Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education

 

Koolitus “Art as Therapy: Self-Expression and Special Needs in Art Education”

Roomas 21.10-28.10.2023 

Osalesid: Margit Krönström, Raili Randmaa, Kaidi Kuur

1. Päev 22. oktoober

Esimene päev oli täis ootusärevust ja elevust. Startisime laupäeval Tallinnast ja jõudsime öösel Rooma. Ööbimiskoht oli ootamatult luksuslik, nagu ka nimi ütleb Giglio Luxury Apartment. Tundub, et meil oli õnne, sest teised ööbimiskohad olid juba hõivatud.

Esimene päev Roomas oli vaba. Kohe hommikul võtsime plaani, et läheme linnaga tutvuma, sest teistel päevale oleme koolitusel. Õnneks on meil vaid 12 minutit jalutada, et jõuda metroo peatusesse. Kolme päeva metroo pilet ostetud ja olimegi teel kesklinna. Rooma, siit me tuleme! Esimene peatus oli Termini. Metroost välja tulles avastasime, et tibutab. Võtsime suuna Trevi purskkaevu ja Panteoni suunas. Jalutades hakkas aina rohkem sadama ning jäime ühe suure hoone alla vihma lõppu ootama. Tutvusime sel ajal kaardiga, et näeksime, kus suunas on mõistlikum liikuda. Samal hetkel küsis keegi kõrvalt eesti keeles, et kas meil oleks abi vaja. Üks härrasmees ja daam olid samuti hoone alla varju tulnud ning tundub, et maailm on väike. Härra oli veel nii lahke, et tõi meile lisaks paberist kaardi ja andis täpsed juhised. Uskumatu, kuid tõsi.

Seejärel liikusime edasi ning esimene peatus Trevi purskkaev. Purskkaev oli suurem ja võimsam kui pildil tundus, kuid rahvamass oli nii meeletu, et me ei saanudki münti purskkaevu visata.

 Olin teinud ka eeltööd ning võtnud kaasa Itaalia teejuhi, kus oli soovituseks külastada läheduses asuvat jäätisekohvikut. Kohalikud jäätised on imemaitsvad ning heaks puhkuseks.

Järgmine peatus Panteon. Olime kuulnud, et Panteoni pääsemiseks soovitatakse pilet internetist ette osta, sest niisama on sissepääs peaaegu võimatu. Seda tegimegi. Kohale minnes avastasime, et internetipiletite järjekord on äärmiselt pikk. Ümber purskkaevu… Ja kui jõudsime lõpuks sissepääsu ette, siis öeldi, et oleksime pidanud läbi käima ühest väikesest poest, kust saame paberist pileti. Nii tegime, läksime otsima, kust saaksime piletit. Lõpuks kui tagasi jõudsime, nägimegi oma silmaga, kuidas Panteon seest välja näeb. Uhke, kas pole!

Selleks ajaks oli klõpsutanud oma telefoni aku peaaegu tühjaks. Mis tähendas, et hakkasime sisetunde järgi mööda linna käima. Kas pole põnev seiklus. Jõudsime käia veel Hispaania treppide juures, mäest üleval Medici villa juures ja seejärel suundusime metroo peatuse poole. Kuigi jõudsime vahepeal veel pool linna ära näha. Ja muidugi Veneetsia väljak ja Vittoriano muuseum. See oli selle päeva parim hetk! Uskumatult kaunis ja võimas. See õhkkond oli tõeliselt uhke.

Soovitus! Võimalusel liigu palju jala. Jalutades näeb rohkem linna ja vahel satud põnevatesse seiklustesse. Meie jalutasime kesklinna risti ja rästi läbi.

2. Päev 23. oktoober

Hommikul oli meil aega, et tutvuda „kodukandiga“. Külastasime juhuslikult ühte kirikut ja jalutasime mööda San Paolost. Sõime ka kohalikus kohvikus ning suundusime koolitusele.

