Unesegune hommik algas hotelli hommikusöögiga, mis oli üllatuslikult väga väikese valikuga ja lihtne.
Punased, ühtset meeskonnatunnet loovad T-särgid selga ja juba me seisimegi kokkulepitud ajal hotelli ees bussi.
Võõrustav kool asub meie koduhotellist ca 20 minuti bussisõidu tee kaugusel, vaated linnale imelised. Lõpuks seisimegi kooli ees, mida vähesed meist vaid piltidelt olid näinud.
Spontaanselt tekkis meie lastest koolimaja ette rivi ja nii saime kiirelt ka grupipildid tehtud. Meie elevust märgates tulid ka teiste riikide lapsed pildile ja ühe soojaga klõpsutati ka ühispildid valmis.
Natuke sõbralik-lärmakat segadust ja meid juhatatigi saali, kus külaliste tuleku auks oli ettevalmistatud tervitusaktus. Meid tervitasid väikese etendusega lasteaialapsed, mängiti projekti hümni ja ka kõikide osalevate partnerkoolide riikide hümne. Olime oma hümni laulmise ajal küll pisut hädas, sest tempo oli liialt aeglane. Kuid tunne oli ülev – me oleme osa sellest suurest mitmerahvuselisest projektiperest. Stiilinäiteid leiab piltidelt ja videolõikudelt.
/lisame varsti/
Rootsist oli tulnud meie lastega icebreaking´ut tegema Lennart. Laste käest küsiti, milliste ootustega nad reisile tulid ja ka seda, miks Euroopa Liit seda projekti üldse rahastanud on. Samuti leppisime kokku ühised reeglid nendeks päevadeks. Saime päeva lõppedes kiita, et meie lapsed on hästi ettevalmistatud. Nad oskasid kaasa rääkida ja olid ka julged oma arvamust avaldama nii kirjalikult kui suuliselt.
Ühised ja koostööle ärgitavad mängud said meie teise päevapoole osaks. Meie lastele olid mängud enamasti tuttavad ja ainuke mure, mida nad hiljem välja tõid, oli see, et itaallased ei saanud inglise keelest aru. Kui meie lapsed pakkusid moodustatud gruppides omi lahendusi, siis neid ei rakendatud – tekkis kommunikatsioonihäire. Kuid me saime sellega hakkama.
Esimene ühine päev möödus kiirelt ja õhtul olid juba ka rahvuselased segunemisele.
No comments:
Post a Comment