Töövarjuna Soomes - 4. ja 5. reisipäev

Neljapäev algas hariva loenguga auditooriumis. Loengu teemaks oli sportlase toitumine, mis oli suunatud noortele maletajatele ja korvpalluritele, kes olid Vierumäel parasjagu laagerdamas. Noorsportlased kuulasid teemat innukalt ja olid aktiivsed küsimusi esitama.

Edasi jätkus päev Vierumäe areenal, kuhu olin kutsutud võrkpalli tundi vaatlema. Kuna viisin samadele tudengitele jalgpalli treeningu läbi, siis olid näod juba tuttavad. Võrkpalli taustaga treener Mika on ise võrkpalli mänginud soome tippklubides. Virumäel on ta tudengeid õpetanud juba 21 aastat. Mika treening oli mitmekülgselt üles ehitatud, mis meeldis ka tudengitele. Trenni jälgides sai nii mõnigi harjutus endale kõrvade vahele salvestatud. 

Päeva lõpus käisin kaemas lihashooldus loengut, kus räägiti erinevatest spordivigastustest.

Tudengid said ülesande töötada gruppides, kus nad pidid arutama, kuidas saaks parimal moel spordivigastusi ennetada ja neist hoiduda.

Reedel käisin kergejõustikuhallis vaatamas, kuidas üliõpilased sooritasid erinevaid koormusteste. Tehti jooksu ja käimisteste. Testide tegemisel mõõdeti ka laktaadi taset ja jälgiti selle muutust koormuse tõstmisel. Testi eesmärk oli teada saada sportlase hetke seisund ja koormustaluvus.

 

Pärastlõunal jätsin hüvasti Emiliaga ja alustasin koduteed.

Kokkuvõttes oli reis väga edukas ja inspireeriv!

Sergo

Aktiivne liikumine ja kaasatus Soome koolides. Reisikiri nr.3

Moikka!

Kolmapäeval külastasin kohalike koole. Alustasin teekonda Vierumäe algkoolist. Koolis õpib kokku 45 last ja õpetajaid töötab selles majas kolm. Kooli sisenedes oli vastuvõtt väga soe ja sõbralik. Kuna koolis on lapsi vähe, siis kehalise kasvatuse tunnis osalevad kõik kooli õpilased samaaegselt.

Soomlased ütlesid kohe, et kui sina siia juba oled tulnud, siis viid ka tunni läbi. Näidati, kus on inventari ruum ja hakka muudkui tegutsema. Mul oli väga hea meel, et sain võimaluse tundi läbi viia. Soojenduseks mängisime erinevaid hippamänge (kullimänge ei ole ju viisakas soomes mängida).

Seejärel õpetasin soome lastele selgeks rahvastepalli, mis neile ülimalt meeldis ja korda läks. Soomlastel on kaks sarnast mängu, polttopallo ja kahden tulen välissä, kuid reeglid ning mänguväljak on siiski erinevad. Laste tagasiside tunnist oli positiivne. Õpilased küsisid tunni lõppedes, millal ma jälle tulen:)

Järgmine kool oli Jyrängöni algkool, mis asub Heinola keskuses. Selles koolis on õpilaste arv 170 ja õpetajaid töötab kokku 15. See kool on saavutanud mitmeid tiitleid (tänu aktiivsele eestvedajale Kaisa Blombergile). Soome aasta Liikuv kool 2013 ja Euroopa aasta Liikuv kool 2018 (Be Active - Award). Kool on panustanud kooli liikumisarendamisesse juba alates aastast 2005. Nende eesmärk on, et õpilased istuksid vähem ja oleksid aktiivsemad liikuma. Nad on täheldanud, et kui õpilased rohkem liiguvad, siis seoses sellega väheneb ka koolikiusamine. 

Kogu koolipere on kaasatud Liikuva kooli projekti. Koolis on pikad vahetunnid ehk välitunnit, mis kestavad 50 minutit. Välitunni tegevused organiseerivad lapsed ise. Koolis on olemas inventarilaenutus. Meetod on selline, et võtad laenutusest palli, paned oma nime kirja laenutusvihikusse ja kui naased õuest, siis tagastad palli laenutusse ning tõmbad nimele kriipsu peale. See skeem töötab neil super hästi. Kooli siseruumides on ka head võimalused liikumiseks. Kasutatakse Wii sportmänge, keksumänge ja tantsumänge.

Kui siiras olla, siis ei jää Kuusalu kool mitte millegagi Jyrängön koolile alla. Nii et siit tuleb üleskutse - Kuusalu Keskkool aasta 2019 Euroopa Liikuvamaks kooliks. Üheskoos me suudame!

