Erasmus+ projekt: INNOVATIVE MATH & SCIENCE APPLICATIONS AT SCHOOLS (STEM)
0. päev (20. märts)
Jõudsime õhtul kella 8 paiku Barcelonasse.
1. päev (21. märts)
Koolitus pidi algama kell 9.00. Meie olime valmis 8.55. Lisaks meile ootas hotelli fuajees 10 inimest. Umbes 9.15 selgus, et meie kursusele broneeritud ruumi oli paigutatud teine kursus. Pärast mõningast arutamist kolisid teised väiksemasse ruumi ja meie sättisime end istuma.
Siis tuli välja, et pole arvutit. Pärast mõningast selgitamist leiti arvuti.
Siis tuli välja, et puudu on ka projektor.
Ootasime.
Umbes kella 10 paiku leiti projektor.
Aga siis tuli välja, et projektorit arvutiga ühendavat juhet ei ole.
Nonii leiti juhe.
Aga arvutipilti ei tule ekraanile.
Osalejad-õpetajad, kel on pisut arvutialast oskust, läksid appi. Aga pilt ei tule ikka ekraanile.
Toodi uus arvuti - ikka ei midagi.
Pärast kolme arvuti proovimist ja erinevate juhtmete katsetamist saadi arvuti pilt ekraanile.
Kulus ainult 1,5 tundi.
Nojah, aga nüüd ei olnud ekraanil näha sama pilti, mis arvutis.
Arvutis oli laiendatud ekraan valitud ja esitluse pilt oli nurga taga peidus. Selle sai korda kursusel osalejate abiga.
Ja ka sellega ei olnud veel kõik korras - nüüd ei saa juhendaja VPN masinasse sisse.
Ja nüüd on ta oma google'i paroolid unustanud.
Kell on 11:28 - juhendaja sai oma gmaili sisse.
Aga tema PowerPoint esitlus ei avane.
11:37 - avanes mingi muu esitlus ja kursus sai alata.
Kuna tuli välja, et juhendaja ei saa ikkagi õigeid esitlusi avada, siis me tutvusime kaasõppuritega ja jagasime oma eelnevaid kogemusi STEM (Science, Technology, Engineering, Matematics) õppe valdkonnast.
Meie kaasõppurid on Lätist (2), Leedust (5), Poolast (2) ja Kreekast (1). Kõik on põhikooli-keskkooli õpetajad, enamus matemaatikaõpetajad.
Aga tuli välja, et meie kursuse juhendaja Ida on algkooli õpetaja Itaaliast.
Pärast huvitavat algust võtsime ette nimekirja Barcelona vaatamisväärsustest - esikohal on Sagrada Familia katedraal. Uurisime kaarti - ainult 4,5 km kaugusel. Meil ju käib sammude kogumine - loomulikult läheme jala.
Umbes poolel teel jäi meile ette üks huvitava välimusega maja. Tuli välja, et see on arhitekt Antoni Gaudi projekteeritud Casa Milà (tuntud rohkem nimega La Pedrera), mis on ka turismi atraktsioonide esikümnes.
Otsustasime minna seda maja lähemalt uurima. Tuli välja, et see on elumaja. Praegusel ajal on küll alumine korrus, katus, pööning ja ülemise korruse korter turistide päralt, kuid ülejäänud majas on korterid.
Külastasime ka näidiskorterit - 20.sajandi alguse rikkama perekonna korter. Korter oli seest täiesti tavaline - kandiliste põrandate ja sirgete seintega.
Meie entusiasm ei ole veel raugenud - kõnnime aga edasi ja jõuamegi läbi pargi paistva katedraalini.
La Sagrada Familia on Barcelona kuulsaim katedraal, mida on ehitatud juba 137 aastat ja muudkui ehitatakse edasi. Ehitustöödeks raha saadakse katedraali piletite rahast ja annetustest. Ka see hoone on Antoni Gaudi looming.
Kuna arhitekt sai inspiratsiooni loodusest, siis on katedraalil igasugu huvitavaid lisandeid. Kuna minu fotode peal need välja ei paista, siis lisan siia mõned internetist leitud fotod.
Meie arvates paistab see katedraal kaugemalt parem välja, sest lähedalt on kogu seda värvilist tilu-lilu kuidagi liiga palju ja vähendab kiriku pühalikkust.
