Projekt 2022-1-EE01-KA122-SCH-000076897 „Õpilase terviklik areng läbi koolikeskkonna parendamise“

Ibiza 04.05-11.05.2024

Mathilde sissekanne:

Vahetusperes, kus mina elasin oli neli inimest ehk vanemad ja kaks last. Terve pere oli nii tore, rõõmsameelne ja hoolitsev ning tõlkisid alati mida vaja ja tutvustasid mulle palju uusi asju ning olen neile väga tänulik. Mina arvan et tänu sellele ei tundunud eriti erinevust vaid tundsin ennast nagu kodus.

Pühapäev oli esimene päev, kus me kõik koos kokku saime. Käisime hotellis, mis oli Hugo pere poolt organiseeritud. Pärast hotellis ajaviitmist suundusime kõik koos randa võrkpalli mängima. Lõpetasime päeva linnas jalutamisega.

Ma sain nüüd päriselt aru, kui tähtis on inglise keele õppimine ja miks öeldakse, et see on tähtis keel, sest paljudel hispaanlastel polnud üldse nii hea inglise keel ning oli vahepeal veidike raske üksteisest aru saada. Sain ka aru, kui oluline on end koolis turvaliselt tundmine ja et Eestis võiks koolides ka selle poole püüelda, et lapsed tunneksid ennast koolis turvalisemalt.

Helena sissekanne:

Nende pere erines minu perest väga palju ja ka kombed olid väga erinevad. Nad sõid väga hilja õhtusööki, tavaliselt siis kui mina olin juba magama minemas. Nad kantsid toas kingi ja ma olin väga üllatunud kui ma esimest korda nende majja läksin. Minu vahetuspere ei teinud ka kodus üldse süüa ja sõid väga palju saia.

Esmaspäeva kokkuvõte: Käisime Hispaania koolis tunde vaatamas, meile tehti ka koolituur. Nende kool oli väga uus, kuigi umbes sama suur nagu meie oma. See meenutas mulle nagu mingit Ameerika keskkooli filmist pärit kohta. Kooli ümber oli tara ja väravad tehti lahti alles kui koolipäev läbi oli. Toitlustamist neil ei olnud, oli ainult kohvik kust sai võileibu või muud seesugust osta. Koolis oli suur sisehoov ehk plats, kus paljud vahetunnis jalgpalli mängisid. Neil oli koolis ka rohkem koolitöötajaid. Pärast tunde käisime kõik koos restoranis söömas. Seejärel läksime bussiga linna Ibiza vanalinna tuurile. Tuuril nägime Ibiza vana kindlust ja giid rääkis huvitavalt juurde.

Sandra sissekanne:

Minu vahetuspere oli üli tore ja lõbus. Peamiselt suhtlesid minuga kaksikud Ainara ja Ona, nende ema Laia oskas ka inglise keelt, aga suhteliselt vähe. Isa Nacho ei osanud üldse inglise keelt aga saime hästi hakkama, sest suhtlesime kehakeeles. Söögilauas sai perega alati nalja ja nad olid hästi hoolivad ja rõõmsameelsed. Nendel oli ka koer Ash, kes alati süüa nillis söögi laua ääres. Mina ütleksin, et nende kodused toimingud ei erinenud väga meie omadest. Ainuke asi oli see, et nad hommikuti pole harjunud sööma ja õhtuti söövad hiljem.

Teisipäeva hommikul läksime kooli ja osalesime tundides, kooli päeva keskel rohisime aeda ja korjasime ube. Peale seda istutasime kõik koos mandli puu, mis jätab meist märgi Ibizale ning heastab meie siia lennu. Päeva keskel esitasime ka Eesti ja Kuusalu kohta plakati, et tutvustada teistele meie riiki. Pärast kooli oli kõigil vabaaeg enda vahetusperega, nauditi randa ja puhati.

Kõige suurem erinevus on see, et nende koolis on rangelt telefonide kasutamine keelatud, seega suheldakse rohkem. Ibiza koolis õpilaste ja õpetajate suhtlus oli parem, et ei pea olema haudvaikus, vaid arutatakse koos ja tehakse isegi päris palju nalja. Nendel on parem ka kindlasti see, et kooli kotis on ainult üks suur kaustik, pinal ja arvuti. Tunnis teevadki nad tööd üldiselt ainult arvutis ja vahest kirjutavad la kaustikusse, aga õpikud ja töövihikuid neil pole. Nende tund kestab 55 minutit, mõnes tunnis tegid õpetajad nii, et andsid õpilastele ülesande kätte ja seda nad tegidki tunni lõpuni, või siis loeti koos ja arutati. Panin tähele ka seda, et neil oli hästi palju klassiruume kuhu minna rahunema või enda probleemidest rääkima. Mulle tundub, et see kõik kokku mõjutab õppimist hästi ja isegi paremini, kui Eesti koolis.

Jakobi sissekanne:

Hugo vanemad elavad lahus, ta elab koos isa ja õega kahetoalises korteris, neil on ka koer. Neil ei olnud prügikaste, vaid kahe ukselingi küljes olid kilekotid. Nad ostsid endale joogivett, kuna kraanist seda juua ei tohtinud. Mulle meeldis see, et sai iga päev ennast pesta, sest ilmad olid soojad. Hugo oli tore ja ta isa tegi palju nalja. Nad söövad palju võileibu ja valmis toitu.

Reede: Hommikul peale kunsti tundi istutasime ühiselt koos mandlipuu. Siis läksime bussiga keskaja turule. See sarnanes meie vanalinna turuga Tallinna vanalinnas. Eriti uhked olid mehed, kes loopisid lippe. Turul müüdi palju ehteid ja erinevaid toiduaineid. Huvitav oli, et puu- ja juurvilju ei müüdud.

Jalgpalli, korvpalli ja võrkpalli sai mängida ja kanade eest hoolitseda. Koolis ei ole huviringe ja trendid olid väljas pool kooli. Koolis oli aiamaa ja kanad. Käisime rohimas ja puud istutamas. Nad päästsid palju paberit.

Johannes:

Pablo elas koos ema ja isaga ning kahe väiksema vennaga ridaelamus. Majas elasid nooremad vennad ühes toas koos, Pablo elas eraldi toas kus magasin mina, vanemad elasid koos ühes toas. Majapidamine oli segamini kuna vanematel polnud aega koristada töö ja laste pärast. Neil oli kaks väga toredat koera, suur bassein, nad olid toredad ja lõbusad eriti Pablo isa.

Neljapäeva hommikul kogunesime kooli ees ning läksime bussiga sadamasse. Praamiga sõitsime Formentera saarele, mis on looduskaitseala, kus tutvusime loodusega ja läksime loodusmuuseumisse. Nende ainsad ja suurima loomad on kassid ja sisalikud. Sisalikud on erinevat värvi ja suurust, värvus on tavaliselt sinakas roheline pruuni kõhuga. Pärast loodusmuuseumis käimist matkasime mäest alla ja läksime bussiga randa ujuma. Vesi oli hästi sinine ja soolane.