Viimaseks peatuseks oli Jyrängöni põhikool, mis asub Heinola külje all. Koolis õpivad 7- 9. klassi õpilased. Õpetajaid töötab asutuses ligikaudu 50 ja õpilaste arv ulatub 600-ni.

Giidiks oli väga lõbus õpetaja Bruno. Portugali juurtega liikumisõpetaja rääkis lähemalt tööst ainesektsioonis ja tutvustas koolimaja. Sportimistingimused on sel koolil hetkel kitsavõitu, aga asjad paranevad juba lähiajal, kuna kopp on maasse löödud ja uus juurdeehitus kerkimas. Vaatlesime ka ühte kehalise kasvatuse tundi, kus teemaks oli saalihoki. 

Soome koole külastades jäi mulje või arusaam, et asju tehakse lihtsalt. Õpilastel lubatakse ise rohkem teha ja kaasa rääkida. Õpilastega arvestatakse, kaasatakse ja võetakse kuulda nende arvamust ning soove. 

Heippa,

Sergo

Õpetaja Sergo 2.reisikiri

Hei, hei!

Teine päev algas auditooriumi ees ettekandega, kus andsin ülevaate Kuusalu kooli elust ja sportimisvõimalustest. 

Koos Soome-poolse koordinaatori Mairitiga

Soomlased olid positiivselt üllatunud, et meie koolil on nii suurepärased sportimistingimused. Ujula lõi neid lausa pahviks. Tutvustasin ka Liikuva kooli põhimõtteid, mille eesmärk on lapsed saada aktiivselt liikuma tunnivälisel ajal.

Päev jätkus võimlemissaalis, kus kaks tudengit viisid läbi võimlemistunni. Sihtgrupiks olid talendikad noored iluuisutajad. Tund oli üles ehitatud väga mitmekülgselt ja lõbusalt. Sain võimlemissaalist huvitavaid ideid ning uut harjutusvara, mida kindlasti soovin praktiseerida ka meie kehalise kasvatuse tundides.

Õhtul avanes pallihallis võimalus külastada tudengite rühma, kes viisid läbi Soome õhuväe sõdurite peal lihaste tasakaalu teste.

Päev lõppes jooksuringiga Vierumäe matkaradadel ja kõva soome saunaga!

Terkkuja,

Sergo

Töövarjuna Soomes - Liikumisõpetus ja spordi edendamine naabrite juures

11.-16. novembril viibib kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Sergo Treufeld Soomes Vierumäki Spodikeskuses. Erasmus+ KA1 haridustöötajate õpirände programm rahastab ja võimaldab olla töövarjuks Soome kolleegide juures. 

Ja siit tuleb esimene reisikiri Sergolt

----------------------------------------------------------------

Moi!

Esimesel päeval kohtusin Mairiti ja Emiliaga. Mairit on Haaga-Helia kõrgkooli koordinaator ja erinevate projektide eestvedaja. Mairitiga rääkisime olümpia keskuse ja kõrgkooli ajaloost ning Mairit tutvustas enda tausta. Ta on 30 aastat arendanud ja propageerinud erinevaid liikumisviise Soomes.

Emilia tegeleb kõrgkooli koolituste ja ainekavade planeerimisega. Emilia rääkis võimalusest, mida kõike keskuses saab õppida ja harrastada. Ta tutvustas mind kõrgkooli töötajatele ja õppejõududele ning andis ülevaate nende tööst.

Kuna olümpia keskuse ala on sedavõrd suur, siis tegime ka ekskursiooni keskuse erinevatesse rajatistesse. Sportimistingimused on siin Vierumäel Soome parimaid. See keskus on 5x suurem, kui meie Kääriku spordibaas-võimas!  Suvel käivad väga paljude Euroopa riikide rahvuskoondised siin laagerdamas. Vierumäe olümpia keskus on ka põhibaasiks Soome jäähokikoondisele.

Täna viisin ka läbi kunstmuru staadionil jalgpalli treeningu liikumisjuhendajate tudengitele.

Õhtul käisin tutvumas kuppelhallis erinevate spordialade treeningutega.

Terveisin,

Sergo

Õpetajad õpivad… igal pool ja igal ajal. Vol.2

…. õppimispäevad Hispaanias jätkusid intensiivselt. 

Kuigi olime tulnud Hispaaniasse väikese eelarvamusega, et kellaaegadest siin ei osata hästi kinni pidada, siis see ei vastanud tegelikkuses tõele. Meie grupi koordinaatorid toonitasid korduvalt kui oluline on kõikidel päevadel täpselt kohal olla. Nii õppisime, et eelarvamusi ei saa usaldada ja ajast kinnipidamine on üks väärt oskus, mida igal ajal arendama peab. 

