Õpilasreis Rumeeniasse toimub Erasmus+ Kaasava hariduse projekti raames. Õpilased õpivad 5.- 7. klassides ja saatvad õpetajad on Ene Lõoke ja Ulvi Üprus. Gruppi kuulub 10 õpilast.
Reisikirja autor õpetaja Ene Lõoke
Neljapäev 03. november
Meie päev algas öösel, sest ärkasime vara. Kokku saime kirikuplatsil. Enne väljasõitu avastas üks poistest, et rahakott ja dokument oli koju teise kotti jäänud. Aitäh Minna emale, kes kihutas koos Markusega kooli juurde rahakoti järele ja meie jäime Oskarit ootama. Nii see hommik meil algas.
Tallinna lennujaamas saime check-in 3 piletit, sest ees ootas 3 lendu. Turvakontroll läks rahulikult. Ainult 2 seljakotti tehtigi lahti. Neis mõlemis äratas kahtlust hommikusöögiks kaasapandud hamburger.
Kell 6 asusime teele Riiga. Paljudele õpilastest oli lennukiga lendamine esmakordne kogemus. Eks sellepärast ka küsimused: Kus me oleme? Mida me siin teeme? Miks me siin oleme? Ma kardan.
Lend oli lühike ja lühike oli aeg ümberistumiseks järgmisele lennule. Küll on hea, et Riia lennujaam pole suur. Jõudsime ja jäi veel aega ülegi. Lend Riia - Viin kestis 2 tundi. Nüüd oli meil aega laialt - lausa 3 tundi, sest Austrias on ajavahe 1 tund tagasi. Käisime söömas ja suundusime järgmise värava suunas. G-terminaali sõitsime bussiga, ka jalgsi tuli minna pikk teekond. Kõigepealt dokumendikontroll, kus esimest korda tunti huvi meie vastu, et kuhu ja miks me läheme ja võisimegi oma lennu värava suunas liikuda. Küll see Viini lennujaam on suur!
Lend Rumeeniasse meie võõrustaja juurde Iasi linna oli võrreldes eelmiste lennukitega ikka väga väikese lennumasinaga. Küll see raputas õhku tõustes ja loksutas meid õhus olles ja lennuki mootorid tegid kohutavat müra, nii et suhtlemine oli praktiliselt võimatu. Ühestki teatest, mida reisijatele edastati, polnud võimalik aru saada. Midagi positiivset oli selles lennus ka: meile pakuti süüa. Šokolaad maitses hästi.
Iasi lennujaam on pisike ja kõik sujus kiiresti. Sõit hotelli kestis umbes 20 minutit. Majutusime kiiresti ja juba oli Ovidiu (Rumeenia projektijuht) meile järele tulnud. Sellega sai ka nalja, sest retseptsioonis öeldi Ovidiule, et õpetaja on 4. korrusel. Ta sattus Kärdi ja Liisu tuppa ja küsis minu numbrit. Tüdrukud, hästikasvatatud nagu nad on, ei andnud. Ei anna ju võõrale inimesele õpetaja tel numbrit.
Kell oli 5 pärastlõunal, kui kooli jõudsime. Teised riigid jõudsid kohale eelmisel õhtul ja olid hommikust peale koos olnud. Ovidiu korraldas kohe mõned tutvumismängud, et meiega tuttavaks saada. Kõigepealt ütles igaüks oma nime ja siis leiti mingi fraas, mis riimuks nimega ja seda korrati kõik koos. Teiseks kirjutati paberile 2 küsimust ja paberist volditi lennuk ja lennutati. Igaüks võttis maast lennuki ja otsis üles küsija ja vastas küsimustele. Meie õpilastele meeldis nendest mängudest viimane.
Õhtusöök koolis ja oligi aeg minna tagasi hotelli. Olime ikka nii väsinud, et kuidagi ei tulnud uni. Ah jaa, Markusel vaid polnud und. Ta mängis õpetaja Ulviga mööda hotelli korruseid kassi ja hiirt.
Reede 04. november
Kõigepealt paar sõna hommikusöögist. Väga suur valik ja maitsev. Kui on olemas friikad, pole ju probleemi.
Nüüd mõni sõna võõrustaja ja partnerkooli, National College of Art Octav Bancilas koolist (koduleht). Kompleks koosneb paljudest hoonetest. Võimla, kus toimusid esimese päeva mängud on ühes, aula teises, söökla kolmandas jne Erinevates hoonetes on erinevad õppeained. Täna nägime arhitektuuri maja.
Ennelõunal esitati kodust tööd. Iga riik tutvustas ja esitas oma maa hümni. Huvitav oli kuulata. Rumeenlased ja eestlased esitasid ilma saateta. Slovakkide hümn oli algselt rahvalaul ja selle versiooni nad ka esitasid. Lõpus kuulsime ka ametlikku hümni. Itaallastel oli õpilaste orkester, mille saatel hümn esitati.
Teine pool päeva oli põnev. Koolitaja Tim Inglismaalt õpetas lastele erinevate vahenditega muusikat tegema. Moodustati rahvusvahelised meeskonnad. Üks pill, milleks oli kas laste mänguklaver või ksülofon jm tegi ette mingi fraasi ja järjest lisandusid teised vahendid, millega heli tekitada. Tulemus oli põnev.
Veel lauldi palju koos liigutustega. Meie õpilastele väga meeldis. Õpetaja klassis kapis pidi ka olema üht ja teist, millega muusikat teha.
Selle päeva tegevusi saab vaadata ja kuulata hiljem. Ka meie hümni esitus on videol. Wifi on nõrk või katkendlik ja ei õnnestu üles laadida.
Rahvusvahelised meeskonnad said omale nimed: sinine, punane, kollane, oranž ja roheline. Meeskonnale loositi laul The Lonley Sheperd või Ciuleandra. Mida sellega peale hakatatakse, tuleb juttu homme.
Laupäev 5. november
Hommik algas hotelli ees iga "värv" oma meeskonnaga. Hakati koguma ja salvestama erinevaid helisid. Arvestama pidi sellega, et meeskonnale anti teema - kas armastus või sõprus. Helid pidid teemaga seonduma.
Liikusime mööda linna hommikust lõunasöögini. Nägime tähtsamaid vaatamisväärsusi: Metropolitan katedraali, kus parasjagu toimus surnute mälestamine ümber rikkalikult kaetud laua, veel käisime "Three Hierarchs" kloostris. Ei ole tugev tõlkima religiooni teemat. "Saint Nicholase" kirikus oli parasjagu lapse ristimine. Veel käisime Kultuuripalees, kus on 4 muuseumi. Meie külastasime "Stefan Procopiu" teadus- ja tehnikamuuseumi, kus meeskonnad helisid salvestasid.
'
Veel käisime trükimuuseumis ja nägime masinat, millega esimene rumeenia raamat trükiti. Tavaliselt kulus ühe raamatu trükkimiseks 6 aastat, esimesele kulus 30. Raamat oli kirillitsas.
Pealelõunal jätkati projektitööga. Iga meeskond pani kirja märksõnad armastuse või sõpruse teemal, kuulas üle oma salvestused ja reastas sõnad, sobitas sõnale heli. Lõpuks mõeldi juurde ka liikumine.
Mis sellest lõpuks kokku tuleb, näeme ja kuuleme esmaspäeval.
Homme on Iasist väljasõit.
Kuulmiseni!