Kooli kõige suuremateks erinevusteks on, et seal on palju rangemad reeglid ja õpetajatel on rohkem õiguseid nõuda reeglite täitmist ning telefonis ei tohtinud üldse olla, üldiselt olid õpetajad sõbralikud ja lahked.

Heidi sissekanne:

Nad oli väga toredad inglise keelt küll vaga ei osanud aga sain hakkama toidud olid teistsugused aga väga head. Üks asi mis oli halb oli see, et nad ei söönud hommikust väga aga olen harjunud ise seda sööma õhtuti sõime ära ja läksime suht kohe magama.

Me saime käija ajaloo tunnis, kus meile näidati ja räägiti hispaania ajaloost. Pärast seda anti meile ka maitsta Hispaania rahvustoite. Seal said õpilased ja koolitöötajad kõik niii hästi läbi, iga tund oli lõbusa meeleoluga.  Õhtul läksime keskajaturule ja siis olime niisama linna peal.

Tauri sissekanne:

Elasin samas peres kus Matilda - vanemad ja kaks last. Nad on väga avatud, sõbralikud, tegusad ja üheskoos suhtlevad rohkem õhtul.

Kohalike suhtlus oli parem kui Eesti koolides. Nad said tundides palju nalja ja ei pidanud olema haudvaikselt.  Tänu sellele olid kõik rõõmsamad ja avatud. Tunnid oli natukene pikemad, kui meil ehk 55 minutit. Vahetundides oli võimalik õues kas korvpalli või jalgpalli mängida, istuda nii sama õues või näiteks omale süüa osta või hoopis pingpongi mängida. Koolis neil selliseid huviringe ei olnud nagu meil on pärast kooli, sest nemad peavad pärast tunde koolist kohe lahkuma.

Projekt 2023-1-EE01-KA122-SCH-000137311 „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“

Fuerteventura 29.04 – 05.05.2024

Kertu sissekanne:

Minu vahetuspere oli väga tore. Vanemad ei rääkinud väga hästi inglise keelt, kuid see ei olnud probleem, kuna saime üksteisest kehakeele järgi aru. Üks suurim erinevus on see, et Hispaanias käidi toas jalanõudega ja kõik põrandad olid kivist. Sõime palju suupisteid ja võileibu (Eestis tavaliselt rohkem sooja toitu).

Teisipäev: Alustasime koolist, tegime Eesti ja kooli esitluse ning vaatasime Fuerteventura õpilaste esitlust. Õpilased suhtlesid omavahel väga vabalt, poisid ja tüdrukud said hästi läbi. Seejärel läksime linna. Käisime muuseumis ja vabaajakeskuses. Peale seda sõime lõunat ja Fuerteventura õpilased rääkisid meile Hispaania kirjanikust. Peale kooli läksime kanuutama ja saime ka mootorpaadiga sõita. Õhtul läksime kõik koos poodidesse ja sõime õhtust restoranis. Laupäeval läksime veeparki. Olime veepargis kella 18.00-ni. Seejärel läksime veepargi kõrval asuvasse linna, et jäätist süüa ja viimaseid asju osta. Õhtul läksime kõik koos randa päikeseloojangut vaatama ja aega veetma.

Sealsed inimesed on väga, väga avatud ja palju rõõmsamad, kui eestlased. Arvan, et tänu sellele kogemusele olen ise ka rohkem avatud.

Kadi sissekanne:

Perega väga palju kodus aega ei veetnud, ainult hommikul süües ja õhtul koju tulles, kuna programm oli väga tihe. Suureks erinevuseks on kindalt õhtusöögi aeg ja toidukordade korrad, söövad palju ja mitu korda ning õhtusöök on väga hilja, kell 22-23.

Kolmapäev: Käisime kōik koos ühel väiksemal saarel paadiga, kus olime umbes 5 tundi. Vaatasime 19saj. ajastust pärit maju ja õppisime nende kultuuri, oli huvitav näha kuidas nad elasid sellises kliimas sellel ajal ja võrrelda seda Eestiga. Pärast seda võtsime päikest ja ujusime. Hiljem käisime jäätist söömas ja vaatasime poodides ringi.

Reedel esitasime meie tervise slide, laulsime rahvus laule, tegime koolis erinevaid töötubasid, tantsisime nende rahvatantse, jätsime hüvasti sealsete õpetajatega, sõime koolis nende rahvus snäkke, õhtul läksime kõik koos kohalikule käsitöölaadale ja õhtu Amada pere juurde pitsat sööma.

Õppisin, et tegelikult saab iga inimesega kuidagi suhelda, selle jaoks ei pea rääkima sama keelt. Iga kultuur on omamoodi, kuid huvitav ning põnev avastada. Õppisin ka seda, kui tähelepanelikud ja hoolivad on hispaanlased võrreldes eestlastega. Kindalsti avatus uute kultuuride vastu, alguses olin veidi ebakindel, kas sellega harjun, kuid tegelikult oli väga põnev ja huvitav. Peale seda on ka tekkinud suurem soov õppida hispaania keelt.

Amanda sissekanne:

Elasin nelja liikmelises peres, ema isa, väike õde 11 aastane ja Natalia vahetusõpilane ning väike koer. Suurimad erinevused olid, et jalanõusid ei pidanud toas ära võtma, kraanivett ei tohtinud juua ning nad sõid vähe korraliku toitu ja pigem sõid snäke ja õhtusöök oli kell 22 õhtul.

Neljapäev: Hommikul kell 8.00 hakkas heaolu töötuba, kus räägiti meile, et kuidas nende koolis väärtustatakse õpilase ja õpetaja heaolu, siis läksime bussiga muuseumise, kus nägime traditsioonilis majasid, käisime aloe vera muuseumis ning juustu vabrikus, mis oli pigem lihtsalt pood, kust sai juustu osta, ning õhtul oli Kertu vahetuspere juures basseinipidu. Laupäev: Olime terve päeva veepargis ning õhtul sõitsime mereäärde piknikule ja vaatasime üheskoos päikeseloojangut.

Hispaanias on kõik väga sõbralikud ja räägivad kõigiga ning õppisin seda, et kõik ei ole nii tähtis ja Eestis võiks ka elu vabamalt võtta. Lisaks arendas väga palju inglise keelt ja õppisin ennast paremini inglise keeles väljendama.