Koolide külastused olid üks oluline osa sellest õpirändest. 

Paistis silma, et pool-erakooli keskkond oli kaasaegsem, sportimisvõimalused laialdasemad ja õpilased vormirõivastes.

Hispaanias on üldhariduskoolid ümbritsetud kõrge aiaga. 

Õpetajad kinnitasid, et ilma selleta ei saa kuidagi, sest ükski laps ei tohi koolipäeva jooksul kuskile ära kaduda ja õpetajate vastutus on väga-väga suur. 

Seetõttu peaksime meie oma koolis eriti kõrgelt hindama liikumisvabadust nii sise- ja välistingimustes. 

Hispaanlased on väga uhked oma haridussüsteemi üle. Kolm kõige olulisemat saavutust nende endi hinnangul on kiire areng kaasamises, võõrkeelte ja infotehnoloogia oskuste arendamises. 

Hispaanias on haridussüsteem üles ehitatud selliselt, et õppida saavad kõik. Kõige vanem õppur Andaluusias (kokku 8 provintsi) on 91. aastane Maria, kes õpib lugema ja kirjutama. Ka kõik immigrandid, kes riiki sisenevad ja kes on koolieas, haaratakse automaatselt süsteemi. Neile pakutake vajaduspõhist keeleõpet, et kiirendada integratsiooni. 

Ühes klassis võib õppida kuni 27 õpilast, õpetaja normkoormus 25 tundi nädalas. Seda on kohalike õpetajate hinnangul liiga palju. Koolidirektoritel on kohustus anda väikeses mahus tunde, et olla õpetamisega kursis. 

Uurisime palju ka hariduslike erivajadustega õppurite võimalusi. Mured on üsna sarnased meie omadele. Raskemate erivajadustega õpilased õpivad erikoolides, kuid tavakoolidesse on kaasatud võimalikult palju erivajadusega õppureid. Nende õpetamisel on fookus võrgustikutööl, vanemate toetamisel ja spetsialistide kaasamisel. Üheks põnevaks tugispetsialistiks koolis oli tegevusterapeut, kes õpetab lastele koolis igapäevaelu toimingutega toime tulema ja iseseisvuma. 

Üheks oluliseks ühise õppimise osaks oli kokkuvõtte tegemine koolituspäevadeks. Selleks tuli meil kursusekaaslastega 3-4 liikmelised grupid moodustada. Meie Pillega sattusime kokku kahe toreda Prantsuse õpetajaga Stephanie ja Latitia´ga. 

Nende kahe toreda kolleegiga tekkis meil nii hea kontakt, et otsustasime koostööd jätkata. Nad tundsid väga suurt huvi KiVa programmi vastu ja nad soovivad meie kogemusest tulla osa saama. 

Samuti võime kinnitada, et meil Pillega on nüüd sõbrad Prantsusmaal, kelle koju oleme me alati oodatud. Kui see ei ole põhjus õpirändesse minekuks, mis siis üldse on? 

Eestlaste ja prantslaste ühistöö tulemusel saime juurde olulise hulga julgust vestelda võõrkeeles, sõbralikult „vaielda“ ja teha kokkuleppeid, milline üks hea ja kokkuvõtlik ettekanne olema peaks. Jäime lõpptulemusega väga rahule. Kursuse viimasel päeval anti meile välja tunnistused, millele oli tulemuseks märgitud „excellent“. Tasus pingutada!

 

Ja et õppimispäevad veelgi mitmekesisemad saaksid, siis saime ühe päeva pärastlõunal võimaluse lasta end rannas päikesel hellitada, saime grupitööd teha mereäärses kohvikus ja tutvuda imelise Alhambraga 

Eriti meeldejäävaks tegid selle õppimiskogemuse meie lektorid, professorid Jaeni ülikoolist - Eduardo ja Jose Riuz Mas ehk Pepe, nagu viimane end kutsuda palus. Nende eriline panus seisnes nende kirglikus õpetamisviisis. Neid kuulates unustasime, et meie keeleoskus ei ole kõrgtasemel.

Märkasime, et üldistest haridussüsteemi rõõmudest ja muredest saab rääkida äärmiselt inspireerivalt. Jõudsime järeldusele, et õpetamise ilu võib seisneda kunsti ja ajaloo kaudu lugusid rääkides. 

Aitäh selle põneva teekonna eest! 

Viva Espania! Uute kohtumisteni! 

Piret ja Pille