Kadri ja Kertu õpiränne Lissaboni

COMMUNICATION AND EMPHATY for STRENGTHENING LINKS to SCHOOL

0.päev (20.nov)

Meie reis algas Kuusalust kell 5:15 ja Lissaboni jõudsime läbi Amsterdami kohaliku aja järgi 17:40 (Eesti aja järgi kell 19:40) – kokku olime teel 14 tundi.

Olime küll kole väsinud, aga ka näljased. Läksime õhtusöögile Bairro Alto kvartalisse. See on iidne linnasüda, kus praegu on palju teatreid, klubisid ja baare. Päevavalgel näib pisut väsinud ja vaikne, aga õhtul muutub elavaks.

Umbrohtu kasvanud maja

Meie õpirändega kokku sobiv koht

1.päev (21.nov)

Meie koolituskoht asus hotellist vaid 3-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Meie koolitaja oli portugaallasest inglise keele õpetaja Fernanda. Lisaks meile olid koolitusel vaid Nina ja Kristina Horvaatiast ning Andrea Hispaaniast.

Pärast lühikest sissejuhatust asusime kohe asja kallale – õppima kuidas paremini ja empaatilisemalt suhelda. Lisaks teooriale tegime ka erinevaid harjutusi ja mänge, mida saame ka õpetajatena kasutada oma töös.

Pärast koolitust jäi meil mõned tunnid valget aega, mille kasutasime ära, et külastada Püha Jüri kindlust (Castelo de Sao Jorge). Kindlus asub mäe otsas ja sealt on väga kaunid vaated nii Tejo jõele kui linnale. 

Kindluse õuel jalutasid ringi paabulinnud

Vaade Tejo jõele ja Lissaboni linnale

Kindluse tornis

 

2.päev (22.nov)

Teisel päeval oli teemaks kehakeel ja miimika. See on oluline teema, sest tihti anname oma keha ja näoilmetega edasi rohkem infot, kui sõnadega.

Taas tegime läbi erinevaid harjutusi ja rollimänge. Näiteks meie pidime tegema läbi rollimängu, kus üks oli meili teel vallandatud töötaja ja teine tema ülemus. Samal ajal meie kaasõppurid jälgisid ning tegid tähelepanekuid meie kehakeele kohta.

Pärast koolitust külastasime Lissaboni ühte kõige enam soovitatud vaatamisväärsust – Belemi torni. See kaitsetorn ehitati 16.sajandil keset jõge, kuid pärast 1755. aasta maavärinat muutus jõe säng nii palju, et nüüd asub torn täitsa kalda ääres.

Belemi torn

Jõudsime külastada ka kaarikute muuseumi. See on maailmas ainulaadne, sinna on kogutud 17.-19.sajandist pärit tõllad ja kaarikud.

Kuninglik tõld 18.sajandist

Need 2 ülal olevat tõlda olid kasutuses 1729. aastal, kui Caia jõe kaldal tehti printsesside vahetust. Portugali printsess Maria Barbara pandi mehele Hispaani printsi Fernando'le ja Hispaania printsess Mariana Vitoria pandi mehele Portugali printsi Jose'le. 

Ülemine tõld kuulus Portugali ja alumine tõld Hispaania kuninglikule perele.

3.päev (23.nov)

Koolitusel oli teemaks, kuidas suheldes jälgida oma häält ja miimikat. Harjutasime kuidas tulla toime ärritunud vestluskaaslasega. 

Pärast koolitust võtsime ette järgmised 2 turismiatraktsiooni – Santa Justa lift ja tramm nr.28.

45 meetri kõrgune Santa Justa lift avati 1902.aastal

Vaade lifti vaateplatvormilt. Kaugusest paistab Sao Jorge'i kindlus

Lissaboni linnas sõidab ka tänapäevaseid tramme, kuid vanalinna kitsastele käänulistele tänavatele mahuvad vaid väikesed vanad trammid.

4.päev (24.nov)

Teemaks oli info edastamine ja empaatia. Harjutasime, kuidas esitada häid ja täpseid küsimusi ning kuidas olla aktiivne ja empaatiline kuulaja.

Meie koolitaja näitas sellist videot: Carl Sagan - Pale Blue Dot

Koolituspäeva lõpus andsime tagasisidet.

Kuna jalgpalli MM-l mängis Portugali meeskond, siis otsustasime seda koos kohalikega kuskil pubis vaadata. Sattusime pisikesse söögikohta suure katedraali kõrval. Kultuursete inimestena külastasime loomulikult ka katedraali, seetõttu nägime jalgpalli mängust ainult 2. poolaega. Aga kuna kõik väravad löödi teisel poolajal, siis juubeldasime koos kohalikega, kui Portugal võitis Ghanat 3:2. Jälgisime suurelt ekraanilt Ronaldo miimikat ja kehakeelt, saime koolitusel õpitut kinnistada.

