Friday, October 11, 2019

Erasmus+: tegus ja meeldejääv päev



Neljapäev algas hommikusöögiga, mille järel ootasime tunnikese, et bussiga seiklusparki sõita. Seikluspargis olid rajad huvitavad, kõrged ning mõnusasti metsa vahel. Peale paaritunnist ronimist sõitsime Port Pornicu imeilusasse sadamasse, sõime seal oma kaasapakitud lõunad ning uudistasime tunnikese linna peal. 



Prantsusmaalik atmosfäär oli kadunud ja tunne, nagu kõnniks Hispaania või Itaalia ilusatel tänavatel. Ilm oli väga soe ja päikeseline. 

Samuti külastasime kohalikku keraamikavabrikut, kust saime igaüks ka omanimelise kausi kingiks. 






Õhtul koolis sõime järjekordse väga maitsva ja rikkaliku õhtusöögi ning läksime oma võõrustajate ning portugallastega peole. Meile õpetati erinevaid huvitavaid tantse, mida pidudel tantsida ning mängisime limbot. Õhtu oli kindlasti meeleolukas ning meid kõiki siduv. Hea lõpetus viimasele päevale.

Autor: Klaara 12.kl

Thursday, October 10, 2019

Nordplus: koostöine õppimine ja Norra kliima

Meie nädal Norras jätkus kahe tegevusi täis päevaga, kus saime liigutada nii oma halle ajurakukesi kui ka ihuliikmeid.

Kolmapäeval kogunesime hommikul koolis, kust suundusime edasi Oslo ühte kuulsamasse ja enim külastatud parki - Vigelandi. Seal ootasid meid ees sajad skulptuurid ja erinevad grupitööd. Vihmasest ilmast hoolimata sai kõvasti ringi siblitud. Vihma vastu võtsid õpilased  kasutusele erinevaid meetodeid.





Edasi suundusime Akershusi kindlusesse, kus giid rääkis paiga ajaloost ning isegi norrakad said üht-teist põnevat teada, rääkimata eestlastest ja fääridest. Kuna kindlust kasutati vahepeal ka vanglana, siis olid kõige põnevamad just lood põgenenud vangidest. 

Peale seda saime veel ka paar tunnikest mööda kesklinna iseseisvalt ringi kolada.


Neljapäev oli meil täis sporti ja aktiivset liikumist. Kuid lisaks liikumisele pidime mõõtma ka pulsikelladega oma südametööd ja saime kogutud andmeid hiljem analüüsida. 

Sai mängitud korvpalli, laptuud (kohalike reeglitega), võrkpalli ja jalgpalli. Lisaks ka ühiselt natuke tantsitud.






Seejärel suundusime kiire matkaga Helviktangenisse, mis on väike rannaäärne ala meie poolsaare tipus. 
Seal mängisime lippude vallutamist (Capture the Flag) ning küpsetasime lõkkel vorstikesi ja vahukomme. 
See oli ka selle projektinädala viimane ühistegevus, sest reede hommikul oleme juba lennukis ja teel koju.







Wednesday, October 9, 2019

Erasmus+: Tutvume piirkonnaga - Nantes ja linnakunst


Kolmapäev 9. oktoober

Hei hei!

Päev algas kell 9 bussisõiduga Nantese linna.
Täna oli meiega ainult portugali grupp.
Päeva alustasime ringkäiguga vanas laevatehases, mida nüüd kasutatakse kunstiliste masinate ehitamiseks.
Järgmisena vaatasime, kuulasime Nantese linna ajaloost ja käisime vaatamas suurte laevade vettelaskmiskohta.


Linnas nägime ka palju kunsti. Meie õpilaste seas osutus lemmikuks mehaaniline elevant.
Järgmiseks oli muusikastuudio, kus kahjuks sees ei saanud käia aga muusikastuudio alumine ehitis oli || maailmasõja ajal pommivarjend, kus tänapäeval ilutseb tänavakunsti stiilis kass.
Pärast väikest jalutuskäiku jõudsime arhitektuurse ehitise juurde, mis meenutas kujult mammutit. Ehitise nimeks oli pandud Manny, jääaja filmi järgi. 

