küla, vana Tenerife pealinn Garachico ja draakonipuude pealinn Icod de los Vinos. 

Tuesday, May 10, 2022

Erasmus+ "Aktiivne koolipäev - liikumises ja koostöös peitub areng"

Ülevaade läbi poiste silmade fantastilisest Portugali reisist 20.-27.04.2022

Erasmus+ projekt "Aktiivne koolipäev - liikumises ja koostöös peitub areng"

Partnerkool: Agrupamento de Escolas de Montemor-o-Velho.

Osalesid: Sergo Treufeld, Ats Soosalu ja Uku Aasrand.

Kolmapäev 20.04.

Meie reis algas kolmapäeva hommikul kell 3:30, kui istusime Kuusalus auto peale ning sõitsime lennujaama. 

Rahvast oli lennujaamas vähe ning saime kiiresti ja mugavalt pagasi ära antud ning turvakontrollist läbi. Lennukile minek algas 5:25, nii kaua unelesime niisama ja mängisime natuke lauatennist.




Lendasime        Lissaboni       vahemaandumisega Frankfurtis. Frankfurti lennujaam on suur ja aega oli meil suhteliselt vähe, kuid leidsime õnneks õige värava kiiresti üles ning jõudsime veel enne lendu kohvi ja võileiba osta.

Lend Lissaboni möödus samuti rahulikult, lõpuosas oli veidi turbulentsi ja raputas.

 Kohvrid kätte saadud, liikusime auto rendi punkti. Saime Fiat Tipo kätte ning Portugali poppmuusika saatel alustasime sõitu Montemor - O - Velho poole.

Ilm oli päikeseline, kuid mitte eriti soe. Portugali maastik on väga mägine ning loodus tundus Eestist tulles väga roheline. Riik kuhu olime jõudnud hakkas meile kohe meeldima.

Jõudes õhtul Montemori tervitasime seal meid võõrustava kooli juhte ning kehalise õpetajaid. Peale seda sõitsime oma selle nädala kodusse ning kohtusime meid võõrustava perega. Meid võeti kohe soojalt vastu.

Neljapäev 21.04.

Neljapäeva hommikul käisime kanuutamas koos kahe Montemori kooli õpilasega, kes tegelevad alaga kõrgel tasemel. Noormehed õpetasid meid enne, kui me vette läksime ning näitasid ette, kuidas õigesti kanuuga sõita. Hiljem näidati meile ka teistsugust paati, mis kuulub teise klassi. Selles peab olema ühe põlve peal ja suutma väga hästi tasakaalu hoida. Meie ei saanud sellega kaldast kaugemale ja suutsime selle peal olla ainult paadisillast kinni hoides. Uku kukkus sisse ka, kui liiga julgeks läks.

Lõunal näidati meile nende kooli. Hooned olid kaasaegsed ning põnevad.

Me ei saanud aga aru nende tunni kella süsteemist. Kell helises mitu korda, aga õpilased ei tundunud sellest väljagi tegevat ja tegelesid oma toimetustega edasi.

Kuidagi jõudsime siiski inglise keele klassi ning algas tund. Selles tunnis esitasid kaks klassi poissi oma projekti. Üldiselt ei erinenud koolitund tundidest Eestis suurel määral. Viimase tunnina osalesime kehalise kasvatuse tunnis, kus tegime erinevaid meeskonnavõistlusi kolonnis, nagu ka Eestis noorematest klassides oleme teinud.

Suures plaanis koolisüsteem ja koolielu väga palju Eestis ja Portugalis ei erine. Meie seal viibitud aja jooksul tundus, et suhted õpilaste ja õpetajate vahel on sõbralikumad ning on vähem formaalsust. Samuti nagu lõunamaa inimestele kohane, ei ole kellelgi kunagi kiire, aga see on levinud loomulikult ka igal pool väljaspool kooli.

Reede 22.04 algas meil kehalise tunniga, kus me mängisime korvpalli ja tegime sellega seotud harjutusi. Siis oli meil natuke vaba aega.

