Kolmanda päeva eel tundsid vähemalt õpetajad mõningast ärevust, sest kätte oli jõudnud Eesti kehalise õpetajate väljatöötatud mängude läbiviimise päev. Olime omavahel kokku leppinud, et selle ülesande võtavad enda peale õpilased.
Aga päev algas hoopis orienteerumisega Viterbo´s. Kogunesime ühele imeilusale väljakule, kus moodustati segatiimid, igas tiimis üks eesti, üks slovakkia, üks rumeenia ja kaks itaalia õpilast. Kaardid kätte ja liikvele kõik läksidki. Selgus, et me oleme mu hulgas ka orienteerumisrahvas. Kaks korda erinevaid radu läbi käia ei osutunud kellelegi üleliia keeruliseks. Lisaks pakkus see lastele suurt rõõmu, sest kes siis oma tugevaid külgi näidata ei tahaks. Eriti positiivse liidrina näitas end Bronek. Seda märkasid ka treenerid ja tunnustasid teda selle eest.
Peale matka linnas liikusime kooli, kus ootas meid lõuna. Itaalias koolitoitu ei saa. Seetõttu sättisid sealses koolis õppivad õpilased koju sööma minema. Külalistele oli aga lauad aulasse tõstetud ja hotellist soe toit tellitud. Seekord pakuti valikuna pastat ja lihakotletti kartuliga. Oli koduselt maitsev.
Päeva teine pool algas Eesti ja Itaalia partnerkoolide mängudega. Palusime luba alustada – mis tehtud, see tehtud. Meie lapsed leppisid omavahel kokku, et Joanna selgitab mängu põhimõtteid ja Joosep korraldab mängu platsil.
Selgus ka, et itaallased olid meie mängu jaoks soetanud hiiglamasuure võrgu, mis tähendas seda, et pidime jooksu pealt oma plaanid ringi tegema. Kahe grupi asemel sai hoopis üks suur grupp moodustatud.
Mäng sai äärmiselt meeleolukas. Lisaks avastasime, et selle mängu käigus on võimalik paremini üksteise nimesid tundma õppida. Iga uue õpilase üle ronimist saatis ülejäänute kõrvulukustav kisa ja nime hüüdmine.
Kokku jõudsime läbi teha vaid kolm mängu, sest peale seda olid kõigil keel vestil kuid meeleolu suurepärane. Saime pärast oma mängu suure aplausi osaliseks.
Tunnustatud saime me ka treenerite poolt, kes tõid esile just selle poole, et lapsed ise mängu läbi viisid. Me saime suurepärase kogemuse ja oleme oma õpilaste üle uhked!
Õhtu hotellis möödus tavapärasest veidi lärmakamalt, sest emotsioonid olid laes ja need oli vaja maha laadida. Üks väiksemat mõõtu arusaamatus oli ka, kuid anname endale aru, et see käib grupiks kasvamise juurde.
Elagu Eesti ja sõbralikud partnerid, kellega koos on nii turvaline ühtehoidvaks ja koostöiseks grupiks kasvada.
No comments:
Post a Comment