Muuseumitunnid templites (28.02)

28. veebruar

Meie tänane päev algas raske õppetööga. Tuli ette valmistada muuseumitund, mis oleks õpilastele huvitav, tõmbaks tähelepanu, oleks õpetlik ning laseks avastada ja järeldada. Meid jagati gruppidesse. Iga grupp sai ühe Vana-Kreeka legendi, mille põhjal tuli ülesanne vormistada. Seejärel algas läbimäng. Esmalt jagas iga grupp nn soojendusülesanded huvi äratamiseks.

Lõunast sõitsime Akropolile. Akropol on Ateena keskel olev küngas, mida kasutati juba ammu ohvripaigana, kuid mis oma hiilguse saavutas riigimees Periklese ajal. Siis ehitati sinna Ateena Mereliidu rahadega templid  tarkusejumalanna Athenale (Parthenon ja Erechteion) ja võidujumalanna Nikele.

Parthenon oli neist suurim ja uhkeim. Värviliste sammaste, kujude ja reljeefidega, ühtpidi kaheksa sammast, teistpidi 17. templi autoriks kuulus Vana- Kreeka arhitekt Pheidias. Kesksel kohal seisis uhke ja kullatud Athena kuju. Aja jooksul on näinud paremaid ja kehvemaid päevi. Parthenonis toimusid kunagi väga pidulikud usutalitused, kristluse tulles ehitati see ümber kirikuks, moslemid tegid sinna mošee, 17. sajandil kasutati püssirohu hoidlana. Viimane kahjustas uhket ehitist enim, sest püssirohi plahvatas ja paiskas ehitise sisemuse segamini. 19.sajandil viisid britid veel säilinud kunstiteosed Inglismaale ja pole neid Kreekale siiani tagastanud.

Erechteioni tempel on peaaegu hävinud, alles vaid väike ruum ja selle katust hoidvad karüatiidid (kaunid naisekujud). Akropoli jalamil on suur amfiteater, kus ka eestlastel olnud au esineda. 

Künkalt avaneb lummav vaade linnale. Ükski maja linnas ei tohi olla kõrgem kui seitse korrust, et kaasaeg ei varjutaks Akropoli ilu.

Osa Parthenoni ilust on säilitatud Akropoli muuseumis, mis asub pisut eemal. Uus ja suur hoone, mille vaatamiseks jäi liiga vähe aega. Seal tuligi meil anda muuseumitund. Meie grupi legend jutustas  Athena ja Poseidoni tülist Ateena linna pärast, aga sellest ei kirjuta. Uurige ise, kes on Athena, kes on Poseidon ja miks nad tülitsesid? Millise valiku oleksid teinud, kui oleksid ateenlaste kuningas?

Kahjuks jäi vähe aega muuseumi vaatamiseks, sest ees ootas sõit Sounionisse, kus kunagi oli jumal Poseidoni tempel. Ateenlased ehitasid selle kompensatsiooniks, et vaigistada Poseidoni viha. Tee sinna kulges mööda rannikut ja oli omaette elamuseks.

Kreeklaste seas levib legend, et inglise luuletaja George Gordon Byron (1788-1824) olevat kraapinud oma nime ühele templi sambale. Kogu grupp tormas autogrammi otsima ja leidsime ka. See oli päeva parim osa, me saime vägeva elamuse!

Selline oli meie tänane päev.

Ateenlaste kohtumaja (vundamendist pole kaugemale jõutud)

Amfiteater Akropoli jalamil

Panthenon

Tagaplaanil Ateena akropoli uus muuseum

Erechteioni tempel

Sina ja mina

Poseidoni tempel Sounionis

Kes on pildil?

Päike loojub Egeuse merre

Ateena - Maailm on meie klassiruum (25.02-27.02)

25. veebruar

Hommikul asusid Tallinnast teele kaks reisiselli. Ees ootas pikk lend Tallinnast Münchenisse, sealt Ateenasse ja lõpuks Pireusesse. Lend läks hästi ja nüüd ootamas põnev koolitusnädal.  Ateena on  Euroopa kultuuri häll. Linnas ja tema eeslinnades elab üsna suur osa Kreeka rahvastikust - 2 miljonit inimest. Siin on palju ühesuguseid maju, mäenõlvadel kasvavad oliivipuud ja tänavaid ääristavad mandariinipuud. Viimaste viljad kogutakse kokku ja tehakse marmelaadiks. Siin on soe, pluss 17, aga kreeklastel on talv ja vilets ilm. Kui Ateenas vihma sajab, on see katastroof, liiklus seisab, elu seisab.