12. sajandist pärit Lissaboni katedraal on Lissaboni vanim kirik

Paljude majade katuse äärel olid sellised ogad, ka katedraali rõdu äärel. Need on paigaldatud selleks, et tuvid ei tuleks sinna istuma.

Pisike restoran, kus elasime kaasa Portugali jalgpallimängule. Meiega koos oli umbes 10 inimest.

Ja kuna olime juba jalgpalli lainel, siis ühes välikohvikus vaatasime ka Brasiilia võidukat mängu Serbia üle ning analüüsisime Neymari ja Richarlisoni omavahelist kommunikatsiooni (läbi kehakeele ja miimika).

5.päev (25.nov)

Ja oligi käes meie koolituse viimane päev.

Esmalt võttis koolitaja kokku meie poolt antud tagasiside ja analüüsis seda.

Siis lendles äkki laest alla mingi pruun asjandus. Kogu meie naiste seltskond muutus väga ärevaks. Koolitaja teatas: „It’s flying cockroach” (See on lendav prussakas) Selle peale muutusime veel ärevamaks - ühtepidi oli huvitav, mis see selline on, aga teisalt sõna prussakas ei kõlanud just meeldivalt. Kõik hakkasid laua alt prussakat otsima. Õnneks Nina astus sellele kogemata peale ja probleem lahenes.

Natuke lömastatud lendav prussakas

Seejärel asusime koolituse lõpuprojekti kallale. Pidime koostama tunnikava, et õpilased saaksid harjutada erinevaid „habits-of-mind” tehnikaid. Meie valisime oma projekti läbivaks tehnikaks „thinking interdependently” ehk siis koostöine mõtlemine.

Pärast projektide esitlemist ning analüüsi saigi meie koolitus läbi. Saime kätte koolitustõendid ja tegime mälestuseks mõned pildid.

Koolitusel osalejad koos tunnistustega

Nädala lõpuks oli ka ilm muutunud päikeseliseks ja me otsustasime teha väljasõidu Sintra linna.

Sintra on väike linnake, mis oli kunagi aadlike hulgas populaarne suvituskoht. Seetõttu asub seal palju suvituslosse. Kuna meil ei olnud palju aega, siis valisime lossikeste hulgast ühe - Quinta da Regaleira.

Selle lossi ümber oli väga huvitav aed koos rohkete väikeste ehitistega.

Quinta da Regaleira loss

Quinta da Regaleira loss

Vaatetorn aias

Selle lossi aias on 2 kaevu, mis on nagu tagurpidi tornid - kaevu seinas on keerdtrepp. Need kaevud on omavahel ühendatud käikudega.

Sügavam kaev ülevalt vaadates

Sama kaev altpoolt vaadates

Kaeve ühendavad käigud

Teine kaev ülevalt vaadates. Ka selle kaev seinas on keerdtrepp.

Suuremaid ja väiksemaid tornikesi on seal aias palju

6.päev (26.nov)

Alustasime tagasiteed päikesepaistelisest 20-kraadisest Lissabonist.

Kolme tunniga, mis kulus Amsterdami lennuks, langes temperatuur 11 kraadi.

Järgneva 2 lennutunniga langes temperatuur veel 10 kraadi, Riias oli -1 kraadi ja lumekirme maas.

Tallinnas ootas meid -4 kraadi ja paks lumi.

Kirjutasid: Kadri ja Kertu

Õpiränne sai teoks tänu Erasmus+ KA1 programmile

Kuusalu Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajate õpiränne Itaaliasse juulis 2022

Sel suvel käisid Kuusalu kooli kehalise kasvatuse õpetajad Maria Trei ja Ingrit Keerma Itaalias rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate seminaril. Nende muljeid ja meenutusi saad lugeda allpool.

  

23. - 29. juulil käisime suurejoonelisel, juba 8. korda toimuval, rahvusvahelisel kehalise kasvatuse õpetajate seminaril Itaalias, Lõuna-Tiroolis väikeses linnas nimega Malles. Seminarist võttis osa ligi 300 kehalise kasvatuse õpetajat/treenerit 20. riigist üle maailma.  

Vastuvõtja oli Malles linna keskkool ja õpetajad ning kõik koolitused toimusid kooli võimlates, välialadel ja linna ujulas ning staadionil. 

Seminaril oli 5 koolituspäeva, igal päeval 6 tundi ja iga tunni puhul sai valida 9 samaaegselt toimuva koolituse vahel. Kokku pakkus koolitustunde 47 treenerit ja juhendajat. 