Klassikaaslased võtsid meid kiiresti omaks ning olid üldse väga sõbralikud. Mängisime lauatennist ning rääkisime juttu.

Järgnes Portugali tund, kus õppisime lihtsamaid ning tähtsamaid väljendeid ning sõnu portugali keeles ja tutvusime Portugali kultuuriga. Meie tutvustasime neile natukene ka eesti keele sõnu ning kultuuri.

Õpilased õpetasid meile väljendi "Ben fome", mis tähendab, et olen väga näljane. Lisaks sellele kasutatakse seda klassist välja küsimisel tunni ajal. Peale lõunasööki koolis oli meil varsti judo tund, kus õpetajaks Portugali judokas ja olümpiasportlane. Tegime soojenduse, õppisime kuidas kukkuda, lihtsamaid võtteid ning saime natuke maadelda. Kuigi portugallasele on neid tunde juba terve aasta toimunud, saime rohkem kogenud poistele vastu küll.

Laupäev 23.04.

Käisime hommikust söömas kohalikus kohvikus, kus pakutakse erinevaid pirukaid ning küpsetisi, mis nende toidulauale omased. Saiades kasutatakse väga palju magusaid munatäidiseid.


Sellel päeval toimusid Portugali meistrivõistlused kanuutamises, seal samas keskuses, kus ka meie kanuutamas käisime. Käisime võistlusi vaatamas.

Päeval vaatasime kohaliku klubi mängu. Mängu võitja pääses edasi kõrgemasse liigasse. Kuigi tegu oli noorte mänguga ja nad ei mänginud tasemelt kõige kõrgemat liigat, oli kohal siiski väga palju inimesi ning sissepääs maksis 2 eurot.

Oli eraldi vastasmeeskonna sektor. Julgen arvata, et pealtvaatajaid oli rohkem, kui tavaliselt Eesti Premium liiga mängudel (professionaalne ja Eesti tugevaim liiga). Nad elavad jalgpallile kaasa kogu hingest, see sport on suur osa nende kultuurist.

Pühapäev 24.04.

Pühapäeval käisime hommikust söömas rannalinnas Figuera da Fozis ning jalutasime linnas ja käisime vaatamisväärsusi vaatamas.

Portugalis oli iseseisvuspäev ja pärastlõunal käisime kuulamas selle puhul toimunud Portugali vanima puhkpilliorkestri kontserti. Kollektiivis mängis ka meid võõrustava pere tütar. Orkester oli suur ning kõla võimas. Puhkpillikultuur on tugev nii Eestis kui ka Portugalis.

Esmaspäev 25.04.

Esmaspäeval käisime Portos. Külastasime suurt kaubanduskeskust, käisime Portugali toitu söömas ning tutvusime natuke linnaga.

Käisime FC Porto staadionil ning muuseumis. Tutvusime suure staadioniga, vahetusmängijate pingiga, meeskonna riietusruumiga, pressikonverentsi ruumiga ning teiste aladega ehitises. Peale tuuri vaatasime ringi muuseumis, nägime karikaid ning klubi sündmuste- ning saavutusterikast ajalugu.

Teisipäev 26.04.

Teisipäev oli väga tihe päev. Hommikut alustasime ujumistunniga ujulas.

Tegime treeneri käe all erinevaid ujumise harjutusi ning tund lõppes teatevõistlusega. Seejärel suundusime koos ühe teise klassiga crossfit jõusaali, kus neil oli tund/treening.

Tegime kaasa harjutusi ning õppisime tehnikaid.

Kuna kõhud olid tühjaks läinud, oli nüüd lõunasöögi aeg ning peale seda külastasime kohalikku keskaegset linnust. Tutvusime Montemori ajalooga. 

Siis aga kutsus meie Portugali klass meid jalgpalli tundi. Mängida oli väga lõbus. Koolis oli jalgpalli tase umbes võrdne või natuke parem Eestiga võrreldes.