Norah-Ly sissekanne:

Mulle väga meeldis mu vahetupere, vanemad ei osanud väga inglisekeelt aga siiski üritasid minuga väga suhelda. Mul oli lihtne kohaneda kõigega, sest paljud asjad ei erinenud väga Eesti kultuurist. Hommikul kui ärkasime läksime jala kooli juurde, sest olime koolile lähedal siis olid kooli raames tegevused. Neil oli väga palju maalimist ja joonistamist, nii tunnisiseselt kui tunniväliselt. Neil oli koolis mingi spordiala, millest polnud varem kuulnud. Ma ei tea kuidas seda nimetatakse aga kaks õpilast oli paaris ja pidid pulgaga vastu teise pulka lööma, seal oli erinevaid viise sellest. Sellest eeldaks, et neil on väga teistsugused spordialad

Peale seda käisime kodust läbi ja siis saime kõik sõpradega õhtul kokku. Inimesed olid väga palju suhtlevamad ja abivalmimad kui Eestis. Näiteks tänaval kõndides, kui rääkisin Paulaga ja küsisin küsimuse, siis vastas ka mingi võõras tänavalt.

Projekt 2023-1-EE01-KA122-SCH-000137311 „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“

Portugal 01.03 – 08.03.2024

Õpilaste arvamused

Reede varahommikul startisime kõik ootusärevalt kodudest, et jõuda kella 6.30ks lennujaama. Kõik olid kohal õigeaegselt ning ka väravatest läbiminek sujus kenasti. Oleksime võinud tulla aga veelgi hiljem, sest meie lend hilines pisut. Jõudsime teha ka ühise grupipildi (pildid blogi lõpus). Helsingisse jõudsime siiski üle lahe väga kiirelt ja sealses lennujaamas sai tehtud ka edasilendu oodates kerge lõunasöök. Portugali lend kestis 4,5 tundi, kuid kulges sujuvalt. Lennujaamas ootasid meid juba Portugali Erasmuse projektijuht Claudia ja Erasmuse grupi liige Virginia. Nende juhatusel kulgesime metrooga Vasco da Gama keskusesse, kus tegime paar tundi aega parajaks, jalutasime Tejo jõeni ja maitsesime  erinevaid kohalikke jooke-sööke, näiteks  kanget kohvi ja ülimaitsvaid Portugali rahvusküpsetisi, pastel de natasid. Siis sõitsime kahe rongiga juba edasi Abrantese linna, mis oligi meie sihtkoht. Rongijaama oli meid vastu võtma tulnud kõik hostide pered ja esmakohtumine oli väga südamlik ja soe. Siis sõitsime kahe rongiga juba edasi Abrantese linna, mis oligi meie sihtkoht. Rongijaama oli meid vastu võtma tulnud kõik hostide pered ja esmakohtumine oli väga südamlik ja soe.

Annaliisa sissekanne:

Minu vahetuspere oli väga tore. Kumbki vanematest ei rääkinud väga inglise keelt aga nad said aru, mida mina räägin. Ema oli väga lahke ja hooliv. Isa oli pigem vaikne aga ka väga tore. Nad olid väga lahked ja alati küsisid, kas mul oli midagi vaja. Peres oli üks laps. Laps sai oma perega väga hästi läbi ja oli näha, et pere on väga lähedane. Alati küsisid üle, mida ma süüa sooviks ja pakkusid mulle ka proovida uusi toite. Pere tahtis pakkuda mulle parimat elamust. Võrreldes minu perega ei olnud mingit suurt erinevust. Mõlemad vanemad tegid kordamööda toitu. Ja koristasid. Kodus ma tegelikult kõige rohkem aega ei veetnud, alati olid tegevused planeeritud. Aga nende kodus oli väga hubane ja hea olla.

Minu päevaks oli reede. Kuna enamus päevast me reisime sinna, siis perega ja teiste portugallastega ei jõudnud me väga palju aega koos veeta. Jõudsime ka rongijaama hiljem kui oli planeeritud. Jõudes rongijaama nägime me oma peret ja vastuvõtjat esimest korda ja seejärel suundusime nende kooli. Kooli olid kõik pered toonud midagi süüa, palju oli traditsioonilist toitu ja maiustusi. Toimus esimene tutvumine omavahel. Siis tutvustasid meie vastuvõtjad meile seda kooli, kus nad õpivad. Väga tore õhtu oli, saime tutvuda natuke enne selle kooliga. Kool oli väga suur ja teistsugune. Peale kooliga tutvumist läksin ma oma perega koju ja pakkisin asjad lahti. Kuna kell oli palju, siis ei jõudnud ma perega midagi muud teha.

Johanna Lee sissekanne

Elasin 2-lapselises peres ning neil oli üks koer. Pere oli väga tore ja hoolitses minu eest hästi. Inimesed olid väga sõbralikud ja mulle  tutvustati kohalikku kultuuri ning traditsioone. Need erinesid Eestist ja kõik toidud mis ma sõin väga maitsesid mulle. See oli uskumatult põnev kogemus! Mul oli võimalus proovida maitsvat Portugali toitu ja külastada kauneid vaatamisväärsusi. Mulle väga meeldis Portugalis ja sooviksin kindlasti veel välismaal vahetusperes elada. Minu arust oli kindlasti suur erinevus see, et nemad sõid 4-5 korda päevas aga eestlased söövad vähem. Kõht oli koguaeg täis, sest nad sõid palju liha ja söömisajad erinesid samuti. Nemad sõid suure õhtusöögi 21:00 paiku ja hommikul vähem hommikusööki. Kindlasti oli teistmoodi ka see, et nad kannavad välijalanõusid sees.

Minu päevaks on laupäev. Hommikul kohtusin lähemalt perega ja saime paremini tuttavaks. Olen väga õnnelik, et just nemad olid minu majutajad, sest ma usun, et sobisime hästi kokku. Lõunasööki sõime kohvikus koos teiste eestlaste ja portugallastega. Toidud olid väga head. Hiljem läksime linna peale aardejahti mängima. Ilm ei olnud kõige parem sellel päeval, sajas palju vihma ja oli tugev tuul. Õhtul sõime traditsioonilist Portugali toitu milleks olid pajaroog, tursk ja merekarbid. Pärast seda tulid teised eestlased ja nende majutajad meie juurde. See tegevus oli meie enda poolt planeeritud ilma õpetajateta. Me tantsisime nii Eesti kui ka Portugali tantse ja õpetasime neile palju uut Eesti kohta.

Hendriku sissekanne:

Minu vahetuspere oli 4 liikmeline: ema, isa, vanem poeg ja noorem tütar. Esimeseks erinevuseks oli see, et koju tulles ei võetud jalanõusid jalast ära. Teiseks olid toad päris jahedad ja Kolmandaks õhtusöögid olid päris hilja ja 2-3 käigulised (Supp, Praad ja vahest magustoit).

Esmaspäeval oli meie esimene päev koolis, kus käisime koos enda vahetusõpilasega nende tundides kaasas. Tunnid oli Bioloogia (120 min), Kehaline (jäi ära), inglise keel (50 min), Füüsika ja Keemia (120 min). Bioloogia Tunnis tegime me praktilist tööd, inglise keele tunnis vaatasime filmi. Füüsika ja keemia tunnist alguses arutasid nad eelnevalt tehtud töö üle ja hiljem näidati meile katsete erinevat värvi leekidega.

