Käisin enda esimesel Erasmus+ koolitusel Horvaatias, Splitis. Koolitus leidis aset 20.-26.jaanuaril ning teemaks oli jätkusuutlikkus hariduses (tutvumine "rohelise elustiiliga").
1.päev
Päev algas väga vara- nimelt väljus lennuk varahommikul, seega olin eelneval õhtul endale broneerinud toa ühes Airbnb korteris Tallinnas. Vahemaandumine oli Frankfurdis ning kestis pea 4 tundi. Õnneks olin jätnud oma ettekande (mida pidin mõne päeva pärast kursusekaaslastele ette kandma) tegemata, seega sain aega selle jaoks kasutada.
Spliti lennujaama jõudes olin positiivselt üllatunud - õues paistis päike ning oli ka mõni kraad sooja, erinevalt Eestist, kus oli umbes 15 miinuskraadi. Väikese mikrobussiga sain lennujaamast Spliti kesklinna (ca 30 minutit sõitu) ning väikese jalutuskäigu kaugusel oligi minu ööbimiskoht. Korter oli väga hubane ja mõnus - magamistuba ning avatud köögiga suur tuba. Kuna Splitis väga tihti temperatuurid alla nulli ei lange, siis korteri ainsateks küttekehadeks oli õhksoojuspump suures toas ning elektriradiaator magamistoas. Minu, kui soojalembese inimese jaoks oli elektriradiaator elupäästja.
Kell 17.30 algas tervitusüritus, kus tutvusime koolituse läbiviijaga ning teiste osalistega. Kokku osales koolitusel kolm eestlast (peale minu veel kaks naist ühest Tallinna lasteaiast), kolm itaallast, üks sakslane ning kaks õpetajat rootsist (kellest üks oli rahvuselt hoopis kanadalane). Üritusel saime maitsta kohalikke jooke ning ühte kohalikku traditsioonilist spinati-küüslaugupirukat, mille oli valmistanud programmi läbiviija sõbra ema. See oli veel soe ja lihtsalt ülimaitsev! Sellel üritusel tuli teha endast ka väike Powerpointi esitlus, et kõik osalejad üksteist paremini tundma õpiksid.
2.päev
Teisel päeval oli meil üheks teemaks positiivse atmosfääri loomine klassiruumis. Arutasime, milline on hea tund, hea õpetaja ning mida teha, et õpilastel oleks tunnis tore. Programmi peamiseks läbiviijaks oli mees nimega Dario, kes oli äärmiselt positiivne, lõbus, naljakas ja üleüldiselt heas mõttes meeldejääv. Temaga kohtusime iga päev vähemalt ühes tunnis.
Pärastlõunal tutvusime ühe teise koolitajaga, kelleks oli doktorantuuris töötav Ivana. Tegime sissejuhatuse jätkusuutlikkusse. Tutvusime teemaga ning saime teada, millised on Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu teemad ning eesmärgid aastaks 2030.
Tol õhtul oli meil ka ekskursioon Spliti vanalinnas, mis oli lihtsalt imeline! Uskumatu, kui palju vanu hooneid, mis on ehtitatud erinevatel perioodidel, mõned neist umbes tuhat aastat vanad ja endiselt üpris hästi säilinud, kuna Spliti linnaruumi ei ole ükski sõda väga mõjutanud.
3.päev
Kolmadal päeval kogunesime ning läksime ühte kohalikku kutsekooli. Seal tutvustati meile koolimaja ning Horvaatia haridussüseemi. Haridussüsteem on seal meie omast veidike erinev, nimelt on seal neil alusharidus kaheksa klassi ja edasi saavad õpilased valida, kas lähevad kutsekooli või gümnaasiumi (õpe neli aastat). Tunnid kestsid 45 minutit nagu meilgi, vaheaeg kestab samuti pea terve suve erinevalt näiteks sakslastest, kellel kestab suvevaheaeg vaid 6 nädalat.
Pärast lõunat oli meil taaskord tund Ivanaga, kellega jätkasime jätkusuutlikkuse teemadega. Selleks päevaks oli meil vaja koostada ettekanne jätkusuutlikkusest enda koolis. Kuna olen Kuusalu Keskkoolis veel küllaltki uus õpetaja, siis konsulteerisin selles osas Kristi Danjukiga ehk haldusjuhiga. Tema andis mulle väga palju kasulikku infot.
Näiteks panin kirja, et:
1) prügi sorteeritakse nii õpilaste poolt (erinevad prügikastid klassides ja koridorides), kui ka sööklas (toidujäätmed eraldi).
2) mitmes kohas (nt täpitiiva tualettides) on automaatselt sisse- ja väljalülituvad tuled.
3) ventilatsioon toimib kellaajaliselt. Hakkab tööle kell 8.00 ning lülitub välja kell 20.00, nädalavahetuseti ei tööta.
4) vesi tuleb katlamajast, muidu on koolil gaasiküte, aga hädaolukordadeks ka diiselküte.
5) led valgus (keskkonnasõbralikum)
6) koolibuss (keskkonnasõbralikum, kui igaühel autoga tulla). Paljud liiguvad ka jala või jalgrattaga.
