Meie kooli õpilastele ja õpetajatele ei ole välisreisidel käimine enam uudseks kogemuseks,
kuid ikkagi on iga uus reis uue maailma avastamise laadne.
Kuna selle reisi eeltegevused ei andnud aega üksteisega tuttavaks saada, siis oli põnevust
palju – kes me kõik oleme ja kuidas me üksteisega sobime? Uus ja huvitav vajab avastamist
reisi jooksul.
Kui õpetajad Tallinna lennujaamas end hommikuse kohvi ja võileivaga kostitada otsustasid, siis leidsid lapsed, et lennujaama parim seltskond istub just õpetajate kohvilaua taga ja nii nad meiega liitusidki. Eks reisiärevus ja mõnetine teadmatus lähipäevade ees sundis kokku hoidma. Hoolimine ja üksteise hoidmine said meie esimese reisipäeva kõige olulisemateks märksõnadeks.
Meie laste hulgas on neid, kellele lennureis esmakordne kogemus. Kaaslaselt uuriti, milline on tema enesetunne, kas saab kuidagi aidata, kuni selleni välja, et palju turvalisem on maandumise ajal üksteiselt kõvasti käest kinni hoida.
Üks vahva vahejuhtum Riia lennujaamas oli ka. Nimelt arvas üks lastest, et me oleme jõudnud Saaremaale ja oh üllatust, kui selgus, et Eestimaa on juba seljataha jäänud.
Lennud möödusid kiirelt ja juba me Roomas maandusimegi. Kuna olime partnerkoolidest viimased saabujad, siis leidis meie võõrustaja Giuseppa meid kiirelt üles ja juhatas bussi. Teised olid meid juba tunde oodanud ja seetõttu üsna väsinud olemisega. Tunnike sõitu ja meie armas „kodu“ paistiski kätte. Hotell on hubane, kõik vajalik on olemas. Kui lapsi üldse midagi häiris, siis see, et poodi ei ole läheduses.
Õhtusöök oli tõeliselt rikkalik. Esimesel õhtul meil seda üheskoos lõpetada ei õnnestunud, aga
me õpime. Homme oleme juba kindlasti paremad.
Esimesele õhtule omaselt hoidsime esialgu turvaliselt omaette, aga on täiesti kindel, et homme saab olema teisiti.
Nädala tegevused (vihjed):
No comments:
Post a Comment