KOOLITUS

Esimene kohtumine. Tutvumiseks tegi koolitaja Angelica ühe toreda tegevuse. Iga inimene pidi enda nimega koos tegema mõne liigutuse või hääle, mis iseloomustaks teda. Järgnev osaline pidi ütlema enda nime koos eelmiste nimedega. Ühte pidi oli see keeruline, kuid selle järgi sai igast inimesest killukese teada ning oli kohe ühtsem tunne. Muide meie koolitaja käis alati koos kolme kuuse beebiga, kuigi see meid üldse ei seganud, pigem oli tore üht armast beebit imetleda.

Lisaks saime veel ühe ülesande, kus pidime moodustama paarid (võõraga). Iga paar tegi kordamööda intervjuu ning seejärel pidi ta inimest meile tutvustama. Intervjuu sissejuhatuseks tegi ta näiteid, et võime küsida isiklikke ja teistmoodi küsimusi. See oli väga tore ülesanne, sest siis tekkis julgus küsida sügavamaid või siis hoopistükkis pealiskaudseid küsimusi. Igal juhul tekkis igast osalejast esmamulje ning grupp sai nende ülesannetega väga palju lähedasemaks.

Seejärel saime koti täie põnevaid asju, märkmik, brošüürid, pinal jne.

Lisaks tutvustas Angelica meile töövahendeid, mida ta soovitab kasutada. Kasutasime neid ka harjutustes – meie grupi värvid; pilvemured; silmad kinni muusikaga joonistamine. Enamus ülesandeid saime praktiliselt läbi katsetada. See aitas infot paremini meelde jätta ning tajuda, mida võiksid õpilased tunda neid lahendades.

Minu esmamuljed on head ja ootan põnevusega järgmiseid päevi.

Koolitaja andis veel terve nimekirja soovitusi restoranide ja poodide osas. Meie otsustasimegi kohe peale koolitust suunduda poodi. Tegemist on luksusliku toidupoega – Eataly. Taaskord jalutasime läbi linna nii ühtepidi kui ka teistpidi ning sattusime ka armsasse eramajade rajooni. Koju jõudes oli sära silmades ning valu jalgades. Sel öösel magasime väga sügavalt.

3. Päev:   Teisipäev, 24. Oktoober

Teisipäev oli justkui õuesõppe päev. Päikselisel hommikul oli meie kursuse kohtumispaigaks Piazza del Popolo - suurepärane vaatamisväärsus omaette (eriti  peale Rooma metroo tipptunni kogemust). Samas kohtusime ka teise rühmaga, kes paralleelselt meiega kunstiteemalist kursust läbis. Nendega koos oligi meil selle päeva programm ettenähtud.

Suundusime Villa Borghese pargi rohelistele avarustele. Järgnevad paar tundi kulgesid kahe õppejõu juhendamisel  erinevaid  liikumise ja tajuga seotud ülesandeid ja harjutusi tehes. Nende harjutuste käigus saime tuttavamaks uute inimestega teiselt kursuselt, sest tegevused olid peamiselt koos paarilisega. Teatud suhtlemismugavuse ületamist oli, aga mõnusas õhkkonnas ja ümbruses oli kergem. 

Kl 12 –14 külastasime laste muuseumi - avastuskeskust – Museo dei Bambini. Sarnane Eestis Ahhaa keskusega, ent silma paistis kunsti ja loodusteaduse kokku viimine. Spetsiaalsed töötoad:

Pildi “maalimine” ja tsentrifugaaljõud:  

Ka jalgrattal vändates saab imelisi värvilisi pilte luua!

Magneti mõjul maalimine: 

Paberi ümbertöötlemine

Optika ja loovus – varjude, valguse, värviliste elementide abil  loo kujutamine ja jutustamine

Avastamist ja lustimist jätkus seal palju ja täiskasvanutelegi.

Teisipäevane kursuse programm lõppes küll lõunapaiku, kuid meie jätkasime Rooma linna avastamist. Tumedaid pilvi trotsides jalutasime idüllilist Trastevere linnaosa avastama. Peatusime alles siis, kui tugev paduvihm ja äike meid ettejuhtuvasse kohvikusse varjuma sundis. Tormist ilma elasime üle kohvi ja tiramisut nautides. Tagasiteel korterisse kogesime (nagu õppejõud hoiatas), et Roomas ei saa bussiliiklusele loota, metrooga on kindlam.  Kuigi tuli kõndida veel 3 km metroopeatusesse, siis tänu sellele  nägime võimsaid vaateid öötuledes Colosseumile ja teistele antiiksetele vaatamisväärsustele.