Reti sissekanne:

Minu vahetusperes oli ema, isa, minu vahetusõpilane ja ta väike õde. Ainult mu vahetusõpilane, Leonor, rääkis inglise keelt seega suhtlemine tema vanematega ja õega käis läbi tema. Ärkasime hommikuti kell 7 ja läksime kohe sööma. Peale söömist panime end valmis ja Leonori isa sõidutas meid kooli. Kooli jõudes ootasid teised õpilased koridorides tundide algust. Tunnid kestsid kas 60 minutit või 120 minutit. Ei olnud sellega üldse harjunud ning kohati võis raske olla nii kaua paigal istuda. Koolipäev kestis kella viieni ning peale seda sõitsime koju. Kuna mulle ja Leonorile väga meeldivad õudusfilmid siis vaatasime neid iga õhtu peale kooli. Leonori ema tegi õhtusöögi umbes kella kaheksaks. See vist oligi suurim erinevus meie vahel, kuna ma söön tavaliselt õhtust kell 6 või 7.

Teisipäeva algas nagu iga teine päev, ainuke erinevus oli see, et ilm oli väga hea: päike paistis ja soe oli. Ärkasime, sõime hommikust ja sõitsime kooli. Pikema vahetunni ajal käisime kooli kõrval olevas sõõriku poes. Tunnid möödusid üllatavalt kiiresti ja peale kooli oli meil võike orienteerumine, kus pidime otsi kooli aiast taimi ja töölehele märkima nende nime ning kas neid Eesti ka kasvab. Koju jõudsime kella kaheksa paiku. Leonori klassiõde, Mafalda, oli kutsunud mind ja Leonori oma sünnipäevale. Torti süües määrisime üksteise näod sellega kokku ja pärast oli nägu toiduvärvi tõttu punane. Magama jõudsime alles kella kahe paiku öösel.

Ere sissekanne:

Vahetuspere oli väga tore ja sõbralik. Nad võtsid mind väga soojalt vastu. Erinevused igapäeva elus olid näiteks, et sain pool tundi hiljem ärgata kui kodumaal, nende koolipäevad olid palju pikemad kui meie omad ja neil polnud eraldi muusikakooli vaid sai koolis õppida instrumenti. Nad sõid õhtusööki palju hiljem ja rohkem kui Eestis. Neil oli kahe käiguline õhtusöök

Kolmapäev: Kõigepealt jõudsime 8.30 kooli ja meil oli üks tund-füüsika. Pärast tundi läksime bussile ja sõitsime ametikooli. Tegime sea Pastel de natat ja meile jutustati oliiviõlist. Nägime hobuseid. Siis sõitsime bussiga tagasi kooli ja hakkasime sealt linnapea juurde kõndima

Normani sissekanne:

Elasin viieliikmelises peres, kellest kolm elasid Portugalis, Francisco, tema vend ja ema. Isa oli Šveits tööl ja teine vanem vend oli Dubais. Nad käivad toas jalanõudega ja neil on palju rohkem söögikordi kui Eestis.

Kolmapäev: Päeva alguses läksime linnast välja teise kooli, kus õpetati meile, kuidas teha veini, oliiviõli ja traditsioonilist magustoitu Pastel de nata. Seal koolis sai õppida teatud elukutseid ehk see oli kutsekool, õpiti kokaks, ratsanikuks jne. Päeva teises pooles läksime kosmosega seotud õppeprojektile, kus näidati meile erinevaid tähtkujusid, planeetide ja Põhjanaela asukohta, hiljem saime soovikorral istuda ka lennukisse ja proovida kosmonautide treeningmasinat.

Annabeli sissekanne:

Nad olid väga sõbralikud ja toetavad. Erinevused on näiteks see et nad käivad jalanõudega toas ja meie mitte. Hommikul teeb ema kõigi voodid ära kuid meil kodus teeb iga üks ise enda voodi ära. Nad söövad palju rohkem kui meie. Nad küsisid alati et kas kõik korras et kas soovime midagi, see oli väga armas nende poolt.

Neljapäev: Käisime koolis võrkpalli mängimas kõik koos, kui olime tagasi jõudnud kooli. Mängisime kuni vaatasime kella et peaksime minema õhtu söögile. Meil oli kinni pandud laud ”goodbye dinner”-le. Jõudsime väga täpselt sinna ning siis istusime lauda ja rääkisime juttu. Rääkisime mis meile meeldis kuidas on muljed jne. Nendega oli väga tore viimast õhtut veeta. Kirjutasime kõik paberile oma lemmik tegevusest ja olukorrast. Tegime veel koos viimaseid pilte ning kallistasime. Tuli isegi pisar silma. Lõpuks läksime koju ära, rääkisime veel juttu ning läksime magama ära.

Rihardi sissekanne:

Minu vahetusperes oli Francisco minu vahetusõpilane, tema noorem vend, ema ja isa. Nad olid kõik väga sõbralikud ja soojad hoolimata sellest, et Franscisco oli ainuke, kes inglis keelt rääkis. Minu jaoks oli kõige suurem kultuurišokk, et toas käidi õuejalanõudega. Samuti see, et õhtusöök oli väga hiline, kuigi nad õhtustasid kõik koos.

päeva tegevused olid sisustatud erinevalt. Mulle meeldis ühel päeval toimunud psühholoogia tund ,kus õpetaja oli väga inspireeriv ja kaasav ,kus muu hulgas sai väga palju uut portugali kohta teada. Päevad olid väga erinevad ja mind kõnetas külastus käik kutsekooli, kus sai õppida põllumajandust, veini tegemist ja pagariks. Erakordne oli külastus käik observatooriumisse, kus ma õppisin väga palju tähtedest näiteks nüüd arvan, et leian alati Põhjanaela.

Sandra sissekanne:

Minu vahetusperes elas ema, isa, 9aastane vend, 19aastane õde (õpib ja elab Lissabonis) ja õpilane (edaspidi Leonor), kes mind majutas. Ema ja vennaga suhtlesin kehakeelega või Leonor aitas tõlkida. Isa rääkis natuke inglise keelt, aga enamus aja suhtlesime tõlke kaudu, et üksteist õigesti mõista. Leonor ja ta õde oskasid hästi inglise keelt seega oli nendega lihtne suhelda. Uus oli minu jaoks väga hiline õhtusöögiaeg. Mida ma aga ei teadnud oli see, et Portugalis on kodud ehitatud nii, et kui suvel kuum on siis nende majad soojust sisse ei laseks, aga kuna meie käisime jahedamal ajal siis oli toas külm, sest neil ei köetud maja. Muus osas ma väga erinevusi ei näinud. Hommikul ema viis meid kooli ja ise läks tööle ning isa läks natuke hiljem. Kui kool sai läbi tuli taas ema järgi, sest seal oli väga mägine maa ja jala koolis ei käidud.

