Monday, March 28, 2022

Õpiränne Barcelonasse (ehk Kertu ja Pille seiklused Kataloonia pealinnas)

 Erasmus+ projekt: INNOVATIVE MATH & SCIENCE APPLICATIONS AT SCHOOLS (STEM)

0. päev (20. märts)

Jõudsime õhtul kella 8 paiku Barcelonasse.


Espanya platsil (hotellist umbes 400m kaugusel)


1. päev (21. märts)

Koolitus pidi algama kell 9.00. Meie olime valmis 8.55. Lisaks meile ootas hotelli fuajees 10 inimest. Umbes 9.15 selgus, et meie kursusele broneeritud ruumi oli paigutatud teine kursus. Pärast mõningast arutamist kolisid teised väiksemasse ruumi ja meie sättisime end istuma.

Siis tuli välja, et pole arvutit. Pärast mõningast selgitamist leiti arvuti.

Siis tuli välja, et puudu on ka projektor.

Ootasime.

Umbes kella 10 paiku leiti projektor.

Aga siis tuli välja, et projektorit arvutiga ühendavat juhet ei ole.

Nonii leiti juhe.

Aga arvutipilti ei tule ekraanile.

Osalejad-õpetajad, kel on pisut arvutialast oskust, läksid appi. Aga pilt ei tule ikka ekraanile.

Toodi uus arvuti - ikka ei midagi.

Pärast kolme arvuti proovimist ja erinevate juhtmete katsetamist saadi arvuti pilt ekraanile.

Kulus ainult 1,5 tundi.

Nojah, aga nüüd ei olnud ekraanil näha sama pilti, mis arvutis.

Arvutis oli laiendatud ekraan valitud ja esitluse pilt oli nurga taga peidus. Selle sai korda kursusel osalejate abiga.

Ja ka sellega ei olnud veel kõik korras - nüüd ei saa juhendaja VPN masinasse sisse.

Ja nüüd on ta oma google'i paroolid unustanud.

Kell on 11:28 - juhendaja sai oma gmaili sisse.

Aga tema PowerPoint esitlus ei avane.

11:37 - avanes mingi muu esitlus ja kursus sai alata.

Kuna tuli välja, et juhendaja ei saa ikkagi õigeid esitlusi avada, siis me tutvusime kaasõppuritega ja jagasime oma eelnevaid kogemusi STEM (Science, Technology, Engineering, Matematics) õppe valdkonnast.

Meie kaasõppurid on Lätist (2), Leedust (5), Poolast (2) ja Kreekast (1). Kõik on põhikooli-keskkooli õpetajad, enamus matemaatikaõpetajad.

Aga tuli välja, et meie kursuse juhendaja Ida on algkooli õpetaja Itaaliast.

Pärast huvitavat algust võtsime ette nimekirja Barcelona vaatamisväärsustest - esikohal on Sagrada Familia katedraal. Uurisime kaarti - ainult 4,5 km kaugusel. Meil ju käib sammude kogumine - loomulikult läheme jala.

Umbes poolel teel jäi meile ette üks huvitava välimusega maja. Tuli välja, et see on arhitekt Antoni Gaudi projekteeritud Casa Milà (tuntud rohkem nimega La Pedrera), mis on ka turismi atraktsioonide esikümnes.

La Pedrera

Otsustasime minna seda maja lähemalt uurima. Tuli välja, et see on elumaja. Praegusel ajal on küll alumine korrus, katus, pööning ja ülemise korruse korter turistide päralt, kuid ülejäänud majas on korterid.

La Pedrera siseõu (neid on majal 2)

Isegi korstnad on huvitava välimusega

   Veel ühed korstnad

Selline "vaala ribi" on pööningul

Külastasime ka näidiskorterit - 20.sajandi alguse rikkama perekonna korter. Korter oli seest täiesti tavaline - kandiliste põrandate ja sirgete seintega.

Meie entusiasm ei ole veel raugenud - kõnnime aga edasi ja jõuamegi läbi pargi paistva katedraalini.

La Sagrada Familia on Barcelona kuulsaim katedraal, mida on ehitatud juba 137 aastat ja muudkui ehitatakse edasi. Ehitustöödeks raha saadakse katedraali piletite rahast ja annetustest. Ka see hoone on Antoni Gaudi looming.

Tagumine külg

Esikülg

Katedraal seest

Kuna arhitekt sai inspiratsiooni loodusest, siis on katedraalil igasugu huvitavaid lisandeid. Kuna minu fotode peal need välja ei paista, siis lisan siia mõned internetist leitud fotod.