Kolmapäev 25. oktoober.   Hommik peale tormi. Topelt-täisvikerkaar üle Rooma linna. Vaade meie majutuse rõdult.

Pool tundi kõndimist ja kursus jätkus koolituspaigas Officine Fotografiches.

Täna oli koolitusel teoreetiline osa erivajaduste ja kunstiõpetuse teemal ning sotsiaalse intelligentsuse ja emotsioonide teemal. Nende juurde ja vahele põimiti praktilisi tegevusi värvide ja joonistustega ning endasse vaatamist ja ka kaaslaste tajumist. Näiteks erivajadustega laste puhul oluline jälgida, et ei oleks üleliigset infot ja esemeid kunstitegevuse alustamisel, juhendamisel ja  vahendite tutvustamisel. Iga osa  pikkamööda tutvustada ja kindlas järjekorras. Juhendaja esitles seda ka meie  praktiliste tegevuste raames.

Lõunapausi veetsime koos Taani kolleegidega ühes pererestoranis. See, mida seal tundsime, nägime, kuulsime ja maitsesime – tunduski väga itaaliapärane!

Pärastlõunal toimus 2-tunnine  jalgsiekskursioon giidiga Colosseumi, Foorumi, Palathoni künka ümbruses kuni Pantheonini. Taas koos kahe kursuse osalejatega. 

Õhtul korterisse tagasi – ikka metrooga.  Oli jälle sammude ja muljete rohke päev. Iga tund oli täiega kasutatud ja iga samm asja eest astutud.

Neljapäev, 26.oktoober.

Koolituspäev algas jälle kokkusaamisega Piazza del Popolo obeliski juures. Selle ovaalse väljaku kujundas 1818. Aastal Napoleoni endine arhitekt Giuseppe Valadier. Platsi keskel olev 24 meetri kõrgune obelisk pärineb Ramses II aegsest Egiptusest. 13. saj. EKr. Augustus tõi selle Rooma ning lasi Circus Maximusele püstitada. Paavst Sixtus V otsustas selle omakorda 1589. Aastal Piazza del Popolo väljakule ümber kolida. 

Aga meie koolitus algas jälle lähedal asuvas Villa Borghese pargis. Seekord olid vabas õhus toimunud harjutused rohkem seotud tähelepanu ja vaatlemisega. Teemaks oligi – kuidas vaadelda kunsti. Tegime frotaaži erinevatest tekstuuridest, proovisime väikese raami abil kadreerimist.

Edasi suundusime Gallery of Modern and Contemporary-sse. Nautisime väga selle muuseumi külastamist. Ekspositsioon oli väga põnev. Kõrvuti olid vanad, erinevatest ajastustest kunstitööd ja väga modernsed kaasaegsed taiesed. Igas saalis oli oma teema. Muuseumis töötasid ka kunstitudengitest vabatahtlikud, kes tegid giiditööd erivajadustega inimestele.

Koolituspäev sai läbi, aga läksime ise veel järgmisse muuseumisse – MAXXI Modern Art –i. See oli väga moderne ja ekspositsioonis oli väga erinevaid kunstiteoseid alustades maalidest ja lõpetades kineetilise kunstiga. Sellega sai meie tihedalt kunsti täis päev läbi.

Reede, 27. oktoober.

Viimane koolituspäev. Olime jälle Officine Fotografiche- s. Päev algas kollaaži tegemisega. Peale kohvipausi köitsime oma koolitusmaterjalid kokku jaapani köiteks. Oli kokkuvõte koolitusest ja tunnistuste kätteandmine.

Tore koolitus oli!

Kuna oli veel õhtuni aega, siis läksime Kaidiga Vatikani. Muuseumisse ja Püha Peetruse kirikusse küll ei saanud (polnud enam pileteid), aga nautisime olemist ühe ruutkilomeetri suurusel Püha Peetruse väljakul, vaadet Püha Peetruse katedraalile, head pitsat tänavakohvikus.

Laupäev, 28. oktoober. Tagasi koju.

Arrivederci Roma!