Neljapäev oli meil kultuuripäev. Koolis oli meil hommikul üks tund, mis minu klassil oli matemaatika. Peale seda tegime ühispildi kooli ees ja siis algas väljasõit. Külastasime lossi ja imetlesime kauneid vaateid. Pärast seda oli meil hea võimalus tutvuda Tomari linnaga ja ajalooga. Kui olime targemaks saanud Tomari kohta käivate faktidega, läksime läbi ühest väiksest muuseumist. Enne lõunasööki käisime tikumuuseumis, kus oli väga palju eri riikide tikutoose. Peale seda pidi toimuma piknik, aga ilmaga meil ei vedanud ja läksime Claudia kooli sööma lõunat. Söögi olid kõik õpilased ise kaasa võtnud, oli siis see võileivad, pitsad, koogid, puuviljad ja palju muid näkse. Kui said söödud saime vabaaja, et suveniire soetada, aga kahjuks enamus poode oli kinni lõunaaeg seega suveniirid soetasime enamus me alles Lissaboni lennujaamas. Pärast lõunal jätkus meie ekskursioon.

Minu lemmik töötuba/tegevus oli see, kus saime valmistada Paskel de Nata-si. Pastel de Nata on nende rahvustoit, mis on keedukreemiga koogike. Me käisime neid tegemas teises koolis, mis oli nagu maakool. Seal koolis õpiti hobustega tegelema, lambaid karjatama ja kokkama ning muidugi muud haridust ka. Seal olid sõbralikud õpilased, kes juhendasid kuidas neid koogikesi teha. Pastel de Nata-t tehakse suure hoolega, sest selle tegemisel on tähtis õige kogus aineid ja õige küpsetus aeg ning ahju temperatuur. Selles töötoas ma mõistsin kui suur tähtsusega on neile nende rahvustoidud.

Melissa sissekanne:

Ma sain õpirändel osalemisel teada palju Portugali ja peamiselt Abrantese ajaloost. Avastasin teistsugust haridussüsteemi, kogesin erinevaid õpetamismeetodeid ning tutvusin huvitava kultuuriga. See kogemus avardas mu silmaringi ja aitab mul mõista, kuidas koolisüsteem toimib erinevates riikides. Sain näha erinevaid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele ning see inspireeris mind olema paindlik ja loominguline oma tulevases haridustöös. Samuti sain aru, kui oluline on kultuuridevaheline mõistmine ja kuidas see võib rikastada õppimiskogemust. Abrantese koolis märkasin, et õpilased olid väga teadlikud keskkonnasõbralikkusest. Nad kasutavad taaskasutatavaid veepudeleid ja sorteerivad prügi.

Õpiränne Portugali

Kuusalu Keskkooli 10 õpilast käisid koos kahe õpetajaga Kadri Idavain ja Kaja Riiberg Erasmus+ projekti raames Agrupamento de Escolas n.º 2 de Abrantes, Portugalis. Õpilaste õpiränne toimus 1.-8. märtsil 2024 Kuusalu kooli projekti „Õpilase vaimse ja sotsiaalse arengu toetamine Euroopa kodanikuks kasvamisel“ raames. Õpirände eesmärgiks oli tutvustada õpilastele Portugali koolielu, kultuuri, parendada inglise keele ja sotsiaalseid oskuseid. Majututi Portugali peredes ja seeläbi saadi ehedam kogemus.

Õpilased viibisid erinevates tundides, kohtusid Abrantese linnapeaga, osalesid ekskursioonidel, aardejahis ja orienteerumisel. Külastati ametikooli, kus küpsetati Pastéis de Nata’t ja jutustati oliiviõlist.

Õpirändel saadi teada, et üheks suurimaks koolisüsteemi erinevuseks on see, et nemad peavad valima pärast üheksandat kindla suuna, umbes 10 erineva võimaluse vahel. Pereelu eripäradeks osutus hiline kolmekäiguline õhtusöök ja see, et nad kannavad välisjalanõusid sees. Teadmisi ja kogemusi kogeti teisigi.

Sustainability in Education - Introducing Green and Eco Lifestyles. Erasmus+ koolitus Horvaatias 20.-26.01.2024

Käisin enda esimesel Erasmus+ koolitusel Horvaatias, Splitis. Koolitus leidis aset 20.-26.jaanuaril ning teemaks oli jätkusuutlikkus hariduses (tutvumine "rohelise elustiiliga").

1.päev

Päev algas väga vara- nimelt väljus lennuk varahommikul, seega olin eelneval õhtul endale broneerinud toa ühes Airbnb korteris Tallinnas. Vahemaandumine oli Frankfurdis ning kestis pea 4 tundi. Õnneks olin jätnud oma ettekande (mida pidin mõne päeva pärast kursusekaaslastele ette kandma) tegemata, seega sain aega selle jaoks kasutada.

Spliti lennujaama jõudes olin positiivselt üllatunud - õues paistis päike ning oli ka mõni kraad sooja, erinevalt Eestist, kus oli umbes 15 miinuskraadi. Väikese mikrobussiga sain lennujaamast Spliti kesklinna (ca 30 minutit sõitu) ning väikese jalutuskäigu kaugusel oligi minu ööbimiskoht. Korter oli väga hubane ja mõnus - magamistuba ning avatud köögiga suur tuba. Kuna Splitis väga tihti temperatuurid alla nulli ei lange, siis korteri ainsateks küttekehadeks oli õhksoojuspump suures toas ning elektriradiaator magamistoas. Minu, kui soojalembese inimese jaoks oli elektriradiaator elupäästja. 

Kell 17.30 algas tervitusüritus, kus tutvusime koolituse läbiviijaga ning teiste osalistega. Kokku osales koolitusel kolm eestlast (peale minu veel kaks naist ühest Tallinna lasteaiast), kolm itaallast, üks sakslane ning kaks õpetajat rootsist (kellest üks oli rahvuselt hoopis kanadalane). Üritusel saime maitsta kohalikke jooke ning ühte kohalikku traditsioonilist spinati-küüslaugupirukat, mille oli valmistanud programmi läbiviija sõbra ema. See oli veel soe ja lihtsalt ülimaitsev! Sellel üritusel tuli teha endast ka väike Powerpointi esitlus, et kõik osalejad üksteist paremini tundma õpiksid.

2.päev

Teisel päeval oli meil üheks teemaks positiivse atmosfääri loomine klassiruumis. Arutasime, milline on hea tund, hea õpetaja ning mida teha, et õpilastel oleks tunnis tore. Programmi peamiseks läbiviijaks oli mees nimega Dario, kes oli äärmiselt positiivne, lõbus, naljakas ja üleüldiselt heas mõttes meeldejääv. Temaga kohtusime iga päev vähemalt ühes tunnis.