Viimaseks Nantese ekskursiooni vaatamisväärsuseks oli Nantese linna uus kohtumaja.




Kell 12 oli meil lõunasöök ja pärast seda oli meil natuke aega poodelda. Kui suveniirid oli kätte saadud, liikusime edasi Nantese kindluse poole.

Ringkäigu lõpetasime väikeses nii öelda botaanikaaias.
Edasi sõitsime trammiga tagasi kooli ja ülejäänud õhtu veetsime mänge mängides ja niisama uute sõpradega lõbutsedes.


Tervitused teile Riinelt ja Johannalt (8.kl)

Erasmus+: Teine päev - hobuste teraapiline mõju

Teise päeva programm algas juba kella kaheksast. Pärast hommikusööki ootasime vihma käes veidi hilinevat bussi. Bussiga sõitsime ranna-äärsesse talli, kus ootas meid hulk hobuseid, kellega randa ratsutasime.





Hobuseid juhtisid kõik ise, nii said algajad aimu, kuidas ratsutamine käib, edasijõudnutel piisas vaid mäluvärskendusest. Ratsutamisega jäädi rahule, mõni sai isegi hobusevaimustuse. Kuna õpilased jaotati kolme gruppi, veetsid ootajad aega erinevaid mänge mängides. 





Kui kõik olid ratsutamast tagasi, söödi koos kaasapakitud lõunat. Kuigi esialgselt oli peale ratsutamist plaanis sand yacht, ei tulnud sellest aga ilma tõttu midagi välja ning mindi keeglit mängima. Mõnel jagus annet rohkem kui teisel, aga kõigil oli sellest olenemata lõbus. 





Siis võeti kurss kooli poole ning ülejäänud õhtu möödus nagu eelneval.

Maarja Engel 10 kl

Fotod: Maria Trei, Sandra-Sofia Leis


Tuesday, October 8, 2019

Nordplusi projektinädala algus


Meie projektinädal algas esmaspäeval Tallinna lennujaamas, kuhu kogunes kümnepealine reisiseltskond. Peale poolteisttunnist lendu maandusime Oslo lennujaamas, kust suundusime rongiga kesklinna. Järgmiseks oli vaja saada teisel pool fjordi asuva poolsaare tippu (Nesoddtangen) ning selleks tuli minna praamile, mis meid 20 minutiga üle viis. Teisel pool ootasid meid juba meie võõrustajad.



Teisipäeval saime kõik kokku juba Nesoddeni koolis, kus meid tervitas kõnega õppealajuhataja Ragne. Kõik said ennast tutvustada ning seejärel vaatasime ühe episoodi Norra hetkel kõige vaadatumat sarja "Beforeigners", mis oli sissejuhatuseks meie tänase päeva grupitöödele.

"Beforeigners" näol on tegemist allegoorilise ja tugevat sotsiaalset sõnumit (inimõigused ja immigratsioon Euroopas) omava sarjaga. Nimelt hakkavad järsku meie sekka ilmuma inimesed minevikust (nii viikingiajast kui ka 19. sajandist), keda on vaja aidata meie ühiskonna muutnud normide ja reeglitega kohaneda. Kõigil tekkis soov ka järgmisi episoode näha.




Peale kiiret lõunat suundusime Oslo kesklinna, kus õpilased pidid inspireerituna nähtud sarjast lahendama erinevaid ülesandeid. Küll tuli filmida, lugeda Ibseni norrakeelseid tsitaate ning arutada vabaduse ja demokraatia üle. Meid pidevalt jälitavast vihmast hoolimata said kõik grupid kenasti ülesannetega hakkama ning õpilastel jäi veel aega ka iseseisvalt Oslo kesklinna avastada.