Puuviljad tornide tipus
Foto: Katalin Eisenberg

Põõsas lindudega esiküljel
Foto: Wikimedia Commons

Meie arvates paistab see katedraal kaugemalt parem välja, sest lähedalt on kogu seda värvilist tilu-lilu kuidagi liiga palju ja vähendab kiriku pühalikkust.

Meie külastasime seda katedraali ajal, mil tursmihooaeg ei olnud veel alanud ja lisaks oli esmaspäev. Seetõttu ei olnud sisenemisel mingeid järjekordi ning katedraalis sees oli ka üsna vähe rahvast. Nädala lõpus sealt mööda sõites oli katedraali ümber märksa rohkem rahvast. Suvel pidavat olema sisenemiseks pikad järjekorrad.

Kui me lõpuks hotelli tagasi jõudsime näitas Pille käekell, et me oleme maagilise 20 000 sammu piiri ületanud.


2. päev (22. märts)

Täna algas meie koolitus viperusteta - juhendaja oli endale ostnud arvuti, mis avas kõik esitlused probleemideta.

Täna keskendusime STEM (Science-Technology-Engineering-Mathematics) õppe teooriatele. Õppejõud tõi välja mitmeid uurimusi: 

  • Näiteks ühest Pisa uuringust tuleb välja, et 15-aastastest poistest 48% tahavad tulevikus töötada erialadel, mis on seaotud reaalaladega, kuid sama vanadest tüdrukutest ainult 22% tahab samal alal töötada.
  • Reaalalade bakalaureuse ja magistriõppes on palju naisi, kuid doktoriõppesse jõuab neis väga väike osa ja teadust tegema veel väiksem osa.
  • Euroopas elavates tüdrukutes hakkab tekkima huvi loodusteaduste vastu umbes 11-12-aastaselt.
  • Alloleval graafikul on märgitud faktorid, mis mõjutavad seda, et tüdrukutes tekiks tehnoloogiahuvi. 
    • Siniste joontega on märgitud need asjad, mille mõju on tugev (loovus, päriselus rakendamine, sõprade heakskiit, naissoost eeskujud, praktilised kogemused ja harjutused);
    • kollasega on need faktorid, mille mõju on keskmine (vanemate toetus);
    • punasega - nõrk mõju (naissoost õpetajad);
    • hall - üldse ei mõjuta (vanemate karjäär, meessoost õpetajad, meessoost isikute edulood, meestekeskne ühiskond)


Arutlesime, kuidas ikka saada reaalainete juurde rohkem naisi. Mingil hetkel vaatas juhendaja meie gruppi (10 naisõpetajat ja 2 meesõpetajat) ja arvas muigamisi, et äkki asi ei olegi nii hull. 

Pärast tänast koolitust võtsime jälle ette Barcelona kaardi ja vaatamisväärsuste nimekirja ning otsustasime seada sammud kesklinna poole, et näha gooti kvartalit ja Ciutadella parki. Google maps prognoosis jälle meile umbes 4km pikkus rännakut sihtkohta. Loomulikult kõnnime!

Gooti kvartalis on kitsad tänavad, millele peavad lisaks jalakäijatele mahtuma ka autod.

Autode ja jalakäijate ala eraldavad postid

Mõnele tänavale mahub lausa 2 kõnniteed

Tänavad on nii kitsad, et taevast paistav vaid peenike triip
Rõdudel kuivab pesu või ripuvad üle ääre rohelised taimed

Täitsa juhuslikult jõudsime Barcelona Katedraali juurde - see on gooti stiilis kirik, mis ehitati 13.-15.saj. Kui eile nähtud Sagrada Familia mõjub kaugelt vaadates võimas, siis Barcelona katedraal mõjub võimas ka lähedalt vaadates. Seal kõrval ja sees seistes tunned ennast ikka väga väikesena.

Barcelona katedraali ees

Katedraali sees

Katedraali katusel

Ciutadella pargis saime aru, kui palju soojemal maal me oleme - muru oli nii rohe-roheline ja igal pool õitsesid lilled.

Lillepeenar, millest tegime pilti mõeldes Jane sünnipäevale

Pille ja lehte minevad puud

Alpikanni peenar

Barcelonas on ka oma Triumfi kaar, see ehitati 1888.a maailma näituse jaoks.

Triumfi kaar

Ciutadella pargi ja Triumfi kaare vahel on päris suur ala jalakäijatele. Siit hakkasime tagasi oma hotelli poole kõndima.