Sellega oli koolipäev läbi, aga puhata me ei saanud. Ja ega me ei tahtnudki, sest ees oli surfamine Figuera da Fozis. Panime kalüpsod selga, saime kiire kursuse ning juba olimegi vees. Spordipoistena saime kiiresti tunnetuse kätte, kuid harjutamist on veel palju. Surfamine meeldis väga.

Kolmapäev 27.04.

Oli meie reisi viimane päev, kui jätsime kõigiga hüvasti. 

Hea meelega oleks ühe nädala seal veel veetnud. Sõitsime Lissaboni mööda mägist ning ilusat Portugali kulgevat kiirteed, kuulates lemmikuid Portugali hitte ning vaadates kaunist loodust ning linnasid ja külasid.

Lennujaamas pidime seekord kauem passima, sest meie lennu väljumist oli edasi lükatud.

Tekkis väike paanika, sest Frankfurtis jäi meil aega väga vähe, et jõuda õigesse kohta. Püsisime siiski rõõmsad ning tegime nalja. Lend möödus rahulikult, kuid Frankfurdis pistsime jooksu. Sportlased ja head orienteerujad nagu me oleme, jäi meil enne Tallinna lendu veel aega vetsuski käija. Siis astusime lennukisse lootuses, et ka meie pagas õige lennuki peale toimetatakse.

Tallinnas, eesti karge temperatuuri poolt üles äratatud, saime hea üllatuse osaliseks, kui peale natukese ootamise, ka meie pagas ette sõitis. Natuke peale kella ühte öösel olime juba autos ning sõitsime kodu poole.

Kokkuvõte

Saime nautida häid tingimusi, tutvuda sealse eluga, kultuuriga, teha palju sporti koos sealsete koolikaaslastega ning iga päev käisime veel ka ise jooksutrennis.

Reis oli igas mõttes fantastiline. Portugal on ilus ning seal elavad ilusad inimesed. Meie pere ning koolikaaslased seal olid väga toredad, sõbralikud ning hea huumorimeelega. Pereema valmistas väga head toitu ning isa tagas, et meil kõik vajalik olemas oleks.

Aitäh, Portugal!


Monday, March 28, 2022

Õpiränne Barcelonasse (ehk Kertu ja Pille seiklused Kataloonia pealinnas)

 Erasmus+ projekt: INNOVATIVE MATH & SCIENCE APPLICATIONS AT SCHOOLS (STEM)

0. päev (20. märts)

Jõudsime õhtul kella 8 paiku Barcelonasse.


Espanya platsil (hotellist umbes 400m kaugusel)


1. päev (21. märts)

Koolitus pidi algama kell 9.00. Meie olime valmis 8.55. Lisaks meile ootas hotelli fuajees 10 inimest. Umbes 9.15 selgus, et meie kursusele broneeritud ruumi oli paigutatud teine kursus. Pärast mõningast arutamist kolisid teised väiksemasse ruumi ja meie sättisime end istuma.

Siis tuli välja, et pole arvutit. Pärast mõningast selgitamist leiti arvuti.

Siis tuli välja, et puudu on ka projektor.

Ootasime.

Umbes kella 10 paiku leiti projektor.

Aga siis tuli välja, et projektorit arvutiga ühendavat juhet ei ole.

Nonii leiti juhe.

Aga arvutipilti ei tule ekraanile.

Osalejad-õpetajad, kel on pisut arvutialast oskust, läksid appi. Aga pilt ei tule ikka ekraanile.

Toodi uus arvuti - ikka ei midagi.

Pärast kolme arvuti proovimist ja erinevate juhtmete katsetamist saadi arvuti pilt ekraanile.

Kulus ainult 1,5 tundi.

Nojah, aga nüüd ei olnud ekraanil näha sama pilti, mis arvutis.

Arvutis oli laiendatud ekraan valitud ja esitluse pilt oli nurga taga peidus. Selle sai korda kursusel osalejate abiga.

Ja ka sellega ei olnud veel kõik korras - nüüd ei saa juhendaja VPN masinasse sisse.

Ja nüüd on ta oma google'i paroolid unustanud.

Kell on 11:28 - juhendaja sai oma gmaili sisse.