Monday, October 7, 2019

Erasmus+: Vaimse tervise projektiga Prantsusmaale


Pühapäeval lendasime Tallinnast Pariisi. Pariisi lennujaamast sõitsime rongiga Nantesesse. Rongijaamas ootasid meid pered, kelle juures me pühapäev vastu esmaspäeva ööbisime. Pered olid väga toredad ja väga rõõmsameelsed. Oma vahel suhelda oli raske, kuna me mõistame inglise keelt erinevalt. Omamoodi kogemus oligi see, et suhelda oli keeruline ja kasutasime suhtlemiseks kehakeelt ja translate'i.



Esmaspäeva hommikul sôitsime peredega koolimajja. Alustuseks toimus projektikoosolek, kus räägiti lähemalt selle nädala ajakavast ja tegemistest. Käisime pärast seda kooliekskursioonil ning pärast sõime ühiselt lõunat.



Pärastlõunal tutvusime hobusetalliga, saime hobuseid puhastada ning näha, milline on tallikompleks seestpoolt. 






Õhtupoole oli meil palju vaba aega, tutvusime uute inimestega ja kultuuriga. Päeva lôpuks majutasime end ühikasse ja läksime magama.

Autor: Keiti 8.klass


Friday, October 4, 2019

Nordplus Junior teine projektiaasta läks käima

Juba järgmisel nädalal (7.-11.oktoober 2019) lähevad kaheksa meie õpilast Norramaale, et projekti Nordplus Junior raames kohtuda õpilastega Nesoddeni (Norra) ja Torshavni (Fääri saared) koolidest. Viis päeva kestva kohtumise läbivateks teemadeks on meediakirjaoskuse vajalikkus ning aktiivse kodaniku roll tänapäeva aina kiiremini muutuvas infoühiskonnas.

Muidugi on hea enne esimesele kohtumisele minemist ka natuke kodutööd teha. Soojenduseks järgmisele nädalale külastasid meie õpilased sel kolmapäeval Tallinnas möödunud suvel avatud fotokunstikeskust Fotografiska, kus praegu saab näha Alison Jacksoni näitust „Tõde on surnud“.

Kunstnik püüab oma realistlikena näivate piltidega nihutada piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia. Me oleme tänapäeval valmis tõeks pidama igat fotot või uudisnuppu, mis sekundiks või paariks meie ekraanile ilmub, et sealt järgmise näpuvibutusega kaduda. Alison Jackson tahabki oma näitusega meile näidata, kui raske on tänapäeva maailmas veel midagi usaldada ja kui lihtne on tegelikult meid eksiteele viia. Natuke oranži värvi ja üks sassis blond parukas ning president Trump seisabki teie ees. Meie ülesandeks jääb nüüd tõelisel ja valel Trumpil vahet teha. See võib natuke rohkem aega võtta, kui paar sekundit. Kuid tõde on seda väärt!

Nüüd on soojendus järgmiseks nädalaks tehtud ning aeg asuda kohvreid pakkima, et esmaspäeval juba projektinädalaga algust teha!

Stay tuned!


Monday, August 19, 2019

Algava õppeaasta projektikalender ning kandideerimise info

Augusti alguses sai valmis 2019-2020 õppeaasta projektitegevuste, eelkõige projektireiside kokkuvõtlik uudiskiri.


Pane tähele! Kuna esimesed projektireisid toimuvad juba oktoobrikuus, siis praktilisest reisikorraldusest lähtuvalt avame registreerumise juba nüüd, veel enne esimest koolipäeva.

10.-12. klasside õpilaste esimese Nordplus Junior C.U.L.T.U.R.E projektireisi kandideerimise tähtaeg on juba esmaspäeval, 02. septembril.

8.-10. klasside õpilastele mõeldud Erasmus+ Vaimse tervise projektireisi kandideerimise tähtaeg aga juba kolmapäeval 04. septembril.