Kõik tunnid olid praktilised ja intensiivsed. Läbivaks sõnumiks oli mängulisus, kaasamine, motiveerimine, individuaalne ja samm-sammuline arenemine.  

Nädal oli meie endigi jaoks nagu spordilaager, kus olid koos tugev treening, rahvusvaheline seltskond ja imeilusad linnad ja loodus. 

 

Suur tänu Erasmus+ ja Kuusalu Keskkool selle võimaluse eest! Saime uut energiat ja põnevaid ideid, mida meie õpilastele edasi anda.  

 Õpiränne sai teoks tänu Erasmus+ KA1 programmile.

 

2022. a. õpiränne Bolognas

Kuusalu Keskkooli majandusõpetuse õpetaja Kadri Idavain käis 2022.a. suve lõpus Erasmus+ programmi raames Itaalias Bolognas täiendkoolitusel. Järgnevalt tema muljeid ja meenutusi.

Osalesin 28.08-03.09.2022 Bolognas, Itaalias Erasmuse õpirändes kursusel „ Teaching enterpreneurship and leadership at school“. Alljärgnevalt püüan need toredad ja kasulikud päevad lühidalt kokku võtta.

Saabusin Bolognasse juba 27. augusti õhtupoolikul ning sättisin ennast mõnusalt sisse mugavas ja kaasaegses üliõpilaste ühiselamu hotellis nimega Camplus Guest Bologna.

Pühapäeva, 28. augusti hommikul jalutasin veidi ringi lähiümbruses ja siis oligi juba aeg kokku saada kaasõppijatega esimesel kohtumisel. Meid võttis vastu ELA (Erasmus Learning Academy) vabatahtlik Dominika, kes oli aasta aega Bolognas elanud poolatar. Pärast lühikest tutvumisringi kaasõppijatega, selgus et õppijaid on enim Kreekast, Islandilt ja Saksamaalt ning et korraga toimub 3 erinevat kursust paralleelselt. Leppisime kokku, et saame linnaga tutvumiseks kokku sealses tuntumas kohtumispaigas, Kahe Torni all.

Kõik leidsid selle koha tõesti kerge vaevaga üles ja siis suundusime jalutuskäigule, tutvuma ühe maailma vanima ülikoolilinna Bolognaga. (Bologna ülikooli asutamisajaks peetaks 1088.aastat, mis teeb ta Euroopa vanimaks ülikooliks) Dominika tutvustas meile lühidalt linna vaatamisväärsusi ja rääkis nende kohta huvitavaid legende, nt et selliseid torne nagu Kaks Torni praegu, mis näitasid linnakodanikke jõukust, oli olnud kunagi linnas ligi 100; et võlvkäigud, mille poolest Bologna on tuntud, tekkisid seoses üliõpilaste korteripuudusega ja nüüd on neid linnas kokku üle 40 km jne. Jalutuskäigu lõpetas ühine õhtusöök. Esmaspäevast reedeni oli päevakava üldiselt üks: hommikusöök, õppimine, lõuna ja seejärel vaba aeg, et tutvuda Bologna ja /või lähedal asuvate teiste Itaalia linnadega, kuhu sai mugavalt ja kiiresti kiirrongidega. Aga mõni sõna siis õppetööst. Mina olin ühes grupis seitsme Kreeka õpetajaga, kes võtsid mind väga armsalt oma seltskonda omaks ja pingutasid tõsiselt, et minu pärast omavahel mitte liiga palju kreeka keelt rääkida J Meie õpetajaks sellel kursusel oli Susanna Esposito, võluv noor itaallanna, kes rääkis väga head inglise keelt ja oli õpetajana suurepärane: tema kursus oli põhjalikult läbimõeldud, palju erinevaid tegevusi pakkuv, asjakohane ning kindlasti saan mitmeid asju läbi viia edaspidi oma õpetajatöös. Pärast kursust saatis ta meile kõik materjalid ja julgustas neid soovijatega jagama, nii et keda huvitab, küsige! Alustasime loomulikult üksteisega põhjalikumast tutvumisest, alloleval pildil tutvustan ma Kuusalu Keskkooli ja pildi nurgas on Susanna.

Kursusel rääkisime palju ettevõtlikust mõtteviisist, et see ei puuduta ainult ettevõtjaid, vaid tuleb kasuks meile kõigile igapäevases elus. Kursuse eesmärgi oli Susanna sõnastanud järgmiselt: „We do not aim at creating entrepreneurs, but at giving teachers hints and advices on how to foster motivation in students, how to teach them to deal with failure, be creative and determined :)“ Sellel pildil oleme Elsaga kahekesi jalutuskäigul Bolognas, kaunis San Luca Madonna pühamu juures.

