Koduteele! (E 30.04)

Ärkasime kell 7.45, panime riidesse, pesime hambad ja suundusime hommikust sööma. Hommikuks olid samad toidud, mis ennegi. Pakkisime asjad ja otsisime üles iga viimsegi soki.

Kogunesime maja ette ja andsime hosteli omanikule tubade võtmed tagasi, tänasime Teda viimast korda ja asusime teele bussijaama poole. Rebisime kottidelt pabersildid, et meie pagas tagasi Zagrebisse ei sõidaks. Bussi oodates saabus meid vastu võtnud horvaatide imetore õpetaja Gordija. Jätsime temaga hüvasti ja ronisime bussi.

Sõit läks väga kiirelt, magasime sügavalt kuna ees ootas pikk ja väsitav reisipäev. Jõudes Rijekasse tegime 5 minutilise pausi, et käia WC-s või osta midagi kosutavat. Buss startis taas ja oli sõitnud mõnikümmend meetrit, kui avastasime, et Joosep oli maha jäänud. Kai teavitas bussijuhti ning suundusime tagasi bussipeatusesse. Seal ootas meie kadunud sõber, kes oli pingelisest olukorrast hirmunud. 

Edasine sõit sujus stressivabalt. Jõudsime probleemideta Zagrebisse. Panime tähele, et tagasisõidul ei läinud mägise maastiku mõjul kõrvad enam nii lukku. Meile tuli vastu õpetaja Vlasta, kellega kohtusime meie reisi esimesel päeval.

Astusime tuttavasse bussijaama, andsime oma pagasi hoiule ning läksime lõunale. Jalutuskäik kestis 5 minutit läbi Zagrebi tänavate. 

Jõudsime Butleri nimelisse restorani. Sisse astudes hämmastas meid restorani hipsterlik stiil. Saime valida Caesari salati ja horvaatiapäraste makaroniplönnide vahel. Viimane oli serveeritud koos lihaga. Magustoiduks olid imemaitsev šokolaadikook, panna cotta ja šokolaadi mousse. 

Kui keha kinnitatud oli meil 45 minutit vaba aega, et linna peal ringi vaadata. Kuna me ei tundnud eriti linna otsustasime minna tagasi bussijaama, kus maitsesime kohalikku jäätist. Kui aeg oli valmis siis liikusime oma pagasi järele. Meid ootas lennujaama viiv buss, kust lõpuks korraliku wifi leidsime. 

Umbes 30 min hiljem olimegi mugavalt Zagrebi modernses lennujaamas, kus bussist väljudes tegime juba meemiks muutuva viimase grupipildi. 

Asusime check-in-i. Pärast turvakontrolli läbimist oli meil aega tutvuda tax-free poodidega, kust saime soetada head ja paremat. Hiljem lennukit oodates jagasime muljeid reisist piltide jms abil. Asusime teele. Maandumisel tervitas meid tugev turbulents, mis mõned nõrganärvilised täiesti endast välja viisid, aga osade jaoks oli see mõnus adrealiinilaks. Piloodid olid tasemel ning maandusime turvaliselt Frankfurdis, tegime neile ka kõva aplausi.

Kuna tulime riigist, kus on rakendatud rangemaid turvameetmeid siis pidime läbima põhjalikuma turvakontrolli kui Tallinnas või Zagrebis. Mõnel meist arvati olevat kotis lõhkeaineid ning teostati põhjalik kontroll. Edasine läks väga libedalt, leidsime üles õige värava. Istusime viimasele lennule ning algas sõit Eesti poole. Kogesime päris tugevat turbulentsi. Oli palju nuttu ja naeru. Kuid lõpuks olime tagasi turvaliselt Eestis ning kõigil oli hea meel taas kodus olla.

Petrik, Pärtel, Georg

Pühapäev - vaba päev (29.04)

Täna oli meie viimane täispäev Krk'is ning igaüks sai sisustada oma aega nii nagu soovis. 

Hommikusöök oli täna hilisem ning peale seda saime igaüks minna oma teed. 

Käidi rannas, linna peal, osteti suveniire, matkati ja puhati. 

Lõunasöök tuli ise leida, mitmed käisid linna parimat kebabi söömas. 

Õhtul hakkasime kohvreid pakkima. Õhtusöögil tänasime hosteli peremeest meeldiva vastuvõtu ja Piiat meid projekti kaasamise eest. 