Kandideerimiseks ootame motivatsioonikirja, miks soovid osaleda ning miks just Sina oled hea kandidaat. Täpsem info uudiskirjas.





Uudiskirja otselink

Kooli kodulehel on võimalik uudiskirja lugeda pdf versioonis

Thursday, July 11, 2019

Õpiränne Sloveenias

Õpetaja Kertu käis Ljubljanas füüsika õpetamist õppimas



1. - 7. juulini toimus Sloveenia pealinna Ljubljana koolis Zavod Sv. Stanislava kursus "Reflective approach to teaching physics" millest ma osa võtsin.
 
Kui me Piiaga talvel otsisime sobivat projekti, siis oli valida, kas minna Londonisse või Ljubljanasse. Pärast projektide kirjelduste lugemist valisin Ljubljana. Ma ei teadnud Sloveeniast midagi rohkem, kui et tegu on endise Jugoslaavia osaga. Ja nüüd kõigest lähemalt:



1. juuli


Minu reis algas lennuga Tallinnast Helsingisse. Tallinnast üle lennates oli näha, kuidas Kalevi staadionil käivad juba tantsupeo proovid.

 Vaade Kalevi staadionile

Helsingis pidi mul plaani järgi olema alla tunni aja ootamist, kuid tegelikkusest lend hilines. Pardale lasti meid pool tundi hiljem kui esialgu plaanis ja siis saime lennukis veel tund aega oodata. Päris mitmed Kesk-Euroopasse sõitma pidavad lennukid ootasid, sest Kesk-Euroopas möllas äikesetorm.

Lendasin uuesti üle Tallinna, nüüd küll pisut kõrgemalt
 

Poolteist tundi esialgsest plaanist hiljem lendasime välja ja ka poolteist tundi esialgsest plaanist hiljem jõudime Ljubljanasse. Nagu filmides ootas mind üks meesterahvas nimesilt käes. Ta oli ülimalt üllatunud, kui mind nägi, sest ta oli oodanud meest.

Pisut varem oli jõudnud hispaanlanna(või täpsemalt katalaan) Marta ja me asusime kolmekesi Stanislava instituudi poole.

Zavod Sv. Stanislava
 

Programm toimub Ljubljanas Stanislava instituudis (Zavod Sv. Stanislava). See on katoliku hariduse erakool.
Instituudi peamaja ehitamisega alustati 1901. a Ljubljana piiskopi eestvedamisel. Kool avati 1905. aastal olles esimene koolimaja, mis on ehitatud spetsiaalselt sloveenia lastele emakeelse hariduse andmiseks.

Pärast teist maailmasõda läks kooli hoone Jugoslaavia sõjaväe kätte. Alles 1991. aastal, pärast Sloveenia iseseisvumist, tagastati hoone katoliku kirikule. Hoone olevat täielikult lagastatud - kõik, mis vähegi võimalik (seintest pistikupesad, laest lambid jne), oli kaasa viidud ja seintele suurelt kirjutatud „Me tuleme tagasi!”.

1. septembril 1993.aastal avas kool taas uksed, selleks ajaks oli renoveeritud 5 klassiruumi.
Praeguseks on peamajale, milles asub ühiselamu ja gümnaasiumi osa, lisaks ehitatud põhikooli hoone ja lasteaed.

9-klassilises põhikoolis käivad piirkonna lapsed, neid on 3 paralleeli igas vanuseastmes. Põhikooli lapsed ühiselamus elada ei saa, nemad peavad iga päev kodus käima.

Gümnaasium on Sloveenias 4-klassiline. Antud koolis on igal gümnaasiumiklassil 5 paralleeli. Ühiselamus pidavat elama ligi 2/3 õpilastest.


Kuna me Martaga jõudsime teistest oluliselt hiljem, siis ülejäänuid samal õhtul me ei kohanud. Meile näidati koolimaja ja sellega esimene päev lõppes.