3. päev (23.märts)

Täna läheme oma kursuse raames teadusmuuseumisse. STEM õppe üks oluline osa on õppimine väljaspool kooliruume - õuesõpe, teadusasutuste ja muuseumide külastamine jms.

Kuna me kõik koos läheme, siis täna on esimene kord, kui me sõidame ühistranspordiga - täpsemalt metrooga. Meie arvates on ühistransport nõrkadele - kaugel see muuseum ikka on... umbes 4 km. Aga kollektiivi huvides, eks me siis läheme. Ühe tunni pilet maksab 2,4€ ja selle saab osta piletiautomaadist - maksta saab nii sularahas kui kaardiga. Mind üllatab kui kõrgel on metroo (Stockholmis ja Peterburis tuleb ikka sügavale maa alla sõita treppidega).

Teadusmuuseum CosmoCaixa koosneb mitmest eksposistsioonist - Antarktika uurimine, päikesesüsteem ja päike, mehaanika, arheoloogia, amasoonase vihmamets ja planetaarium.

CosmoCaixa ees

Muuseumi esimeseks eksponaadiks on 21m kõrgune Brasiilia vihmametsa puu, mille ümber spiraalis läheb üles kaldtee. Sellisest aukudega puust sai inspiratsiooni arhitekt Gaudi Sagrada Familia katedraali tornide loomisel.

Acariquara

 Päikese ekspositsioonis jäi mulle esimesena silma Stonehenge'i makett. Selle juures sai vaadata, kuidas päike liigub talvisel, kevadisel, suvisel ja sügisesel pööripäeval. Eriti huvitav oli näha, et talvise pööripäeva tõusev päike paistab samalt sirgelt, kui suvise pööripäeva loojuv päike. Selgituseks panen siia juurde pildid.

Päikese liikumine talvisel pööripäeval 

Päikese liikumine suvisel pööripäeval.

Eksponaate lähiminevikust.

Solaarium, 1978.a.

Esimene päikeseenergiat kasutav auto, 1980.a.

Mehaanika ekspositsioon on pisut sarnane meie Ahhaa keskusega - seal saab ise teha läbi erinevaid katseid, vaadelda ja uurida.

Arheoloogia ekspositsioonis olid dinosauruste luud ja muud kivistised.

Vaade arheoloogia näitusele

Amasoonase vihmametsa jaoks on suur klaaskasvuhoone. Alumises osas on akvaariumid kaladele ja kilpkonnadele, üleval pool (taimede vahel) saab kõndida.

Vihmamets

See kõik on nii huvitav, et meie Pillega veedame seal ligi 4 tundi ja ikkagi kõik ei saanud vaadatud.

Kui muuseumist välja tuleme ja linna kaarti uurime, siis näeme, et meile üsna lähedal on Güelli park. Egas midagi - seame sammud pargi poole. 

Õnneks me keerame ühest tänavast pisut hiljem ära, kui GoogleMaps näitab, ja jõuame väga laheda tänavani - täiesti sirge tänav läheb kõigepealt alla ja siis järsult üles. Keset tänavat on kohati eskalaatorid. Esimese eskalaatori jätsin ma vahele - eskalaator on nõrkadele - mina ronin treppidest. Aga järgmisele eskalaatorile astusin juba tänutundega - milline suurepärane mõte paigutada tänavale liikuv trepp.

Mäest alla

Kuidas nad küll siia parkida julgevad?!?

Tänav täies pikkuses ülevalt vaadates

Park Güell on tegelikult ebaõnnestunud kinnisvara projekt. 20.sajandi esimestel aastatel taheti sinna teha aedlinn. Arhitekt Antoni Gaudilt telliti kinnistu üldplaneering - kõnniteed, sillad, vaateplatvormid. Taristu sai valmis, aga kahjuks ehitati sinna ainult 2 maja. Ühe neist ostis Gaudi ära ja elas seal 1906. aastast kuni oma surmani 1926. aastal.

Hiljem muudeti see piirkond avalikuks pargiks. Praegu on Güelli park üheks Barcelona turismimagnetiks.



Maja, milles Antoni Gaudi elas


Mosaiigist äärega vaateplatvorm

Pargi sissepääs (seest poolt vaadates)

Sisaliku kujuline veesüliti

Päris võimas - kuidas seda kõike küll tehti ja kuidas üks inimene selliste ideede peale tuleb.

Tulime pargist välja ja vaatasime kaarti - hotellini umbes 5km. No lähme jala, sest täna ei ole ju nagu eriti palju kõndinud.