Pärastlõunal tutvusime ühe teise koolitajaga, kelleks oli doktorantuuris töötav Ivana. Tegime sissejuhatuse jätkusuutlikkusse. Tutvusime teemaga ning saime teada, millised on Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu teemad ning eesmärgid aastaks 2030.

Tol õhtul oli meil ka ekskursioon Spliti vanalinnas, mis oli lihtsalt imeline! Uskumatu, kui palju vanu hooneid, mis on ehtitatud erinevatel perioodidel, mõned neist umbes tuhat aastat vanad ja endiselt üpris hästi säilinud, kuna Spliti linnaruumi ei ole ükski sõda väga mõjutanud. 

3.päev

Kolmadal päeval kogunesime ning läksime ühte kohalikku kutsekooli. Seal tutvustati meile koolimaja ning Horvaatia haridussüseemi. Haridussüsteem on seal meie omast veidike erinev, nimelt on seal neil alusharidus kaheksa klassi ja edasi saavad õpilased valida, kas lähevad kutsekooli või gümnaasiumi (õpe neli aastat). Tunnid kestsid 45 minutit nagu meilgi, vaheaeg kestab samuti pea terve suve erinevalt näiteks sakslastest, kellel kestab suvevaheaeg vaid 6 nädalat. 

Pärast lõunat oli meil taaskord tund Ivanaga, kellega jätkasime jätkusuutlikkuse teemadega. Selleks päevaks oli meil vaja koostada ettekanne jätkusuutlikkusest enda koolis. Kuna olen Kuusalu Keskkoolis veel küllaltki uus õpetaja, siis konsulteerisin selles osas Kristi Danjukiga ehk haldusjuhiga. Tema andis mulle väga palju kasulikku infot. 

Näiteks panin kirja, et:

1) prügi sorteeritakse nii õpilaste poolt (erinevad prügikastid klassides ja koridorides), kui ka sööklas (toidujäätmed eraldi). 

2) mitmes kohas (nt täpitiiva tualettides) on automaatselt sisse- ja väljalülituvad tuled.

3) ventilatsioon toimib kellaajaliselt. Hakkab tööle kell 8.00 ning lülitub välja kell 20.00, nädalavahetuseti ei tööta.

4) vesi tuleb katlamajast, muidu on koolil gaasiküte, aga hädaolukordadeks ka diiselküte.

5) led valgus (keskkonnasõbralikum)

6) koolibuss (keskkonnasõbralikum, kui igaühel autoga tulla). Paljud liiguvad ka jala või jalgrattaga.

7) valamute juures korduvkasutatavad kätekuivatusrätikud

8) koolivorm ja selle aktiivne järelturg 

9) päikesepaneelid - katavad suvisel ajal kogu tarbimise

jne.

Teised kursusel osalejad mainisid, et minu ettekannet oli väga põnev kuulata ja Ivana tõi välja, et oleme keskkonna mõttes tõesti väga jätkusuutlik kool.

Õhtupoolik oli meil vaba ning käisime grupiga väljas söömas ning mere ääres kohalikku atmosfääri nautimas.

4.päev

Neljandal päeval toimusid meil Ivanaga mitmed praktilised tunnid. Näiteks tegime lihtsate vahenditega läbi katseid kasvuhooneefekti, happevihmade, kasvuhoonegaaside ning merejää sulamise kohta. Teemad olid väga põnevad ning mulle väga meeldis, et sai uusi ideid praktiliste tundide läbiviimiseks koolis. Tegime läbi ka mõned keskkonnateemalised töölehed ning vaatasime ühte lastele mõeldud videod osoonikihi hõrenemisest (Ozzy Ozone).

                                                         

Päeva teises pooles ootas meid ees ekskursioon ühte väga vanasse ja kaunisse linna Trogiri. Linn oli väga hästi säilinud ning oli ajalooliselt väga põnev. Linn asus saare peal ning saarele ja sealt ära sai üle sildade sõites.

5.päev

Viiendal päeval oli meil ekskursioon (selle eest tuli mul ise maksta) Krka rahvusparki. See on siis rahvuspark, mis on tuntud oma imeilusate jugade poolest. Rahvuspargi ilu on võimatu sõnadesse panna, seega lisan sellest lihtsalt pilte. 

Lõunat sõime kohalikus söögikohas, kus pakuti meile vaagnate peal praekartulit (just nagu minu ema kodus teeb!), lisaks grillitud köögivilju, ja meeletult palju erinevaid grillitud lihasid. Minu lemmikuks osutusid mõnel eelneval päeval proovitud cevapcicid, mis on grillitud piklikud hakklihavorstikesed, mis on tehtud sea-, veise- ja lambalihast.

Pärast lõunasööki sõitsime veel ühte iidsesse linna Šibeniki, mis oli õhtusel ajal super ilus. Seal tehti meile ekskursiooni ning saime külastada neid väheseid poode, mis veel lahti olid. 

6.päev

Kuues päev algas jalutuskäiguga rannaäärses piirkonnas. Seda õppekäiku viis läbi Vesna, kes on kohalikus koolis bioloogia õpetaja. Ta jagas mitmeid nõuandeid ning töölehti selle kohta, kuidas veekogude ääres ning üldse looduses tunde läbi viia. Ta õpetas, kuidas ennast ümbritsevast loodust märgata ning vaatlusobjekte koguda ja uurida. Saime rannas ka vaba aega ringi jalutamiseks.

Õhtul saime kokku ühes teatrihoone baaris, kus lõime klaase kokku, lobisesime niisama ning rääkisime sellest, mis meile selle kursuse juures enim meeldinud on. Omalt poolt ütlesin, et raske on välja tuua midagi, mis meeldis, kuna atmosfäär Splitis oli lihtsalt suurepärane ja mulle meeldis kõik selle linna ja programmi juures. Üks tõrvatilk aga oli siiski, nimelt on Horvaatias lubatud kohvikutes ja baarides suitsetada (pidi olema nii, et kui kohas pakutakse toitu, siis ei tohi seal suitsu teha, aga minu meelest tehti kohvikutes seda siiski). Dario ütles mulle seepeale, et mõned aastad tagasi võeti vastu seadus, et enam ei tohi kohvikute ja baaride siseruumides suitsu teha, aga kuna baaridesse, kes seadusi jälgisid väga inimesi enam ei tulnud ning Horvaatia majandus kannatas selle perioodi ajal palju, siis võeti see seadus maha, et inimesed jälle siseruumides suitsu saaksid teha. Suitsetajatel pidi Horvaatias suur võim olema :)

7.päev

Viimasel päeval kohtusime selleks, et teha kursusel läbitud teemadest kokkuvõte. Dario oli meie jaoks teinud Goosechase appi abil ühe mängu, kus pidime iga läbitud teema kohta grupis ühe ülesande lahendama. Meid jagati kaheks grupiks ning pidime ühe telefoni abil tegema kas ühe pildi või lühikese 30-sekundilise video olenevalt sellest, mis oli ülesanne. See oli väga lõbus, kuna pidime kasutama enda loovust ning meie grupil valmisid väga naljakad videod ja asjalikud pildid. Pärast kahte tundi ülesannete tegemist läksime tagasi kogunemiskohta, kus vaatasime nii enda kui teise grupi pilte ja videosid. 