Vaade ühiselamu koridorile
Peahoone kabel

Kooli raamatukogu

Keemia laboriklass

Gümnaasiumi spordisaal, tagaseinas on ronimissein


 Öö

Ööbisime kooli ühiselamus. Koolimaja asub raudtee kõrval. Teiselpool raudteed asub kirik.
Esimene asi, mis mind ööbimispaigas üllatas - kirikukell helises iga 15 minuti tagant.
Nagunii pisut ärevil - ikkagi võõral maal ja võõras linnas - sättisin end magama lootes, et kirikukell öösel vaikib.
Äkki kuulsin mingit kõva häält - tundus, nagu läheneks lennuk hästi madalalt lennates. Hääle lähenedes sain aru, et tegu on hoopis rongiga, mis mööda kihutas.
Ja siis lõi kirikukell.
Ja siis kihutas mööda järgmine rong.
Ja siis lõi kirikukell.
Ja siis kihutas mööda järjekordne rong.
Ja jälle lõi kirikukell.
Kell oli saanud üle südaöö, samal ajal Eestis oli kell juba 1. Ma olin nii väsinud, sest olin pool päeva elanud ju Eesti aja järgi. Jõudsin vaevalt suigatada, kui...
...lõi kirikukell...
...lõi kirikukell...
...lõi kirikukell...
...möödus rong...
jne.
Vastu hommikut jäin magama, olles juba harjunud kirikukella helinaga.
Ja siis kell 7.00 hakkas kirikukell helisema kõvasti ja kaua. Sellest 7-st kirikukellast sai minu iga hommikune äratuskell. No pärast seda kolinat, et olnud lihtsalt võimalik enam edasi magada.

Vaade minu ööbimispaigast - raudtee ja kirik paistavad vasakult puude vahelt.
 

2. juuli


Hommikusöögilauas selgus, et osalejaid on 16, kuid toimub korraga 4 erinevat kursust: füüsika, draama, õuesõpe ja filosoofia. Füüsika kursusel olime kolmekesi - lisaks minule Jelena (Bosnia ja Hertsegoviinast) ning Zdenka (Sloveeniast).

1. moodul - füüsika


Füüsikaõpetaja Tine (meessoost) tegi meile ülevaate füüsika õppest Sloveenias. Sarnaselt Eestile algab ka Sloveenias füüsika õppimine põhikooli 8. klassis.
Gümnaasiumi 1 – 3 klassis on igal aastal 2 tundi füüsikat nädalas. Viimasel aastal on füüsika valikaine, mida on 4 tundi nädalas. Selle valivad enamasti need, kes teevad gümnaasiumi lõpus füüsika riigieksami.
Seejärel selgitas Tine, kuidas tema alustab mehaanika kursuse õpetamist. Esialgu uurib ta koos õpilastega keha liikumist ja joonistab erinevaid graafikuid, alles siis jõuab valemiteni. Ta selgitas, kui kohe võtta kasutusele valemid, siis võib juhtuda, et õpilased ei saa aru nende sisust.
Tegime läbi erinevaid ülesandeid, kus joonistasime ning analüüsisime liikumigraafikuid.

2. moodul - füüsika


Tegelesime andmete lineariseerimisega ning tegime praktilisi tööd. Näiteks uurisime, millise intensiivsusega päike paistab ning milline on hüdroelektrijaama mudeli efektiivsus.


Hüdroelektrijaama mudel

Õhtul



Õhtul oli meil tutvumisõhtu, kuhu iga osaleja tõi midagi oma maad tutvustavat kaasa. Mina viisin Kalevi komme ja musta leiba. Portugaallased tõid juustu, hispaanlanna tõi sinki, horvaat tõi koogi, bosnialased tõid maiustusi ja küpsiseid. Sloveenlaste poolt olid veinid.
Sloveenlased olid ette valmistanud Kahoodi kõigi riikide kohta, millest kursusel osalejaid oli.