Kõnnime-kõnnime, kord üks teeb ettepaneku pisut puhata, siis teeb teine ettepaneku natuke tagumikku toetada. Kumbki ei julge kõva häälega välja öelda, et tallad juba täitsa ümarad on ja jalad valutavad. Tahtejõuga vedasime ennast kuidagi hotellini ära ja siis Pille vaatas oma käekella...samme üle 24000.


4. päev (24.märts)

Täna tõi kursuse juhendaja meile näiteid oma tööst STEM projektidega. Kuna juhendaja on algklasside õpetaja, siis kahjuks tema näiteid me oma töös kasutada hästi ei saa, aga huvitav oli ikkagi kuulata ja projektitöödest videoid vaadata.

Pärast jagati meid gruppidesse ja pidime ise ühe projekti välja mõtlema. 

  • Üks grupp pakkus välja, et õpilased peaksid projekteerima endale maja - joonised tuleb teha AutoCadis, lisaks tuleb teha ka arvutused ehitusmaterjalide kulu kohta.
  • Teise grupi idee oli ilmavaatlused ning nende põhjal graafikute joonestamine.

Pärast kursust me otsustasime, et täna me kuhugi kaugele ei lähe - puhkame jalgu.

Meie hotellist umbes 500m kaugusel algab Montjuic'i mägi, kus on asuvad 1992.a. olümpiamängude staadionid. Seal on ka vabaõhumuuseum Hispaania küla (Poble Espanyol). Mäe otsas on ka mitu erinevat muuseumi - kunstimuuseum, arheoloogiamuuseum, olümpiamuuseum. Üsna mere ääres on vana kindlus.

Lootuses näha kuulsaid Montjuic'i purskkaeve asume teele. Kuid kahjuks purskkaevud veel ei tööta. Aga vaade seal asuvale lossile (kunstimuuseum) ja lossi eest linnale on tulemist väärt.

Siin ees peaks olema purskkaevud, aga need kahjuks veel ei tööta.

Vaade kunstimuuseumi eest

Poble Espanyol (Hispaania küla) on vabaõhumuuseum, mis ehitati 1992.a. olümpiamängude ajaks. Seal on Hispaania erinevatest piirkondadest pärit ehitisi - enamus 16.-17.sajandist pärit. Kui meie vabaõhumuuseum Rocca al Mares on tõesti nagu küla oma madalate palktaredega, siis Poble Espanyol on pigem nagu linn. Kõik majad on kivist ja paljudel on rõdud. 

Kitsad tänavad

Rõdudega majad

Sinised savipotid valgetel seintel

Kuna täna oli jalagadele puhkepäev, siis tutvusime pikemalt kohaliku köögiga.


5. päev (25.märts)

Täna võtsime kursuse teemad kokku, andsime tagasisidet ja saime tunnistused.

Kursuse juhendaja Ida koos Pillega

Otsustasime, et kõndimine on üle tähtsustatud - me sõidame bussiga kesklinna. Meie esimeseks sihtkohaks on täna Aquarium Barcelona. 



Tunnel läbi akvaariumi

Rand
on Barcelonas liivane ja tuuline.

Palmidega rand

Seejärel me tahtsime minna loomaaeda. Kahjuks jõudsime loomaaia juurde hetkel kui sulgemiseni oli vaid 45 minutit. Piletimüüja arvas, et nii lühikese ajaga ei jõua kõike näha ning soovitas tulla mõnel teisel päeval. No mis siis ikka, kui ei jõua, siis ei jõua.
Loomaaia värava juures avastasime, et Barcelonas sõidavad ka trammid (varem ei olnud me ühtegi näinud). Kahjuks suundus trammiliin täiesti vales suunas, mistõttu meil jäi trammiga sõitmata. 

Trammirööbaste ümber kasvab muru

Kõndisime siis niisama mööda linna ringi, kuni jõudsime väljakule nimega Placa de Catalunya, kus oli väga palju tuvisid. Sellel väljakul toimus järgmisel päeval meeleavaldus Ukraina toetuseks.

Tuvidega plats   

Sealt läksime metroosse ja sõitsime hotelli poole tagasi.
 

6.päev (26.märts)

Hommikust saati ladistas vihma. Otsustasime, et täna on sobiv päev olla turist ja sõita kahekordse punase hop-on-hop-off bussiga mööda linna.

Turistid kahekordses bussis

Pärastlõunal muutus ilm paremaks ja me saime ka veidi ringi kõndida. Käisime Tibidabo mäel, millelt avaneb suurepärane vaade Barcelonale. Linnale, mis asub mere ja mäe vahel.

Vaade Tibidabo mäelt

No comments:

Post a Comment