Enne lõunat saime pidulikult kätte ka oma kursuse tunnistused. Kallistasime ja jätsime hüvasti. Oli väga kurb, et kursus lõpes, kuna Splitis oli meeletult tore ning mõningaid inimesi jäin tõesti igatsema. Edasi liikusin juba lennujaama ning sealt tagasi koju.

                                                   

Ibiza külalised Kuusalus

29.01 - 2.02.2024 olid meie koolis Erasmus+ programmi raames külalised Hispaaniast, Ibizalt: 8 õpilast ja 2 õpetajat IES Quartó del Rei koolist.

Nädala jooksul külastasid nad erinevaid tunde, osalesid töötubades ning väljasõitudel. Projekti põhirõhk oli kultuurilisel kogemusel. 

Reedel toimus Erasmus+ programmi lõpetamise kontsert. Esinesid meie väikesed ja suured rahvatantsijad ning laste- ja noortekoori lauljad.

Täname kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes külalisi võõrustasid!

Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education

 

Koolitus “Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education”

Roomas 21.10-28.10.2023 

Osalesid: Margit Krönström, Raili Randmaa, Kaidi Kuur

1. Päev 22. oktoober

Esimene päev oli täis ootusärevust ja elevust. Startisime laupäeval Tallinnast ja jõudsime öösel Rooma. Ööbimiskoht oli ootamatult luksuslik, nagu ka nimi ütleb Giglio Luxury Apartment. Tundub, et meil oli õnne, sest teised ööbimiskohad olid juba hõivatud.

Esimene päev Roomas oli vaba. Kohe hommikul võtsime plaani, et läheme linnaga tutvuma, sest teistel päevale oleme koolitusel. Õnneks on meil vaid 12 minutit jalutada, et jõuda metroo peatusesse. Kolme päeva metroo pilet ostetud ja olimegi teel kesklinna. Rooma, siit me tuleme! Esimene peatus oli Termini. Metroost välja tulles avastasime, et tibutab. Võtsime suuna Trevi purskkaevu ja Panteoni suunas. Jalutades hakkas aina rohkem sadama ning jäime ühe suure hoone alla vihma lõppu ootama. Tutvusime sel ajal kaardiga, et näeksime, kus suunas on mõistlikum liikuda. Samal hetkel küsis keegi kõrvalt eesti keeles, et kas meil oleks abi vaja. Üks härrasmees ja daam olid samuti hoone alla varju tulnud ning tundub, et maailm on väike. Härra oli veel nii lahke, et tõi meile lisaks paberist kaardi ja andis täpsed juhised. Uskumatu, kuid tõsi.

Seejärel liikusime edasi ning esimene peatus Trevi purskkaev. Purskkaev oli suurem ja võimsam kui pildil tundus, kuid rahvamass oli nii meeletu, et me ei saanudki münti purskkaevu visata.

 Olin teinud ka eeltööd ning võtnud kaasa Itaalia teejuhi, kus oli soovituseks külastada läheduses asuvat jäätisekohvikut. Kohalikud jäätised on imemaitsvad ning heaks puhkuseks.

Järgmine peatus Panteon. Olime kuulnud, et Panteoni pääsemiseks soovitatakse pilet internetist ette osta, sest niisama on sissepääs peaaegu võimatu. Seda tegimegi. Kohale minnes avastasime, et internetipiletite järjekord on äärmiselt pikk. Ümber purskkaevu… Ja kui jõudsime lõpuks sissepääsu ette, siis öeldi, et oleksime pidanud läbi käima ühest väikesest poest, kust saame paberist pileti. Nii tegime, läksime otsima, kust saaksime piletit. Lõpuks kui tagasi jõudsime, nägimegi oma silmaga, kuidas Panteon seest välja näeb. Uhke, kas pole!

Selleks ajaks oli klõpsutanud oma telefoni aku peaaegu tühjaks. Mis tähendas, et hakkasime sisetunde järgi mööda linna käima. Kas pole põnev seiklus. Jõudsime käia veel Hispaania treppide juures, mäest üleval Medici villa juures ja seejärel suundusime metroo peatuse poole. Kuigi jõudsime vahepeal veel pool linna ära näha. Ja muidugi Veneetsia väljak ja Vittoriano muuseum. See oli selle päeva parim hetk! Uskumatult kaunis ja võimas. See õhkkond oli tõeliselt uhke.

Soovitus! Võimalusel liigu palju jala. Jalutades näeb rohkem linna ja vahel satud põnevatesse seiklustesse. Meie jalutasime kesklinna risti ja rästi läbi.

2. Päev 23. oktoober

Hommikul oli meil aega, et tutvuda „kodukandiga“. Külastasime juhuslikult ühte kirikut ja jalutasime mööda San Paolost. Sõime ka kohalikus kohvikus ning suundusime koolitusele.

KOOLITUS

Esimene kohtumine. Tutvumiseks tegi koolitaja Angelica ühe toreda tegevuse. Iga inimene pidi enda nimega koos tegema mõne liigutuse või hääle, mis iseloomustaks teda. Järgnev osaline pidi ütlema enda nime koos eelmiste nimedega. Ühte pidi oli see keeruline, kuid selle järgi sai igast inimesest killukese teada ning oli kohe ühtsem tunne. Muide meie koolitaja käis alati koos kolme kuuse beebiga, kuigi see meid üldse ei seganud, pigem oli tore üht armast beebit imetleda.

Lisaks saime veel ühe ülesande, kus pidime moodustama paarid (võõraga). Iga paar tegi kordamööda intervjuu ning seejärel pidi ta inimest meile tutvustama. Intervjuu sissejuhatuseks tegi ta näiteid, et võime küsida isiklikke ja teistmoodi küsimusi. See oli väga tore ülesanne, sest siis tekkis julgus küsida sügavamaid või siis hoopistükkis pealiskaudseid küsimusi. Igal juhul tekkis igast osalejast esmamulje ning grupp sai nende ülesannetega väga palju lähedasemaks.

Seejärel saime koti täie põnevaid asju, märkmik, brošüürid, pinal jne.

Lisaks tutvustas Angelica meile töövahendeid, mida ta soovitab kasutada. Kasutasime neid ka harjutustes – meie grupi värvid; pilvemured; silmad kinni muusikaga joonistamine. Enamus ülesandeid saime praktiliselt läbi katsetada. See aitas infot paremini meelde jätta ning tajuda, mida võiksid õpilased tunda neid lahendades.