3. juuli


3. moodul – füüsika

Sõitsime linnast välja Želimlje kooli, kus meile tutvustati seifide avamist. Selle kooli füüsikaõpetaja juhendamisel ehitavad õpilased seifide lukustamise mehhanisme ja osalevad seifide avamise võistlusel. Iga võistlusseifi avamiseks tuleb lahendada kaks ülesannet, mis baseeruvad füüsika printsiipidel.
Kogu Sloveenia peale pidavat sellisel võistlusel osalema umbes 7 kooli. Želimlje kool on mitmel aastal tulnud esimese kahe hulka ning saanud ka rahvusvahelisele võistlusele Iisraeli. Kusjuures nad on rahvuvahelise võistluse ühel aastal võitnud.

Ka meie saime võimaluse kaht seifi avada.



Võistlusel osalenud seif

1. ülesanne - paremal asuv klaasist silinder tuleb tõsta vähemalt 3 sekundiks aluselt üles, et aluse küles olev punane tuli kustuks. Kasutada on klaasist ketas, kummist tihend, koonuskolb, piirituse põleti ning tikud.



 Klaasist silinder seisab alusel ja aluse küljes põleb punane tuli

Kohalik füüsikaõpetaja demonstreerib, kuidas lahendada esimest ülesannet


2. ülesanne - liigutada pendel tasakaaluasendist paremale. Kasutada võib samu vahendeid, mis esimeses ülesandes.
Pendli küljes on magnetid ning aluseks alumiiniumplaat


Pendli küljes on nöör, millest tõmmates liikub pendel vasakule. Ülesande lahendamise teeb keeruliseks magneti all olev alumiiniumplaat, mis peatab pendli täpselt tasakaalu asendis ega lase pendlil liikuda paremale.
Ülesande lahendamiseks tuli kuumutada alumiiniumplaati alt poolt. Selle tulemusel alumiiniumi ja magnetite vaheline tõmbejõud vähenes ning pendel liikus paremale.
Pilte teisest seifist ja selle avamisest

Läbi joogikõrre puhudes tuli saada see pliiatsi ja CD-plaadide vurr kastist välja



 Hariliku pliiatsi grafiidi abil saab ühendada vooluringi 

Abivahendid, millega panna pöörlema plaadimängija

Plaadimängija pöörlemine


Seifi aju



Pärastlõuna


Pärastlõunal viidi meid Ljubljana kesklinna ekskursioonile.
Ljubljana linna koha peal oli linn juba Rooma riigi ajal, siis oli linna nimeks Emona. Selle linna müür on mõnes kohes veel praegugi nähtav. Emona oli tüüpiline Roomaaegne linn nelinurkse põhiplaaniga.


Emona makett


Roomaaegne hauaplaat


Praegu asub Emona linna kohal 1980-ndate arhitektuur.

Vaade Vabariigi väljakule (Trg Republike)
Ljubljana keskel mäe (nende arvates siiski künka) otsas asub kindlus ja selle ümber on vanalinn.

Kindlus paistab üle linna

Vanalinn on üsna sarnane Tallinna vanalinnale - kitsad tänavad, munakivist sillutis ja keskaegsed punaste katustega majad.



Linna sümboliks on draakon. Ühe legendi kohaselt olevat Iason ja argonaudid võidelnud seal kandis lohega.
Draakoni sild


Pärast linnaekskursiooni jagati meid tiimidesse, anti tahvelarvutid ning pidime täitma erinevaid ülesandeid. Näiteks 
1) oli vaja pildistada üht linna sümbolit, 
2) minna draakoni sillale ja end gps-iga positsioneerida,
3) teha videoklipp kõige lahedamast kohast,
4) minna mõnda poodi ja pildistada kaht kohalikku toodet
jne.