Pireus, kus me peatume on Ateena eeslinn. Kunagi oli kaks eraldi linna- Ateena ja Pireus,  aja jooksul kasvasid ühte. Pireus on sadamalinn, ülikoolilinn. Siin elab umbes 200 000 inimest.

Ateena panoraam

26. veebruar

Täna oli loengupäev. Õppisime, kuidas muuta muuseumitund huvitavaks, kuidas panna noored muuseume armastama. Avastamine on muuseumiõppe võtmesõna. Neli asja, mis teevad muuseumi külastajale põnevaks: saab puudutada, tunnetada, reageerida ja  seostada endaga. Tänapäeval ei piisa ainult eemalt vaatamisest, tänapäeva inimene tahab kogemust. Meile anti kodune ülesanne. Nädala jooksul tuleb kõike vaadata, puudutada ja ahmida endasse, teha märkmeid ja kirjeldada oma emotsioone. Ülesanded käes, läksime Pireust avastama. Põnev.

Kell seitse õhtul oli õhtusöök kogu grupile. Saime maitsta erinevaid mereande ja  Kreeka rahvustoite. Saime omavahel tuttavaks ning rääkida maast ja ilmast (otseses mõttes). Koolitusel osaleb kaks rootslast, neli leedulast, taanlane, Küprose kreeklane, hispaanlane ja kolm eestlast. Südaööl jalutasime sadamas.

Pireus sadam

Kaugelt paistab kuulus Ateena akropol

Te mäletate, aga minul on

27. veebruar

Täna oli jälle tore päev. Nägime Kreeka rahvusraamatukogu, rahvusooperit, vaatasime pilvepiirilt alla Ateenale.

Rahvusraamatukogu oli nii uus, et seda pole veel jõutud kasutusele võtta. Kreeklasedki tulid alles suurte gruppidena oma uut imet kaema. Suur on see tõesti ja modernne.Viis korrust, mis raamatuid paksult täis, aga ooperimajale jääb alla. Ooperimaja on tõesti vägev. See valmis 2016. aastal. Suur saal, kus on iga detail läbi mõeldud, mitte midagi pole jäetud juhuse hooleks. Värvid, ehitusmaterjalid, toolid, prožektorid, tõlkemonitorid, absoluutselt kõik paigas. Meenutab amfiteatrit ja milline akustika! Harjutusruumidki on helikindlad, avarad ja mugavad. Küll oleks tore, kui saaks pakkida selle maja kaasa ja tuua Eestisse Estoniale kingituseks.

Pärastlõunal külastasime merikilpkonnade varjupaika. Seal tehakse vabatahtlikena palju tööd, et päästa neid haruldasi loomakesi. Emaskilpkonnad käivad munemas ainult Zakynthose saarel, kuigi Kreekal on palju saari. Igast tuhandest merikilpkonnast saab täiskasvanuks ainult üks. Täiskasvanud merikilpkonnal (umbes 20- aastane) on looduses vaenlasi vähe. Kõige suurem vaenlane on inimene, kes oma kalapaadiga teda vigastab või risustab merd. Vabatahtlikuna võib töötada igaüks, kes 16 aastat vana ja saab olla vähemalt ühe kuu merikilpkonnade päralt. Kohalikud noored käivad taskuraha eest mune valvamas ja imeväikseid kilpkonnalapsi merre aitamas. Iga abikäsi on teretulnud.

Kreeka Rahvusraamatukogu

Kreeka Rahvusraamatukogu

Rahvusooperi viiendal rõdul

Rahvusooperi esireas

Siin harjutavad sümfoonikud

Minimalistlik SNFCC

Kõik, mida kilpkonnad kahjuks sisse söövad

Üks patsientidest