Aga tema PowerPoint esitlus ei avane.

11:37 - avanes mingi muu esitlus ja kursus sai alata.

Kuna tuli välja, et juhendaja ei saa ikkagi õigeid esitlusi avada, siis me tutvusime kaasõppuritega ja jagasime oma eelnevaid kogemusi STEM (Science, Technology, Engineering, Matematics) õppe valdkonnast.

Meie kaasõppurid on Lätist (2), Leedust (5), Poolast (2) ja Kreekast (1). Kõik on põhikooli-keskkooli õpetajad, enamus matemaatikaõpetajad.

Aga tuli välja, et meie kursuse juhendaja Ida on algkooli õpetaja Itaaliast.

Pärast huvitavat algust võtsime ette nimekirja Barcelona vaatamisväärsustest - esikohal on Sagrada Familia katedraal. Uurisime kaarti - ainult 4,5 km kaugusel. Meil ju käib sammude kogumine - loomulikult läheme jala.

Umbes poolel teel jäi meile ette üks huvitava välimusega maja. Tuli välja, et see on arhitekt Antoni Gaudi projekteeritud Casa Milà (tuntud rohkem nimega La Pedrera), mis on ka turismi atraktsioonide esikümnes.

La Pedrera

Otsustasime minna seda maja lähemalt uurima. Tuli välja, et see on elumaja. Praegusel ajal on küll alumine korrus, katus, pööning ja ülemise korruse korter turistide päralt, kuid ülejäänud majas on korterid.

La Pedrera siseõu (neid on majal 2)

Isegi korstnad on huvitava välimusega

   Veel ühed korstnad

Selline "vaala ribi" on pööningul

Külastasime ka näidiskorterit - 20.sajandi alguse rikkama perekonna korter. Korter oli seest täiesti tavaline - kandiliste põrandate ja sirgete seintega.

Meie entusiasm ei ole veel raugenud - kõnnime aga edasi ja jõuamegi läbi pargi paistva katedraalini.

La Sagrada Familia on Barcelona kuulsaim katedraal, mida on ehitatud juba 137 aastat ja muudkui ehitatakse edasi. Ehitustöödeks raha saadakse katedraali piletite rahast ja annetustest. Ka see hoone on Antoni Gaudi looming.

Tagumine külg

Esikülg

Katedraal seest

Kuna arhitekt sai inspiratsiooni loodusest, siis on katedraalil igasugu huvitavaid lisandeid. Kuna minu fotode peal need välja ei paista, siis lisan siia mõned internetist leitud fotod.

Puuviljad tornide tipus
Foto: Katalin Eisenberg

Põõsas lindudega esiküljel
Foto: Wikimedia Commons

Meie arvates paistab see katedraal kaugemalt parem välja, sest lähedalt on kogu seda värvilist tilu-lilu kuidagi liiga palju ja vähendab kiriku pühalikkust.

Meie külastasime seda katedraali ajal, mil tursmihooaeg ei olnud veel alanud ja lisaks oli esmaspäev. Seetõttu ei olnud sisenemisel mingeid järjekordi ning katedraalis sees oli ka üsna vähe rahvast. Nädala lõpus sealt mööda sõites oli katedraali ümber märksa rohkem rahvast. Suvel pidavat olema sisenemiseks pikad järjekorrad.

Kui me lõpuks hotelli tagasi jõudsime näitas Pille käekell, et me oleme maagilise 20 000 sammu piiri ületanud.


2. päev (22. märts)

Täna algas meie koolitus viperusteta - juhendaja oli endale ostnud arvuti, mis avas kõik esitlused probleemideta.