Peale õhtusööki hakkas kohale jõudma tõsiasi, et meie reis hakkab peagi lõppema. Meil oli siin väga tore. 

Või nagu Kai ütles: "Everything was very super except we are missing some toiletpaper".

Karin, Ande ja Carmen

Viies päev - klaasimuuseum, mereorel ja suvealguse avapidu rannas

Tänane päev hakkas väga varakult, sest juba 7.15 seadsime sammud linna Zadar. Ees ootas pikk bussisõit, mille sisse mahtusid väike uinak ja mitmed peatused. 

Esimene sihtkoht linnas oli Museum Of Ancient Glass ehk klaasimuuseum. Seal tehti meile ekskursioon ja näidati klaasist kannu tegemist. Lisaks oli meil väga tubli giid, kes andis esimest korda inglise keeles ekskursiooni.

Peale muuseumit viisid ekskursiooni läbi noored meievanuselised giidid, kes viisid meid linna eripaikadesse.

Järgmisena suundusime mereäärde, kus nägime suurt päikesesüsteemi ning lainete toimel töötavat mereorelit. Mida suuremad lained on, seda uhkem muusika mängib. 

Pildil on oreli viled, millest hääl välja tuli.

Päikesesüsteemi osad kuni Maani.

Õpetaja Kai jagas nippe, kuidas pimedas üksi koju minnes end julgemalt tunda. Nimelt tegi tema koolipõlves nii, et hoidis igaks juhuks koduvõtmeid nukkide vahel, juhuks, kui keegi peaks kallale tulema.

Olles juba kaua linna peal ringi rännanud saime lõpuks sööma minna. Lõunasöögiks pakuti nii kana kui kala ning samuti ka magustoitu,  milleks olid toorjuustukook ja panna cotta. Toit maitses väga hästi ja kõhud said täis.

Peale sööki oli meil vaba aeg, mille jooksul oli võimalus käia rannas või vaadata linna ja osta endale koju suveniire. Seejärel istusime bussi ja sõitsime Krk'i saarele tagasi, kus ootas meid isuäratav õhtusöök. Peale õhtusööki läksime rannas toimuvale peole, kus sai kuulata omapärast muusikat ja nautida vaadet merele.

Elina ja Mariliis

Päiksepaisteline päev Baškas ja saarel ringi tuuritades

Päev algas hommikusöögiga, kus sai söögiks samu asju, mis eelnevatel hommikutel. Seejärel suundusime grupiga bussijaama, kus buss viis meid ringreisile Baška linnakesse.

Peatusime Baška linnas, kus hakati järjest näitama glagoliitilise tähestiku monumente. Esimeseks täheks näidati meile tähte “A”, mis meenutab veidi maasse löödud kahvlit. Monumendi juurde jōudes jagati meile infovoldikud, kuhu sai joonistada iga tâhe juurde vastava tähe. 

Tegu on projektiga, mille käigus püstitati iga tähe skulptuurid. Skultpuurid paiknevad piirkonnas laiali ja neid saab läbida tähistatud raja abil.

Külastasime St. Lucy kirikut Jurandvoris, kus ees oli järgmine monument, täheks oli S. Giidiks oli mees, kellel oli lahe pusa seljas. Kirikus näidati meile Baška tahvlit ja tutvustati selle ajalugu ja tähtust Horvaatia rahvale. 

Kirikus tutvusime nende keele ajalooga ning glagoliitilise tähestikuga. Kõik monumendid olevat pühendatud erinevate Horvaatia linnade auks. Kuna väljas lõõskas väga soe päike, oli kirikus olek väga jahutav. 

Järgnes lühike bussisõit, mis möödus muusika saatel. Sihtkohta Baškasse jõudes kõndisime kitsastel tänavatel. Giidi sõnul olid tänavad kitsad, et mees ja eesel mahuksid kõrvuti kõndima ning et mees saaks eeslist kinni hoida. Majad ise olid kivist ja väikeste akentega, et kaitsta augustikuise 40 kraadise palavuse eest. See pidavat olema parem lahendus kui konditsioneeriga maja. 

Järgnesime sadamasse, kus oli laguunsinine vesi. Eile oli olnud tugev Bura tuul, mis tõi helesinise vee tumeda asemele.

Seal sõime ka lõunasööki - oli valida kana, liha või pitsa. Peale söömist oli vaba aeg, mida kasutasime ära suveniire ostes ja rannas päevitades. Julgemad läksid ka ujuma. 