Ma ei mäleta selle äpi nime, aga see on väga lahe vahend, mida saaks kasutada ka kooliekskursioonidel või õuetundides.



4. juuli


4. moodul - füüsika


Neljapäeval tegelesime erinevate praktiliste töödega füüsika riigieksamilt.

 Radioaktiivse lagunemise simulatsioon täringute abil



Katse trafode kasutamise vajalikkuse demonstreerimiseks

5. moodul - valikkursus


Esimeseks valikkursuseks võtsin draama. Sellele kursusele sattusin kahe portugaalase ja hispaanlannaga. Meile selgitati, milliseid erinevaid draama võtteid saab kasutada koolis tundides. Seejärel tegime ka ise läbi mõned harjutused.
See kursus osutus väga lõbusaks - saime kõvasti naerda ja oma loovust ning näitlemisoskust proovile panna.

6. moodul - valikkursus


Teiseks valikkursuseks oli "Erinevad kooliprojektid". Meile tutvustati erinevaid projekte ja üritusi, mida tehakse Stanislava gümnaasiumis.
Üks, mis mulle meelde jäi, on laulupäev. Kogu klass moodustab koori. Õpilased valivad või kirjutavad laulu ning õpivad seda esitama. Kui klassis ei ole just eriti tulgevad lauljad, siis võib laulmisele läheneda ka mõningase huumoriga. Laulupäev pidavat olema neil kõige populaarsem sündmus, millest võtavad osa enamus klasse (sellel aastal 21-st klassist 20) ja seda tulevad kuulama ka vilistlased ning vanemad. Kusjuures alati olevat esindatud ka õpetajate koor.


Õhtul


Õhtul sõitsime linnast pisut eemale mäe otsa. Füüsikõpetaja Martin võttis kaasa teleskoobi ning me vaatlesime tema juhendamisel taevast. Teleskoobiga nägime Jupiteri ja tema 4 kuud, Saturni (rõngas oli ka näha), üht galaktikat ja kaksiktähte. Palja silmaga vaatasime erinevaid tähtkujusid, lennukeid ja satelliite.

Minu jaoks hämmastav oli see, et ühtegi sääske ei olnud. Õues oli pisut alla 20 kraadi sooja, selge ja vaikne ilm. Ja ühtegi sääske ei olnud!




5. juuli


7. moodul - füüsika


Reede hommikul juhendas meie kursust Martin (häälduses on rõhk i peal). Teemaks oli eksoplaneetide avastamine. Tegime selle praktilise tööna läbi.
Esmalt ehitasime Lego klotsidest ja hõõglambist päikesesüsteemi.


 
Lego klotsidest päikesesüsteem


 Hõõglamp on päike; valge kuul on planeet, mis tiirleb ümber päikese.
 

Seejärel uurisime valgussensori ja arvuti abil hõõglambist (s.t. tähelt) tulevat valgust. Iga kord, kui planeet oli päikese ja valgussensori vahel vähenes valgustatus.

Valgustatuse graafik


Pärastlõunal ja õhtul


Pärastlõunal ja õhtul oli meil vaba aeg. Bosnialased, kes olid oma autodega tulnud, läksid Bledi järve vaatama. Portugaallased ja horvaat sõitsid ka linnast välja, kuid mingi teise järve äärde. Meie, s.t. mina ja hispaanlanna Marta, läksime Ljubljana linnaga tutvuma.

1) Külastasime Sloveenia kaasaegse ajaloo muuseumi. Selles muuseumis oli kajastatud Sloveenia ajalugu 1900. aastast kuni tänapäevani. Sloveenia ajalugu ja Eesti ajalugu on pisut sarnased. Sloveenia oli 20. sajandi algul Austria-Ungari kuningriigi osa, Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Pärast teist maailmasõda jäi Sloveenia Jugoslaavia osaks, Eesti aga Nõukogude liidu osaks. Mõlemad riigid iseseisvusid 1991. aastal. Mõlemad said Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

2) Tegime paadisõidu Ljubljanat läbival Ljubljanica jõel.