7) valamute juures korduvkasutatavad kätekuivatusrätikud
8) koolivorm ja selle aktiivne järelturg
9) päikesepaneelid - katavad suvisel ajal kogu tarbimise
jne.
Teised kursusel osalejad mainisid, et minu ettekannet oli väga põnev kuulata ja Ivana tõi välja, et oleme keskkonna mõttes tõesti väga jätkusuutlik kool.
Õhtupoolik oli meil vaba ning käisime grupiga väljas söömas ning mere ääres kohalikku atmosfääri nautimas.
4.päev
Neljandal päeval toimusid meil Ivanaga mitmed praktilised tunnid. Näiteks tegime lihtsate vahenditega läbi katseid kasvuhooneefekti, happevihmade, kasvuhoonegaaside ning merejää sulamise kohta. Teemad olid väga põnevad ning mulle väga meeldis, et sai uusi ideid praktiliste tundide läbiviimiseks koolis. Tegime läbi ka mõned keskkonnateemalised töölehed ning vaatasime ühte lastele mõeldud videod osoonikihi hõrenemisest (Ozzy Ozone).
Päeva teises pooles ootas meid ees ekskursioon ühte väga vanasse ja kaunisse linna Trogiri. Linn oli väga hästi säilinud ning oli ajalooliselt väga põnev. Linn asus saare peal ning saarele ja sealt ära sai üle sildade sõites.
5.päev
Viiendal päeval oli meil ekskursioon (selle eest tuli mul ise maksta) Krka rahvusparki. See on siis rahvuspark, mis on tuntud oma imeilusate jugade poolest. Rahvuspargi ilu on võimatu sõnadesse panna, seega lisan sellest lihtsalt pilte.
Lõunat sõime kohalikus söögikohas, kus pakuti meile vaagnate peal praekartulit (just nagu minu ema kodus teeb!), lisaks grillitud köögivilju, ja meeletult palju erinevaid grillitud lihasid. Minu lemmikuks osutusid mõnel eelneval päeval proovitud cevapcicid, mis on grillitud piklikud hakklihavorstikesed, mis on tehtud sea-, veise- ja lambalihast.
Pärast lõunasööki sõitsime veel ühte iidsesse linna Šibeniki, mis oli õhtusel ajal super ilus. Seal tehti meile ekskursiooni ning saime külastada neid väheseid poode, mis veel lahti olid.
6.päev
Kuues päev algas jalutuskäiguga rannaäärses piirkonnas. Seda õppekäiku viis läbi Vesna, kes on kohalikus koolis bioloogia õpetaja. Ta jagas mitmeid nõuandeid ning töölehti selle kohta, kuidas veekogude ääres ning üldse looduses tunde läbi viia. Ta õpetas, kuidas ennast ümbritsevast loodust märgata ning vaatlusobjekte koguda ja uurida. Saime rannas ka vaba aega ringi jalutamiseks.
Õhtul saime kokku ühes teatrihoone baaris, kus lõime klaase kokku, lobisesime niisama ning rääkisime sellest, mis meile selle kursuse juures enim meeldinud on. Omalt poolt ütlesin, et raske on välja tuua midagi, mis meeldis, kuna atmosfäär Splitis oli lihtsalt suurepärane ja mulle meeldis kõik selle linna ja programmi juures. Üks tõrvatilk aga oli siiski, nimelt on Horvaatias lubatud kohvikutes ja baarides suitsetada (pidi olema nii, et kui kohas pakutakse toitu, siis ei tohi seal suitsu teha, aga minu meelest tehti kohvikutes seda siiski). Dario ütles mulle seepeale, et mõned aastad tagasi võeti vastu seadus, et enam ei tohi kohvikute ja baaride siseruumides suitsu teha, aga kuna baaridesse, kes seadusi jälgisid väga inimesi enam ei tulnud ning Horvaatia majandus kannatas selle perioodi ajal palju, siis võeti see seadus maha, et inimesed jälle siseruumides suitsu saaksid teha. Suitsetajatel pidi Horvaatias suur võim olema :)
7.päev
Viimasel päeval kohtusime selleks, et teha kursusel läbitud teemadest kokkuvõte. Dario oli meie jaoks teinud Goosechase appi abil ühe mängu, kus pidime iga läbitud teema kohta grupis ühe ülesande lahendama. Meid jagati kaheks grupiks ning pidime ühe telefoni abil tegema kas ühe pildi või lühikese 30-sekundilise video olenevalt sellest, mis oli ülesanne. See oli väga lõbus, kuna pidime kasutama enda loovust ning meie grupil valmisid väga naljakad videod ja asjalikud pildid. Pärast kahte tundi ülesannete tegemist läksime tagasi kogunemiskohta, kus vaatasime nii enda kui teise grupi pilte ja videosid.
Enne lõunat saime pidulikult kätte ka oma kursuse tunnistused. Kallistasime ja jätsime hüvasti. Oli väga kurb, et kursus lõpes, kuna Splitis oli meeletult tore ning mõningaid inimesi jäin tõesti igatsema. Edasi liikusin juba lennujaama ning sealt tagasi koju.
