Töövarjuna Horvaatias

Erasmus+ KA1 haridustöötajate õpiränne. Kaja-Astrid Reiska

13 - 26. oktoobril oli mul suurepärane võimalus viibida töövarjuna Horvaatia väikelinna Rovinji põhikoolis. 

Linnake asub Istria poolsaarel Aadria mere rannikul.  Suvekuudel  turistidest pulbitsev linn oli oktoobri lõpus meeldivalt rahulik. Vanalinna tänavatel seisid poeuste ees igavlevad müüjad ning restoranide teenindajad püüdsid veel sisse meelitada hooaja viimaseid turiste. Õhtuti vanalinnas jalutades kohtas kasse rohkem kui inimesi. Ja kuigi ilmataat oli kinkinud selleks ajaks sooja ning päikselise ilma, olid rannad inimestest tühjad. Puhas ja turvalisena tunduv linnake oli ideaalne paik kahenädalaseks avastusretkeks.

Jurja Dobrile põhikoolis õpib üle 600 õpilase. Sama õppeasutuse alla kuulub ka kaks läheduses asuvat väikest (30-40 õpilasega) küla-algkooli. Ruumipuuduse tõttu on algklasside õppetöö korraldatud kahes vahetuses vaheldumisi: ühel nädalal on 1. ja 3. klassid hommikuses ja  2. ja 4. klassid õhtuses  vahetuses  ja järgmisel  nädalal on vastupidi. 

Klassiruumid seevastu on aga suured ning lastel on ruumi ka liikumiseks. Lisaks on klassides ka mängu- ning lugemisnurk. 

Mul oli võimalus vaadelda erinevate õpetajate tunde 1., 2., 3. ja 4. klassis. Samuti külastasin Rovinjist 10 km kaugusel asuvaid väikseid külakoole Rovinsko Selos ja Bales. 

Suures osas on Horvaatia koolisüsteem meie omaga üsna sarnane. Õpetajate jutu järgi ongi hariduselu arendamisel rohkesti eeskuju võetud just põhjamaadest. 

Kooli lähevad lapsed 6-aastaselt ning 1. klassis alustavad tähtede ning numbrite õppimisega. Hindeid pannakse alates esimesest klassist. Õppeained on põhimõtteliselt samad nagu meie koolides, kuid suurt rõhku pööratakse koolis võõrkeelte õppimisele, vähem muusikale, kehalisele kasvatusele ja kunstile. 

Juba algklassides alustatakse inglise ja itaalia keele õpingutega, hiljem lisandub ka kolmas võõrkeel. Tunniplaanis on ka soovijatele usuõpetus, mis ei ole kohustuslik õppeaine. 

Mitmed õpetajad kasutasid oma tundides ainetevahelist lõimist, näiteks emakeel läks sujuvalt üle matemaatikaks, või siis muusika ja kunsti tund oli ühendatud üheks tunniks. Lõimimist kasutasid ka suuremate klasside aineõpetajad tehes omavahel koostööd.

Koos 7. klassi õpilastega osalesime Actionboundi äpi abil orienteerumismängus vanalinnas.

Hommikuti ja  õhtuti, vastavalt sellele, kas õppetunnid toimuvad hommikuses või õhtuses vahetuses,  on lastel  võimalus  osaleda nii öelda pikapäevarühma töös, kus tegeldakse loovuse arendamise,  käelise tegevuse ja liikumisega. 

Sattusin õpirändesse ajal, mil Horvaatia koolide õpetajad võitlesid oma elujärje parandamise eest, seetõttu sattus nendele nädalatele mitu streigipäeva ning õppetööd ei toimunud. Nendel päevadel vahetasime õpetajatega mõtteid ning  tutvusin kohaliku elu ja vaatamisväärsustega. 

Pärast koolitunde oli jalgratas hea abivahend ümbritseva looduse avastamiseks.


Vabadel päevadel sai uudistatud ka naabruses asuvaid linnu Poreči ning Pulat. Külastasin ka Baredine kaljukoobast. 

Pula amfiteater

Olm ehk beebidraakon, nagu teda hellitavalt kutsutakse, elab pimedates kaljukoobastes asuvates veekogudes. Mina kohtusin temaga Baredine koopas.

Mis jäi meelde ja hinge?

u  Kogemused erinevatelt õpetajatelt

u  Uued ideed

u  Puhas ja ilus keskkond

u  Soojad ja sõbralikud inimesed

u  Soe lõunamaa päike

u  Rännak iseendasse

u  See miski, mida ei saa sõnades väljendada