Minu esmamuljed on head ja ootan põnevusega järgmiseid päevi.

Koolitaja andis veel terve nimekirja soovitusi restoranide ja poodide osas. Meie otsustasimegi kohe peale koolitust suunduda poodi. Tegemist on luksusliku toidupoega – Eataly. Taaskord jalutasime läbi linna nii ühtepidi kui ka teistpidi ning sattusime ka armsasse eramajade rajooni. Koju jõudes oli sära silmades ning valu jalgades. Sel öösel magasime väga sügavalt.

3. Päev:   Teisipäev, 24. Oktoober

Teisipäev oli justkui õuesõppe päev. Päikselisel hommikul oli meie kursuse kohtumispaigaks Piazza del Popolo - suurepärane vaatamisväärsus omaette (eriti  peale Rooma metroo tipptunni kogemust). Samas kohtusime ka teise rühmaga, kes paralleelselt meiega kunstiteemalist kursust läbis. Nendega koos oligi meil selle päeva programm ettenähtud.

Suundusime Villa Borghese pargi rohelistele avarustele. Järgnevad paar tundi kulgesid kahe õppejõu juhendamisel  erinevaid  liikumise ja tajuga seotud ülesandeid ja harjutusi tehes. Nende harjutuste käigus saime tuttavamaks uute inimestega teiselt kursuselt, sest tegevused olid peamiselt koos paarilisega. Teatud suhtlemismugavuse ületamist oli, aga mõnusas õhkkonnas ja ümbruses oli kergem. 

Kl 12 –14 külastasime laste muuseumi - avastuskeskust – Museo dei Bambini. Sarnane Eestis Ahhaa keskusega, ent silma paistis kunsti ja loodusteaduse kokku viimine. Spetsiaalsed töötoad:

Pildi “maalimine” ja tsentrifugaaljõud:  

Ka jalgrattal vändates saab imelisi värvilisi pilte luua!

Magneti mõjul maalimine: 

Paberi ümbertöötlemine

Optika ja loovus – varjude, valguse, värviliste elementide abil  loo kujutamine ja jutustamine

Avastamist ja lustimist jätkus seal palju ja täiskasvanutelegi.

Teisipäevane kursuse programm lõppes küll lõunapaiku, kuid meie jätkasime Rooma linna avastamist. Tumedaid pilvi trotsides jalutasime idüllilist Trastevere linnaosa avastama. Peatusime alles siis, kui tugev paduvihm ja äike meid ettejuhtuvasse kohvikusse varjuma sundis. Tormist ilma elasime üle kohvi ja tiramisut nautides. Tagasiteel korterisse kogesime (nagu õppejõud hoiatas), et Roomas ei saa bussiliiklusele loota, metrooga on kindlam.  Kuigi tuli kõndida veel 3 km metroopeatusesse, siis tänu sellele  nägime võimsaid vaateid öötuledes Colosseumile ja teistele antiiksetele vaatamisväärsustele.

Kolmapäev 25. oktoober.   Hommik peale tormi. Topelt-täisvikerkaar üle Rooma linna. Vaade meie majutuse rõdult.

Pool tundi kõndimist ja kursus jätkus koolituspaigas Officine Fotografiches.

Täna oli koolitusel teoreetiline osa erivajaduste ja kunstiõpetuse teemal ning sotsiaalse intelligentsuse ja emotsioonide teemal. Nende juurde ja vahele põimiti praktilisi tegevusi värvide ja joonistustega ning endasse vaatamist ja ka kaaslaste tajumist. Näiteks erivajadustega laste puhul oluline jälgida, et ei oleks üleliigset infot ja esemeid kunstitegevuse alustamisel, juhendamisel ja  vahendite tutvustamisel. Iga osa  pikkamööda tutvustada ja kindlas järjekorras. Juhendaja esitles seda ka meie  praktiliste tegevuste raames.

Lõunapausi veetsime koos Taani kolleegidega ühes pererestoranis. See, mida seal tundsime, nägime, kuulsime ja maitsesime – tunduski väga itaaliapärane!

Pärastlõunal toimus 2-tunnine  jalgsiekskursioon giidiga Colosseumi, Foorumi, Palathoni künka ümbruses kuni Pantheonini. Taas koos kahe kursuse osalejatega. 

Õhtul korterisse tagasi – ikka metrooga.  Oli jälle sammude ja muljete rohke päev. Iga tund oli täiega kasutatud ja iga samm asja eest astutud.

Neljapäev, 26.oktoober.

Koolituspäev algas jälle kokkusaamisega Piazza del Popolo obeliski juures. Selle ovaalse väljaku kujundas 1818. Aastal Napoleoni endine arhitekt Giuseppe Valadier. Platsi keskel olev 24 meetri kõrgune obelisk pärineb Ramses II aegsest Egiptusest. 13. saj. EKr. Augustus tõi selle Rooma ning lasi Circus Maximusele püstitada. Paavst Sixtus V otsustas selle omakorda 1589. Aastal Piazza del Popolo väljakule ümber kolida. 

Aga meie koolitus algas jälle lähedal asuvas Villa Borghese pargis. Seekord olid vabas õhus toimunud harjutused rohkem seotud tähelepanu ja vaatlemisega. Teemaks oligi – kuidas vaadelda kunsti. Tegime frotaaži erinevatest tekstuuridest, proovisime väikese raami abil kadreerimist.

Edasi suundusime Gallery of Modern and Contemporary-sse. Nautisime väga selle muuseumi külastamist. Ekspositsioon oli väga põnev. Kõrvuti olid vanad, erinevatest ajastustest kunstitööd ja väga modernsed kaasaegsed taiesed. Igas saalis oli oma teema. Muuseumis töötasid ka kunstitudengitest vabatahtlikud, kes tegid giiditööd erivajadustega inimestele.

Koolituspäev sai läbi, aga läksime ise veel järgmisse muuseumisse – MAXXI Modern Art –i. See oli väga moderne ja ekspositsioonis oli väga erinevaid kunstiteoseid alustades maalidest ja lõpetades kineetilise kunstiga. Sellega sai meie tihedalt kunsti täis päev läbi.

Reede, 27. oktoober.

Viimane koolituspäev. Olime jälle Officine Fotografiche- s. Päev algas kollaaži tegemisega. Peale kohvipausi köitsime oma koolitusmaterjalid kokku jaapani köiteks. Oli kokkuvõte koolitusest ja tunnistuste kätteandmine.

Tore koolitus oli!

Kuna oli veel õhtuni aega, siis läksime Kaidiga Vatikani. Muuseumisse ja Püha Peetruse kirikusse küll ei saanud (polnud enam pileteid), aga nautisime olemist ühe ruutkilomeetri suurusel Püha Peetruse väljakul, vaadet Püha Peetruse katedraalile, head pitsat tänavakohvikus.

Laupäev, 28. oktoober. Tagasi koju.

Arrivederci Roma!