Täna keskendusime STEM (Science-Technology-Engineering-Mathematics) õppe teooriatele. Õppejõud tõi välja mitmeid uurimusi: 

  • Näiteks ühest Pisa uuringust tuleb välja, et 15-aastastest poistest 48% tahavad tulevikus töötada erialadel, mis on seaotud reaalaladega, kuid sama vanadest tüdrukutest ainult 22% tahab samal alal töötada.
  • Reaalalade bakalaureuse ja magistriõppes on palju naisi, kuid doktoriõppesse jõuab neis väga väike osa ja teadust tegema veel väiksem osa.
  • Euroopas elavates tüdrukutes hakkab tekkima huvi loodusteaduste vastu umbes 11-12-aastaselt.
  • Alloleval graafikul on märgitud faktorid, mis mõjutavad seda, et tüdrukutes tekiks tehnoloogiahuvi. 
    • Siniste joontega on märgitud need asjad, mille mõju on tugev (loovus, päriselus rakendamine, sõprade heakskiit, naissoost eeskujud, praktilised kogemused ja harjutused);
    • kollasega on need faktorid, mille mõju on keskmine (vanemate toetus);
    • punasega - nõrk mõju (naissoost õpetajad);
    • hall - üldse ei mõjuta (vanemate karjäär, meessoost õpetajad, meessoost isikute edulood, meestekeskne ühiskond)


Arutlesime, kuidas ikka saada reaalainete juurde rohkem naisi. Mingil hetkel vaatas juhendaja meie gruppi (10 naisõpetajat ja 2 meesõpetajat) ja arvas muigamisi, et äkki asi ei olegi nii hull. 

Pärast tänast koolitust võtsime jälle ette Barcelona kaardi ja vaatamisväärsuste nimekirja ning otsustasime seada sammud kesklinna poole, et näha gooti kvartalit ja Ciutadella parki. Google maps prognoosis jälle meile umbes 4km pikkus rännakut sihtkohta. Loomulikult kõnnime!

Gooti kvartalis on kitsad tänavad, millele peavad lisaks jalakäijatele mahtuma ka autod.

Autode ja jalakäijate ala eraldavad postid

Mõnele tänavale mahub lausa 2 kõnniteed

Tänavad on nii kitsad, et taevast paistav vaid peenike triip
Rõdudel kuivab pesu või ripuvad üle ääre rohelised taimed

Täitsa juhuslikult jõudsime Barcelona Katedraali juurde - see on gooti stiilis kirik, mis ehitati 13.-15.saj. Kui eile nähtud Sagrada Familia mõjub kaugelt vaadates võimas, siis Barcelona katedraal mõjub võimas ka lähedalt vaadates. Seal kõrval ja sees seistes tunned ennast ikka väga väikesena.

Barcelona katedraali ees

Katedraali sees

Katedraali katusel

Ciutadella pargis saime aru, kui palju soojemal maal me oleme - muru oli nii rohe-roheline ja igal pool õitsesid lilled.

Lillepeenar, millest tegime pilti mõeldes Jane sünnipäevale

Pille ja lehte minevad puud

Alpikanni peenar

Barcelonas on ka oma Triumfi kaar, see ehitati 1888.a maailma näituse jaoks.

Triumfi kaar

Ciutadella pargi ja Triumfi kaare vahel on päris suur ala jalakäijatele. Siit hakkasime tagasi oma hotelli poole kõndima.


3. päev (23.märts)

Täna läheme oma kursuse raames teadusmuuseumisse. STEM õppe üks oluline osa on õppimine väljaspool kooliruume - õuesõpe, teadusasutuste ja muuseumide külastamine jms.

Kuna me kõik koos läheme, siis täna on esimene kord, kui me sõidame ühistranspordiga - täpsemalt metrooga. Meie arvates on ühistransport nõrkadele - kaugel see muuseum ikka on... umbes 4 km. Aga kollektiivi huvides, eks me siis läheme. Ühe tunni pilet maksab 2,4€ ja selle saab osta piletiautomaadist - maksta saab nii sularahas kui kaardiga. Mind üllatab kui kõrgel on metroo (Stockholmis ja Peterburis tuleb ikka sügavale maa alla sõita treppidega).

Teadusmuuseum CosmoCaixa koosneb mitmest eksposistsioonist - Antarktika uurimine, päikesesüsteem ja päike, mehaanika, arheoloogia, amasoonase vihmamets ja planetaarium.

