Kuusalu kooli leht. Märts 2018. EV100

head lugemist! Seekordses numbris on sisa 22 lehekülge väärt lugemist. Otselink

Antiigist tänapäeva (01.03-02.03)

1. märts

1. märts on kreeklastele väga oluline päev. Sel päeval algab kevad. Täna on  õues 17 kraadi sooja. Kevade esimesel päeval kinnitavad emad lastele käe ümber puna-valged paelad päikese kaitseks. Kõlab naljakalt, kuid Kreekas on suvel väga palav ning võib saada päikesepiste. Lapsed kannavad paelu 1. aprillini.

Meie koolipäev algas kell üheksa loenguga ja muidugi ülesanne. Seekord tuli minna muuseume külastama õpetajana, kes otsib teemat, mida muuseumitunnis kajastada. Ülesanne oli keeruline seetõttu, et meil polnud aimugi, mida võiks näha Ateena Gaasimuuseumis.

Kui Akropol oli ette ennustatav, siis gaasimuuseumist teadsime vaid, et tegemist on tehnika- ja linnamuuseumiga. Gaasimuuseum osutus vanaks kivisöest gaasi tootvaks  tehaseks, mis töötas veel eelmise sajandi 80. aastatel. Põhimõtteliselt oli tegemist energiajaamaga. Ateenas kasutati ja kasutatakse palju gaasi. Tänavad on valgustatud gaasilampidega, süüa tehakse gaasipliidil. Tehas toitis peaaegu terve Ateena ja Pireuse. Räägiti tööliste raskest elust ja gaasitootmise tehnoloogiast. Ühes kompleksi hoones oli avatud näitus Kreeka tööstuse arengust algusest 19. sajandi lõpul kuni tänaseni. Toas jooksis ajajoon kirjeldustega ning  sai näha erinevate vabrikute tooteid. See oli meie esimene kokkupuude interaktiivse muuseumiga Kreekas, mis Eestis nii tavaline juba.

Isetegutsemise võimalus Kreeka muuseumides puudub, kõik eksponaadid on klaasi või nööri taga ja puudutada ei saa. Täna õppisime seda, et võid teha plaane, aga tegelikkus osutub teiseks. Õpetaja ei tohi kunagi õpilastega minna eelteadmisteta ja ettevalmistuseta muuseumi.

Täna oli aega piisavalt, et jalutada Ateenas ning tutvuda kreeklaste eluoluga.

Päeva lõpetas õhtusöök Kotili kohvikus, kus meil oli võimalus õppida Kreeka tantsu ja maitsta rahvusköögi hõrgutisi. Kreeklased armastavad hästi ja palju süüa, eriti õhtul. Kreeka vanamehed on kõvad tantsulõvid, aga nad tantsivad pea alati üksinda. Tantsitakse, vesteldakse ja ollakse kui üks pere. Lahe!

Merja kuulab giidi juttu (giid Merjast vasakul)

 

Gaasimuuseumi plaan

Oskar kuulab targa näoga kreekakeelset giidi

Mõista, mõista, mis see on?

Üksildane kilpkonn keset Ateenat

Üle kahe tuhande aasta vanune tänav Kerameikoses

Mētrópolise katedraal

2. märts

Täna saab meie õppus läbi. Päeva algus oli tavaline. Mida teeksime oma õpilastega meremuuseumis? Hea küsimus, aga õnneks ei pidanud sellele rohkem mõtlema. Mõlemad tänased muuseumid olid Pireuses.

Esimesena külastasime Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus- muuseumi. Palju raamatuid meremeeste reisikirjadest Platoni või Aristoteleseni. Giid ütles, et neil on olemas kõik Kreeka teadusraamatud, mis üldse kunagi välja antud.

Kreeka Meremuuseum Pireuses oli tulvil kreeklaste meresõidu ajalugu, aga Eesti omale jääb alla. Meil on huvitavam ja saab ise avastada. Meresõit pole naistele (naine laevas, laev põhjas). Palju oli laevade makette, navigeerimise vahendeid, portreid kuulsatest meresõitjatest ning kogu väljapaneku sidus tervikuks ajajoon, mis algas Vana- Kreeka laevadega ja lõppes  tänapäevaste kaubalaevadega. Ühtlasi sai ülevaate kaubanduse ajaloost.

Hakkab lõpule jõudma meie seiklusrikas reis. Veel viimased pingutused, kokkuvõtete tegemine (eksam),  pidulikud käesurumised ja nägemist.

3. märtsil alustame hommikul vara koduteed. Trotsides karmi lumetormi loodame pealelõunat koju tagasi jõuda. 

Admiral Nelsoni aegne laev (Aikaterini Laskaridi fondi teaduskeskus-muuseumi)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Periklese-aegsed laevad (Kreeka Meremuuseum Pireuses)

Kes on ateenlane?

1. Tumedapäine, tumedasilmne ja lühikest kasvu. 

2. Räägib keelt, mis on segu hispaania, itaalia ja vene keelest.

3. Kirjutab ja loeb eestlasele tundmatus tähestikus.

4. Valdab inglise keelt suhtlustasandil.

5. Kui ta tuleb kohtumisele 15 minutit hiljem, pole ta hiljaks jäänud.

6. On kõva jutumees/naine, aga ei suru end peale.

7. Armastab tantsu ja võistelda selles.

8. Armastavad head toitu ning joovad palju kohvi.

9. Ei oska liikluses olla, kui vihma sajab.

10. Enamus neist teenib umbes 500 eurot kuus, majanduskriis viis palgad alla.

11. Euroopa Liidu rumalaid seadusi ei järgita (toidukohtades tehakse suitsu, toidu hügieeninõuded)

12. On rajanud bensiinijaamad suurte elumajade alla.

13. Ei tunnista punast valgusfoori tuld.

14. Toidavad kodutuid koeri ja kasse.

15. Ei viska tualetipotti paberit, sest kogu torustik on vana ja võib ummistuda.

16. On truu fänn ühele palliklubile.