Õuesõpe suurlinnas

Istanbul on suursuguse ajalooga metropol Euroopa ja Aasia vahel. Siin kohtuvad eri kultuurid, ajalugu ja tänapäev, rikkus ja vaesus. Linnas elab ligi 18 miljonit inimest.

Kuigi tegu on mereäärse linnaga, pole paljud lapsed siiski merd näinud. Kuidas see on võimalik? Sest paljud pered elavad oma kindlates elamukvartalites, kus möödub kogu nende elu - koolid, poed, mošeed ja kõik muu eluks vajalik on kõik ühe kvartali sees olemas. On peresid, kes ei liigugi kaugemale oma piirkonnast. Koolil on suur roll laste maailmapildi laiendamisel. Türgis on probleemiks laste kooliskäimine - on peresid, kust lapsed jõuavad harva kooli. Sel juhul sekkub kooli tugiteenistus ja käiakse laste kodudes, püüdes peredega suhelda ja koolihariduse vajalikkuse sõnumit edastada.

Koolituse raames tutvustati meile õppemeetodeid ning internetipõhiseid vahendeid, mida saab edukalt kasutada õuesõppe läbiviimiseks linnakeskkonnas. 

Selle kooli õpetajad kasutavad meelsasti Geocaching app'i tegevuse läbiviimiseks ning Pic Collage' järgneva tagasiside ja esitluste tegemiseks.

Geocahing ehk geopeitus.

"Geopeitus on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid. Mängu mängitakse vähemalt 184 riigis (ka näiteks Antarktika mandril) ja kokku on maailmas ligi kolm miljonit peidetud aaret. Neist Eestis ligi 3000 ja aarete hulk suureneb pidevalt vastavalt mängijate lisandumisele ja nende aktiivsusele." (http://www.geopeitus.ee/wiki/misongeopeitus)

Istanbulis otsisime aardeid vanalinna, Sultanahmeti piirkonnas. Mängu alustasime Sultanahmeti väljakult, mis varasematel aegadel on olnud hipodroom. Otsimise teeb eriti raskeks see, et aarded võivad olla üliväikesed nn nano-suuruses, samuti on need tihti maskeeritud ümbrusega kokkusulavaks, nt võib üks aare olla peidus kivikujulise karbis kivimüüri sees.