CosmoCaixa ees

Muuseumi esimeseks eksponaadiks on 21m kõrgune Brasiilia vihmametsa puu, mille ümber spiraalis läheb üles kaldtee. Sellisest aukudega puust sai inspiratsiooni arhitekt Gaudi Sagrada Familia katedraali tornide loomisel.

Acariquara

 Päikese ekspositsioonis jäi mulle esimesena silma Stonehenge'i makett. Selle juures sai vaadata, kuidas päike liigub talvisel, kevadisel, suvisel ja sügisesel pööripäeval. Eriti huvitav oli näha, et talvise pööripäeva tõusev päike paistab samalt sirgelt, kui suvise pööripäeva loojuv päike. Selgituseks panen siia juurde pildid.

Päikese liikumine talvisel pööripäeval 

Päikese liikumine suvisel pööripäeval.

Eksponaate lähiminevikust.

Solaarium, 1978.a.

Esimene päikeseenergiat kasutav auto, 1980.a.

Mehaanika ekspositsioon on pisut sarnane meie Ahhaa keskusega - seal saab ise teha läbi erinevaid katseid, vaadelda ja uurida.

Arheoloogia ekspositsioonis olid dinosauruste luud ja muud kivistised.

Vaade arheoloogia näitusele

Amasoonase vihmametsa jaoks on suur klaaskasvuhoone. Alumises osas on akvaariumid kaladele ja kilpkonnadele, üleval pool (taimede vahel) saab kõndida.

Vihmamets

See kõik on nii huvitav, et meie Pillega veedame seal ligi 4 tundi ja ikkagi kõik ei saanud vaadatud.

Kui muuseumist välja tuleme ja linna kaarti uurime, siis näeme, et meile üsna lähedal on Güelli park. Egas midagi - seame sammud pargi poole. 

Õnneks me keerame ühest tänavast pisut hiljem ära, kui GoogleMaps näitab, ja jõuame väga laheda tänavani - täiesti sirge tänav läheb kõigepealt alla ja siis järsult üles. Keset tänavat on kohati eskalaatorid. Esimese eskalaatori jätsin ma vahele - eskalaator on nõrkadele - mina ronin treppidest. Aga järgmisele eskalaatorile astusin juba tänutundega - milline suurepärane mõte paigutada tänavale liikuv trepp.

Mäest alla

Kuidas nad küll siia parkida julgevad?!?

Tänav täies pikkuses ülevalt vaadates

Park Güell on tegelikult ebaõnnestunud kinnisvara projekt. 20.sajandi esimestel aastatel taheti sinna teha aedlinn. Arhitekt Antoni Gaudilt telliti kinnistu üldplaneering - kõnniteed, sillad, vaateplatvormid. Taristu sai valmis, aga kahjuks ehitati sinna ainult 2 maja. Ühe neist ostis Gaudi ära ja elas seal 1906. aastast kuni oma surmani 1926. aastal.

Hiljem muudeti see piirkond avalikuks pargiks. Praegu on Güelli park üheks Barcelona turismimagnetiks.



Maja, milles Antoni Gaudi elas


Mosaiigist äärega vaateplatvorm

Pargi sissepääs (seest poolt vaadates)

Sisaliku kujuline veesüliti

Päris võimas - kuidas seda kõike küll tehti ja kuidas üks inimene selliste ideede peale tuleb.

Tulime pargist välja ja vaatasime kaarti - hotellini umbes 5km. No lähme jala, sest täna ei ole ju nagu eriti palju kõndinud.

Kõnnime-kõnnime, kord üks teeb ettepaneku pisut puhata, siis teeb teine ettepaneku natuke tagumikku toetada. Kumbki ei julge kõva häälega välja öelda, et tallad juba täitsa ümarad on ja jalad valutavad. Tahtejõuga vedasime ennast kuidagi hotellini ära ja siis Pille vaatas oma käekella...samme üle 24000.


4. päev (24.märts)

Täna tõi kursuse juhendaja meile näiteid oma tööst STEM projektidega. Kuna juhendaja on algklasside õpetaja, siis kahjuks tema näiteid me oma töös kasutada hästi ei saa, aga huvitav oli ikkagi kuulata ja projektitöödest videoid vaadata.