Kuna Kreeka õpetajatest keegi otseselt ettevõtlust ei õpetanud, nende hulgas oli nii algklasside õpetajaid kui kunsti ja keeleõpetajaid, siis pühendasime kursusel väga palju tegevusi loovust arendavatele ülesannetele ja kastist välja mõtlemisele, eesmärkide seadmisele, meeskonnatööle jms., mida kõike saab rakendada erinevatel elualadel ja mis ei ole ainult omased ja olulised ettevõtjatele. Aga samas panime kokku ka ärimudelit, rääkisime juhtimisest ja finantsidest jms. ka otseselt ettevõtlusega seotud näidete kaudu. Seega minule oli see kursus täiesti „kümnesse“ ja ületas mu ootuseid. Lisaks ootustele oli mul ka üks väike hirm, mis oli seotud inglise keeles suhtlemisega, aga ka see hirm sai ületatud, sain hakkama küll ja suureks toeks oli mulle Kreekast pärit inglise keele õpetaja Elsa, kes mind kohe oma „tiiva alla“ võttis. Tänu Elsale ja tema toredatele kolleegidele kihutasingi kohe esmaspäeval pärast lõunat endalegi ootamatult nendega koos Veronasse, Romeo ja Julia linna. Omapead ma poleks küll selle peale tulnud ja kõigi piletite ostmisega hakkama saanud, aga teistega koos kujunes sellest üks reisi ilusaim päev. Veronast ei teadnud ma midagi ja kui me otsustasime teha algatuseks turistirongikesega väikese tiiru ja sealt meile öeldi, et „Verona is the most beautiful city in Italy“, siis naersin, et nii nad räägivad kõik. Aga rongisõidu lõpuks olin ma selle lausega juba peaaegu nõus, Verona on muinasjutuliselt armas ja ilus, soovitan kõigil külastada! Pärast jalutasime veel vanalinnas, külastasime loomulikult Julia rõdu ja nautisime muidu elu ja ilu ja mina muidugi ilma. (Ilmaga ka väga vedas terve reis, sooja oli kogu aeg 25-30 kraadi päeval ja paar väikest vihmahoogu ainult, tavaliselt öösel või hommikul).

Lisaks õnnestus meil veel väljasõit teha Firenzesse kolmapäeval. Firenzes veetsime 2 tundi Uffizi galeriis nautides Itaalia maalikunsti, aga jõudsime ka linnas tiirutada. Kuulus katedraal oli meie sinnajõudmise ajaks juba piletimüügi samaks päevaks lõpetanud (ja ilmselt tulebki teha tänapäeval paremini planeerimistööd, enamus pileteid on soovitav ette osta internetist juba varem), aga pole hullu, jääbki midagi järgmiseks korraks, sest ka sinna linna tahaks veel kord kindlasti tagasi.

Teistel päevadel tutvusime veel rohkem Bolognaga ja mulle meeldis ka see linn väga. Bologna hüüdnimed on La Dotta, mis viitab tarkusele (ülikooli pärast), la Rossa, st punane ja tuleneb nii ehitiste ja katuste punasest värvist kui ka elanike kommunistlikest vaadetest (nt oli seal veel tänapäevalgi tänav nimega Stalingrad…) ja viimaseks la Grassa, mis tähendab rasvane või paks ja see on viide Bologna rammusale ja rasvasele, palju sealiha ja sinki sisaldavale Itaalia köögile. Panengi siia Bologna iseloomustamiseks kolm pilti, iga hüüdnime kohta ühe:

1. Ülikooli raamatukogu

2. Punast värvi linn

3. Rasvane linn

Reedel tõmbasime oma kursuse kokku, saime tunnistused ja tegelikult oli päris nukker, et see aeg nii kiirelt läks. 

Õhtul oli veel lahkumisõhtusöök koos teistel kursustel osalenutega: 

Kõik jagasid kontakte ja lubadusi, et kui ükskord meie maad külastate, siis võtke kindlasti ühendust! 

Laupäeval sain tunda ka väikest lennuärevust, kuna eelmisel päeval streikinud Lufthansa piloodid otsustasid osaliselt streikida ka sel päeval ja Kreeka sõbrad saatsid mulle Bologna lennujaama hommikusest tunglemisest hirmuäratava pildi:  ning sõnumi, et nende lend ja paljud teised on edasi lükatud. Tormasin siis pisut planeeritust varem kohale, kuid minu õnneks oli olukord juba lahenenud ja nii taaskord läbi Frankfurdi jõudsin õnnelikult pühapäeva varahommikul kell 01.30 Tallinna. 

See reis oli tõeliselt kaunis ja kasulik ja ma tänan kõiki, kes mind sellele reisile lubasid ja aitasid!