Meie külastasime seda katedraali ajal, mil tursmihooaeg ei olnud veel alanud ja lisaks oli esmaspäev. Seetõttu ei olnud sisenemisel mingeid järjekordi ning katedraalis sees oli ka üsna vähe rahvast. Nädala lõpus sealt mööda sõites oli katedraali ümber märksa rohkem rahvast. Suvel pidavat olema sisenemiseks pikad järjekorrad.
Kui me lõpuks hotelli tagasi jõudsime näitas Pille käekell, et me oleme maagilise 20 000 sammu piiri ületanud.
2. päev (22. märts)
Täna algas meie koolitus viperusteta - juhendaja oli endale ostnud arvuti, mis avas kõik esitlused probleemideta.
Täna keskendusime STEM (Science-Technology-Engineering-Mathematics) õppe teooriatele. Õppejõud tõi välja mitmeid uurimusi:
- Näiteks ühest Pisa uuringust tuleb välja, et 15-aastastest poistest 48% tahavad tulevikus töötada erialadel, mis on seaotud reaalaladega, kuid sama vanadest tüdrukutest ainult 22% tahab samal alal töötada.
- Reaalalade bakalaureuse ja magistriõppes on palju naisi, kuid doktoriõppesse jõuab neis väga väike osa ja teadust tegema veel väiksem osa.
- Euroopas elavates tüdrukutes hakkab tekkima huvi loodusteaduste vastu umbes 11-12-aastaselt.
- Alloleval graafikul on märgitud faktorid, mis mõjutavad seda, et tüdrukutes tekiks tehnoloogiahuvi.
- Siniste joontega on märgitud need asjad, mille mõju on tugev (loovus, päriselus rakendamine, sõprade heakskiit, naissoost eeskujud, praktilised kogemused ja harjutused);
- kollasega on need faktorid, mille mõju on keskmine (vanemate toetus);
- punasega - nõrk mõju (naissoost õpetajad);
- hall - üldse ei mõjuta (vanemate karjäär, meessoost õpetajad, meessoost isikute edulood, meestekeskne ühiskond)
Täitsa juhuslikult jõudsime Barcelona Katedraali juurde - see on gooti stiilis kirik, mis ehitati 13.-15.saj. Kui eile nähtud Sagrada Familia mõjub kaugelt vaadates võimas, siis Barcelona katedraal mõjub võimas ka lähedalt vaadates. Seal kõrval ja sees seistes tunned ennast ikka väga väikesena.
Ciutadella pargis saime aru, kui palju soojemal maal me oleme - muru oli nii rohe-roheline ja igal pool õitsesid lilled.
Barcelonas on ka oma Triumfi kaar, see ehitati 1888.a maailma näituse jaoks.
Ciutadella pargi ja Triumfi kaare vahel on päris suur ala jalakäijatele. Siit hakkasime tagasi oma hotelli poole kõndima.
3. päev (23.märts)
Täna läheme oma kursuse raames teadusmuuseumisse. STEM õppe üks oluline osa on õppimine väljaspool kooliruume - õuesõpe, teadusasutuste ja muuseumide külastamine jms.
Kuna me kõik koos läheme, siis täna on esimene kord, kui me sõidame ühistranspordiga - täpsemalt metrooga. Meie arvates on ühistransport nõrkadele - kaugel see muuseum ikka on... umbes 4 km. Aga kollektiivi huvides, eks me siis läheme. Ühe tunni pilet maksab 2,4€ ja selle saab osta piletiautomaadist - maksta saab nii sularahas kui kaardiga. Mind üllatab kui kõrgel on metroo (Stockholmis ja Peterburis tuleb ikka sügavale maa alla sõita treppidega).
Teadusmuuseum CosmoCaixa koosneb mitmest eksposistsioonist - Antarktika uurimine, päikesesüsteem ja päike, mehaanika, arheoloogia, amasoonase vihmamets ja planetaarium.
Muuseumi esimeseks eksponaadiks on 21m kõrgune Brasiilia vihmametsa puu, mille ümber spiraalis läheb üles kaldtee. Sellisest aukudega puust sai inspiratsiooni arhitekt Gaudi Sagrada Familia katedraali tornide loomisel.
Päikese ekspositsioonis jäi mulle esimesena silma Stonehenge'i makett. Selle juures sai vaadata, kuidas päike liigub talvisel, kevadisel, suvisel ja sügisesel pööripäeval. Eriti huvitav oli näha, et talvise pööripäeva tõusev päike paistab samalt sirgelt, kui suvise pööripäeva loojuv päike. Selgituseks panen siia juurde pildid.