Pärast jagati meid gruppidesse ja pidime ise ühe projekti välja mõtlema. 

  • Üks grupp pakkus välja, et õpilased peaksid projekteerima endale maja - joonised tuleb teha AutoCadis, lisaks tuleb teha ka arvutused ehitusmaterjalide kulu kohta.
  • Teise grupi idee oli ilmavaatlused ning nende põhjal graafikute joonestamine.

Pärast kursust me otsustasime, et täna me kuhugi kaugele ei lähe - puhkame jalgu.

Meie hotellist umbes 500m kaugusel algab Montjuic'i mägi, kus on asuvad 1992.a. olümpiamängude staadionid. Seal on ka vabaõhumuuseum Hispaania küla (Poble Espanyol). Mäe otsas on ka mitu erinevat muuseumi - kunstimuuseum, arheoloogiamuuseum, olümpiamuuseum. Üsna mere ääres on vana kindlus.

Lootuses näha kuulsaid Montjuic'i purskkaeve asume teele. Kuid kahjuks purskkaevud veel ei tööta. Aga vaade seal asuvale lossile (kunstimuuseum) ja lossi eest linnale on tulemist väärt.

Siin ees peaks olema purskkaevud, aga need kahjuks veel ei tööta.

Vaade kunstimuuseumi eest

Poble Espanyol (Hispaania küla) on vabaõhumuuseum, mis ehitati 1992.a. olümpiamängude ajaks. Seal on Hispaania erinevatest piirkondadest pärit ehitisi - enamus 16.-17.sajandist pärit. Kui meie vabaõhumuuseum Rocca al Mares on tõesti nagu küla oma madalate palktaredega, siis Poble Espanyol on pigem nagu linn. Kõik majad on kivist ja paljudel on rõdud. 

Kitsad tänavad

Rõdudega majad

Sinised savipotid valgetel seintel

Kuna täna oli jalagadele puhkepäev, siis tutvusime pikemalt kohaliku köögiga.


5. päev (25.märts)

Täna võtsime kursuse teemad kokku, andsime tagasisidet ja saime tunnistused.

Kursuse juhendaja Ida koos Pillega

Otsustasime, et kõndimine on üle tähtsustatud - me sõidame bussiga kesklinna. Meie esimeseks sihtkohaks on täna Aquarium Barcelona. 



Tunnel läbi akvaariumi

Rand
on Barcelonas liivane ja tuuline.

Palmidega rand

Seejärel me tahtsime minna loomaaeda. Kahjuks jõudsime loomaaia juurde hetkel kui sulgemiseni oli vaid 45 minutit. Piletimüüja arvas, et nii lühikese ajaga ei jõua kõike näha ning soovitas tulla mõnel teisel päeval. No mis siis ikka, kui ei jõua, siis ei jõua.
Loomaaia värava juures avastasime, et Barcelonas sõidavad ka trammid (varem ei olnud me ühtegi näinud). Kahjuks suundus trammiliin täiesti vales suunas, mistõttu meil jäi trammiga sõitmata. 

Trammirööbaste ümber kasvab muru

Kõndisime siis niisama mööda linna ringi, kuni jõudsime väljakule nimega Placa de Catalunya, kus oli väga palju tuvisid. Sellel väljakul toimus järgmisel päeval meeleavaldus Ukraina toetuseks.

Tuvidega plats   

Sealt läksime metroosse ja sõitsime hotelli poole tagasi.
 

6.päev (26.märts)

Hommikust saati ladistas vihma. Otsustasime, et täna on sobiv päev olla turist ja sõita kahekordse punase hop-on-hop-off bussiga mööda linna.

Turistid kahekordses bussis

Pärastlõunal muutus ilm paremaks ja me saime ka veidi ringi kõndida. Käisime Tibidabo mäel, millelt avaneb suurepärane vaade Barcelonale. Linnale, mis asub mere ja mäe vahel.

Vaade Tibidabo mäelt