Vaade jõelt

3) Käisime mäe otsas kindluses


Vaade linnale kindluse tornist





6. juuli


8. moodul - füüsika

Laupäeval lahendasime füüsika riigieksami ülesandeid.
Füüsika riigieksam koosneb Sloveenias kolmest osast - praktiline töö, valikvastusega ülesanded ning arvutusülesanded.
Nende ülesannetega saavad kindlasti tutvust teha uuel kooliaastal meie kooli 12. klassi õpilased. :)

Pärastlõuna ja õhtu

Andsime kursuste kohta tagasisidet ning pidasime õues piknikku. Õuesõppe kursusel osalejad olid meile lõkkel süüa teinud - kalasupp, küpsetatud kala, pitsa ja šokolaadikreemiga täidetud õunad.


Õhtul öeldi, et hommikul kell 7.30 on väljasõit, kaasa tuleb võtta sokid ja selgapanemiseks midagi soojapidavat. Kuhu läheme, et öeldud, see pidavat olema üllatus.



7.juuli


Ekskursioon Sloveenias


Esiteks käisime Križna Jama koopas. Kõigile anti jalga kummikud ning kätte lambid. Koobas pidavat olema mitu kilomeetrit pikk ning sellel olevat vaid üks sissepääs.

Kummikutes.
Foto: Luis Braga Simões





Koopa sissepääs

Koopas. 
Foto: Luis Braga Simões




Kõndisime hanerivis lambi valguses. Ühel hetkel palus giid kõigil lambid kustutada. Siis olime täielikus kottpimeduses ja meie kohal oli 70 meetrit maapinda. Kuna silmad mitte midagi ei tajunud ja giid ütles, et ei hakkagi tajuma, siis panime lambid põlema ning kõndisime edasi.
Pärast mõningast kõndimist (või kohati lausa ronimist) jõudsime koopajärveni, millel meile tehti väike paadisõit.
Järv koopas.



Pärast koopast väljumist suundusime Sloveenia rannikule. Sloveenia rannajoon on vaid 42 km pikkune. Mere ääres vaadates vasakule paistab Horvaatia ning vaadates paremale paistab Itaalia.

Taustal paistab Horvaatia rannik


Merevesi on hoopis teist värvi kui meie Läänemeres


Ekskursiooniga rannikule saigi läbi meie kursus.



Mis mind üllatas Sloveenias...
1) Prügi sorteerimine. Igal pool on prügikastid paberile, pakendile, tavaprügile. Osades kohtades ka eraldi kast biojäätme jaoks.
  •  Toidupoe ukse juures

     Kesklinna turuplatsil

     Muuseumis

     Kesklinnas

    Vanalinnas

2) Sloveenia keel kuulub slaavi keelte hulka, kuid kirjutatakse ladina kirjas. Mõned sõnad on peaaegu samad kui vene keeles, näiteks numbrid (2 - dva, 3 - tri, 4 - štiri, 5 - pet, 6 - šest, 7 - sedem, 8 - osem, 9 - devet, 10 - deset). Kui sloveenlased omavahel räägivad, siis ma millestki aru ei saa, kuid mõned üksikud sõnad on tuttavad. Aga sloveenid, horvaadid ja bosnialased saavad omavahel kõnekeelest aru.

3) Kirikukella pidev helisemine oli üllatav. Igal hommikul kell 7 on pikem helisemine, kusjuures laupäeva hommikul oli pikem helisemine uuesti 7.15.

 


Mida ma õppisin...


1) Esiteks muidugi füüsika õpetamise kohta sain teada palju uut ja huvitavat. Sain palju ideid, mida tahan oma töös kasutada.

2) Üksi reisimine ei ole midagi hullu. Saab rohkem praktiseerida võõrkeelt.

3) Sain teadmisi Sloveeniast ja riigi ajaloost.