Mehaanika ekspositsioon on pisut sarnane meie Ahhaa keskusega - seal saab ise teha läbi erinevaid katseid, vaadelda ja uurida.
Arheoloogia ekspositsioonis olid dinosauruste luud ja muud kivistised.
Amasoonase vihmametsa jaoks on suur klaaskasvuhoone. Alumises osas on akvaariumid kaladele ja kilpkonnadele, üleval pool (taimede vahel) saab kõndida.
See kõik on nii huvitav, et meie Pillega veedame seal ligi 4 tundi ja ikkagi kõik ei saanud vaadatud.
Kui muuseumist välja tuleme ja linna kaarti uurime, siis näeme, et meile üsna lähedal on Güelli park. Egas midagi - seame sammud pargi poole.
Õnneks me keerame ühest tänavast pisut hiljem ära, kui GoogleMaps näitab, ja jõuame väga laheda tänavani - täiesti sirge tänav läheb kõigepealt alla ja siis järsult üles. Keset tänavat on kohati eskalaatorid. Esimese eskalaatori jätsin ma vahele - eskalaator on nõrkadele - mina ronin treppidest. Aga järgmisele eskalaatorile astusin juba tänutundega - milline suurepärane mõte paigutada tänavale liikuv trepp.
Park Güell on tegelikult ebaõnnestunud kinnisvara projekt. 20.sajandi esimestel aastatel taheti sinna teha aedlinn. Arhitekt Antoni Gaudilt telliti kinnistu üldplaneering - kõnniteed, sillad, vaateplatvormid. Taristu sai valmis, aga kahjuks ehitati sinna ainult 2 maja. Ühe neist ostis Gaudi ära ja elas seal 1906. aastast kuni oma surmani 1926. aastal.
Hiljem muudeti see piirkond avalikuks pargiks. Praegu on Güelli park üheks Barcelona turismimagnetiks.
Päris võimas - kuidas seda kõike küll tehti ja kuidas üks inimene selliste ideede peale tuleb.
Tulime pargist välja ja vaatasime kaarti - hotellini umbes 5km. No lähme jala, sest täna ei ole ju nagu eriti palju kõndinud.
Kõnnime-kõnnime, kord üks teeb ettepaneku pisut puhata, siis teeb teine ettepaneku natuke tagumikku toetada. Kumbki ei julge kõva häälega välja öelda, et tallad juba täitsa ümarad on ja jalad valutavad. Tahtejõuga vedasime ennast kuidagi hotellini ära ja siis Pille vaatas oma käekella...samme üle 24000.
4. päev (24.märts)
Täna tõi kursuse juhendaja meile näiteid oma tööst STEM projektidega. Kuna juhendaja on algklasside õpetaja, siis kahjuks tema näiteid me oma töös kasutada hästi ei saa, aga huvitav oli ikkagi kuulata ja projektitöödest videoid vaadata.
Pärast jagati meid gruppidesse ja pidime ise ühe projekti välja mõtlema.
- Üks grupp pakkus välja, et õpilased peaksid projekteerima endale maja - joonised tuleb teha AutoCadis, lisaks tuleb teha ka arvutused ehitusmaterjalide kulu kohta.
- Teise grupi idee oli ilmavaatlused ning nende põhjal graafikute joonestamine.
Pärast kursust me otsustasime, et täna me kuhugi kaugele ei lähe - puhkame jalgu.
Meie hotellist umbes 500m kaugusel algab Montjuic'i mägi, kus on asuvad 1992.a. olümpiamängude staadionid. Seal on ka vabaõhumuuseum Hispaania küla (Poble Espanyol). Mäe otsas on ka mitu erinevat muuseumi - kunstimuuseum, arheoloogiamuuseum, olümpiamuuseum. Üsna mere ääres on vana kindlus.
Lootuses näha kuulsaid Montjuic'i purskkaeve asume teele. Kuid kahjuks purskkaevud veel ei tööta. Aga vaade seal asuvale lossile (kunstimuuseum) ja lossi eest linnale on tulemist väärt.
Poble Espanyol (Hispaania küla) on vabaõhumuuseum, mis ehitati 1992.a. olümpiamängude ajaks. Seal on Hispaania erinevatest piirkondadest pärit ehitisi - enamus 16.-17.sajandist pärit. Kui meie vabaõhumuuseum Rocca al Mares on tõesti nagu küla oma madalate palktaredega, siis Poble Espanyol on pigem nagu linn. Kõik majad on kivist ja paljudel on rõdud.