Olles saanud kauni jume nahale (kes põles ära, kes mitte), sõitsime Vrbniku linna, mis oli horvaatia võõrustajaklassi Miriami kodulinn. Linn elatub peamiselt viinamarjaistandustest, igal perel on oma istandus. Piirkonnas valmitatakse väga tuntud valget veini.

Seal läbisime väidetavalt maailma kitsaimat tänava vahekäiku. Vrbnikus saime käia ka kohalikus suveniiri poes, kus oli võimalus osta näiteks väga populaarset kohalikku viigimarja moosi või maiustusi.

Järgnes muusika saatel bussisõit koju. Mareikel õnnestus unustada oma telefon bussi. 

Vabal ajal saime jällegi käia rannas, vanalinnas ning poes. Õhtusöögiks oli kiidetud kalmaar ning liha, koos friikartulitega. Peale seda sai veedetud aega end after-suniga kreemitades ning toreda päeva üle muljetades. 

Valmistume minema varakult magama, sest homme on tavapärasest varem äratus (Hommikusöök kl 6:45!!) ning tulekul pikk ja seiklusrikas päev.

Merilyn, Kaileen and Liisa

Vana-slaavi tähestik ja kõrged kaljunukid (N.26.04)

Neljapäevane koolipäev algas varakult. Nagu me kõik teame, on aju töötamiseks vaja süüa. Hommikusöögiks oli vana hea singi võiku ja Nutella võiku. Keha ja vaim kosutust saanud, alustasime rännakut kooli, et läbi mänguliste tegevuste õppida horvaatia keelt. Samuti pidime meie õpetama neile eesti keelt. Selle teekonna tegi erilisemaks see, et pidime kooli minema omapead... saime hästi hakkama.

Kohal tervitasid meid horvaatia sõpsid ja õpsid. J

Esimeseks õpetasid õpilased meile vana slaavi tähestiku. 

Õppisime tähed ükshaaval selgeks ning kirjutasime oma nimed selles tähestikus paberile.

Saime ka igaüks postkaardi, millele saime õpitud tähtedega oma perele tervituse kirjutada. 

Järgnes meie õpetamise kord, millega alustas Siim, kus ta õpetas horvaatlastele täpitähti. Õppetöö huvitamaks tegemiseks viisime selle läbi mänguliselt. Iga horvaatia õpilane sai küsida meilt eesti keelseid väljendeid ning seeläbi saime rohkem üksteisega suhelda. Klassikaaslaste tehtud Kahoot’i kaudu said ka nad lähemalt tutavaks Eesti kultuuriga.

Peale lühikest pausi asusime õppima sõlmi. Krk'lane on rannikurahvas ja pea igal perel on oma paat või laev. Seepärast on loomulik, et osatakse sõlmi siduda. Meile õpetati kolme sõlme tegemist, sh päästesõlme sidumist oma keha kõlge. Sannal oli asi selge ning näitas klassi ees oma oskusi. Seejärel saime meisterdada sõbrapaela-käevõru, kasutades õpitud sõlmi.

Järgmisena võtsime klassiga suuna restorani Torkuli. Seal meile serveeriti friikartuleid ja paneeritud kana. Desserdiks pakuti meile õunakooki. See maitses kõigile.

Restoranis oli väga huvitav sisekujundus ja nägi välja väga esinduslik välja.

Peale lõunat anti meile vaba aeg, enamus tegid aega parajaks vees supeldes, mis oli väga värskendav arvestades, et väljas oli 26c sooja. Leidsime klassiga ca 4m kõrguse kalju, kuhu oli rajatud vettehüppe platform. Julgemad hüppasid alla. Joosep ja Sanna võtsid enamus hüppeid kaadrisse. 

Oleme päikest saanud - kel nina punane, kel selg põlenud. Ohtralt on kulunud õpetajate päikesekreemi ning after-sun kreemi.

Päeva lõpetasime õhtusöögiga oma ööbimis kohas Maritim. Igal õhtul ootab meid õhtusöök, täna pakuti meile friikartuleid, paneeritud kala, kana seenekastmes ja ahjukartuleid juurviljadega. See oli lõpp tänasele päevale ja me jääme ootama homset saare ringreisi. 

Autorid Joosep, Nikolai, Raigo ja Anri